Londonis on kõrvetatud suhkrukaramelli lõhn.
Londonlased on väsimatud ja hullud sportlased. Inimesed jooksevad suva kohtades. A la nagu raekoja platsil või Balti jaamas. Keset rahvamurdu. Poolpaljalt, raskusvestiga.
Londonisse pole mõtet sularaha kaasa võtta. Ainult kaardimaksed.
Londoni Käbi pole enam näha. Mingid majad on ette ehitatud.
Valgete tossude epideemia on läbi. Uut trendi veel pole.
Kuulus inglise muru on ajalugu. Nagu meilgi, lilleniidud ja margareetad muru see. Mõnes kohas isegi silt üleval, et Greening on pooleli.
Londoni (kesklinnas) ei sorteerita prügi !!! See-eest on veganmahe. Ja menüüdes on toitude kaloraaž (mis toimib väga kainestavalt).
London Pass tasus täiega ära. Uus teadmine. London Tower oli vanasti loomaaed ja Westminster Abby on surnuaed.
Londoni huumor. London Bridge Excperience. Hoponhopoff buss. Viimast kiidan eriti. Olles nt Itaalias kuulanud Chopini, siis London müüb linna ajalugu läbi vaimukate sketšide enda omaga.
Londonis on mingi teema loomadega. Igal pool on vaimukad loomaskulptuurid.
Meie koolides ei õpetata inglise keel, mida räägivad kohalikud ja teenindajad.