Polüfenoolid (kvertsetiin, katsotiin või klorogeenhape) aitavad kehal võidelda vähi, depressiooni, diabeedi, südamehaigustega. Ning ennetada ülakaalu, isegi kui vähendada kiudainete osakaalu.
Ma ei tea, kas mu pea ümber on roosad, rohelised või indigovärvi tulukesed- aga üsna tihti on mul tunne, et olen teiselt planeedilt...
Polüfenoolid (kvertsetiin, katsotiin või klorogeenhape) aitavad kehal võidelda vähi, depressiooni, diabeedi, südamehaigustega. Ning ennetada ülakaalu, isegi kui vähendada kiudainete osakaalu.
![]() |
| Batman ja Robin. Pildi tegi Riin |
Ajaloo huvides lihtsalt üks remark. Raadiosse helistajate hulgas on reeglina vanemaealised ja reeglina nad kõik olid pigem selle poolt, et midagi pole valesti ega pahasti- kui ei meeldi, jäta lihtsalt vastamata. Mis pani mind mõtlema, et ehk see ongi mingi põlvkonna teema. Et kusagil Martti, Rauli ja Priidu juurest jookseb piir, kus on täiesti ok, kui kusagil on andmebaas märkega, et Martti on vahekorras nii ja nii tihti. Priidul on olnud niipalju naisi, ta hääletab alati Isamaa poolt ja Rauli elukaaslased on heteroseksuaalsed ja teinud nii ja niipalju aborte. Näited on suvalised.
Et nad on harjunud, et Suur Vend jälgib ja see ongi okei.
Maikuus kirjutasin niimoodi:
Selles raamatus oli väga hea idee, kuidas lahendada püsiprobleem- mida teha õhtuks süüa.
Soovitus oli teha maatriks, mis annab erinevaid tulpasid kombineerides tuhandeid variante.
Igas tulbas oli 10 erinevat:
liha köögivili rasv maitseroheline-aine muu
lõhe porgand või basiilik nori
kana brokoli oliivõli petersell kõrvitsaseemned
jne jne jne jne jne
Minu tabel oleks ilmselt: valk/süsivesik/salat
Puuviljade ja pähklite tabelisse lisamine oleks liiga julm :) ja rasvade ning ürtide lisamisel ei näe nagu ka mõtet.
tegin suure hooga ja vaimustusega valmis ja siis sain aru, et ma ikkagi ei saa seda kasutada, kuna puudu on nt erinevad vormiroad, supid jne.
See, mis liha kasutada, on tegelikult ju reeglina külmkapis olemas. Köögivili sõltub sellel maal hooajast. Kui parika maksab 6 euri, ilmselgelt ma seda ei osta. Kui on alla 2-e, siis topin, kuhu saab. mitmekesisuse määrab minu jaoks ikkagi töötlusviis.
Näide. Mul on kaks inimest toita ja ostan reeglina terve kana, millest jagub 3- 4ks toidukorraks.
ETVs jookseb Angelica Udekülli juhtimisel saade "Suus sulav Eesti", kus sel hooajal valmistatakse kuulsuste lapsepõlvemaitseid. No nii enam vähem. Suurem osa saatest kulub siiski kohalike väiketootjate PP-le ja reklaamile, aga vana toit üritatakse samuti ära teha.
Kui mõtlen enda lapsepõlvemaitsetele, siis huvitaval kombel meenuvad esimesena soolased toidud.
Ema lihapirukad ja suitsuräime- makaronivorm. Isa tehtud kotletid ja praeliha. Kõikide ühine nimetus on krõbedus. Mida täna ei suudaks isegi Angelica enam saavutada ja samasugust tulemust saada. Ma olen pirukaid nüüd kahel korral teinud. Imehead. Aga teistmoodi, kui ema omad olid. Pannid on teised, toorained teised, ahjud teised.
Meil oli kodus inside joke sellega, et ma ei armastanud ketsupit. Seega, nähes ketšupipudelit hakkan ma alati naerma, sest lapsepõlv tuleb meelde...
Magusast meenuvad ema tehtud kohupiimapallid, millega käis alati millegipärast komplektis jõhvikakissell.
Kui ma olin pisike, siis oli mul väga närb isu. Ainus võimalus mind toita, oli peita iga lusikatäis Salvesti õunakastme alla. Siis ma sõin. Nii et ka see võiks nimekirjas olla.
Vaatasin, et ma pole ammu oma toidulauda kaardistanud. Peaks. Sest siis saab sellest edasi minna ja plaani teha.
Mu taldriku läbimõõt on 20,5 cm.
Värskest lihast peksin valmis ja paneerisin riivleivas šnitslid. Kuniks ma lihaga mässasin, küpses ahjus mõnus lillkapsa- tomativorm. Kõrvale Peipsi hapukurk. Lemmik. Õnneks piisavalt soolane, et mitte üle süüa.
No ei ole koogid minu rida. andke mulle teha supp või praad. Mõnuga. Natuke seda ja rohkem teist. Vahel võib ka untsu minna, aga reeglina aitab ikkagi süüa.
Koogitaigen vajab täpsust ja retsepti juhistest kinnipidamist. Ja ma ei õpi. Need harvad korrad, kui ma kooki teen, on esivanemate tarkused peast pühitud. Ikka mõtled, et ooo... Aga prooviks seekord nii .
Tegin Kuuse Anne õunakooki, sest mul oli poolpiduseid virsikuid. Ehk siis virsukukooki. Taigen sai pisut vähe seista, aga ju ma hoolin. Virsikud tahtsin kõik ära panna, neid sai terve kuhi. Ja sajandat korda... Minu sisemine hääl karjub ei !! Aga ära kuula mõistust, kalla kõik kuhja. Sest laiali laotatud kook on nii tavaline.
Ja üllatus üllatus. Virsik jäi kõvaks. Või sulas välja ja muutis taigna nätsuks. Ära ei raatsinud visata.
Segasin uue taigna, nüüd sellise lollikindla, vanaema õunakoogi. Esimeselt koogilt eemaldasin pealmise kihi, lusikaga kaapisin virsikud kokku ja tõstsin teise koogi sisse.
Esimese koogi pealmise ja alumise kihi panin uuesti ahju. Hea sai võtta :)
Ja saingi nagu naksti kaks kooki. Topelt küpsetatud virsikutega vanaema õunakoogi.
| Topelt küpsetatud virsikutega vanaema õunakook |
Ja virsiku ning õunavaba Kuuse Anne õunakoogi alumise ja pealmise põhja.
| virsiku -ning õunavaba Kuuse Anne õunakoogi alumise ja pealmise põhjakook |
Ilmselt ja kindlasti oli neid ka varem, aga ju ma siis ei olnud sihtgrupp. Kevadel oli potisai. Eks soe sai on alati hea, aga peale mõnda korda, ma seda enam teha ei viitsinud.
Nüüd vallutab maailma väidetavalt soome koka poolt leiutatud ( hmm.. nojah) feta-tomati-pasta. Originaalretsepti leiad kiirelt, guugeldades. Proovisin eile järele, natuke kohandades.
Pane ahi sooja.
Ahjuvormi põhja läheb pakk fetat.
Ja iga sööja jaoks peotäis kirsstomateid.
Ning viilutatud küüslauguküüned.
Puista peale pipart ja suhkrut (sest tomatid on hapud!) ja
piisake õli. Sega läbi.
Pane ahju 180 C- ning taimer 15 minuti peale.
Kui taimer heliseb, pane keema makaronid. Tomatid las jäävad ahju edasi.
(mul oli alles üks üksik küpse kanakoib, selle tükeldasin juurde)
Valmis makarone ära kurna, ära kalla vett ära.
Võta ahjust välja juust-tomat. Sega läbi
ja ( vana Jamie Oliveri nipp) tõsta sinna lusikaga sisse pasta, nii et ka keeduvedelikku tuleks kaasa.
Sega ja maitsesta lõplikult
Pane seniks ahju, kuni lauda katad.