Eestlane ja venelane vol6- Ilu

Meie linnaossa on rajatud imeilusad lillepeenrad. Kui muruniitmiseks paistab raha jätkuvat, siis lillekesed upuvad maltsa sisse.
Iga kord, kui käin sealt mööda, juurdlen kas mind arreteeritaks, kui võtaks kätte ja rohiks peenrad ära. Pole ju suur töö, saaks natuke füüsilist koormust ja silmale ka kenam vaadata.
Täna vaatan- mutike nokitseb lillepeenras.
No vot. Samal ajal kui mina, eestlane, juurdlen targutan ja mõtlen. On aktiivne kaasmaalane võtnud kätte ja teeb lihtsalt asja ära.
Püant oli ootuspärane. Tädike ei noppinud mitte maltsa vaid ilusaid punaseid tulpe...

Nostalgianeljapäev: lennukid

Ma armastan lendamist. Ma pean alati saama aknaaluse koha. Ja ma olen väga vihane, kui mu kõrvale satub keegi, kes tahab lennu ajal lobiseda. Ma tahan aknast välja vaadata. Ruudukujulisi põlde, pisikesi inimesi. Mõelda, kui lihtne oleks pommitajal see objekt hävitada.
Ja pilvi. Ilusaid pilvi.
Huvitav, kas lenduritel tekib ka ühel hetkel nn professionaalne kretinism ning nad sõidavad automaatselt, märkamata pilvi endi ümber? Või on see ime, mis ei kao, ja sa suudad aegade lõpuni imetleda taevast ja pilvi?
Mulle meeldivad pilved.
Mäletan, kui esimest korda 4-aastasena lennukiga sõitsin ja kurvastasin, kui selgus, et pilvedesse ei saagi hullama minna... selgitus, et tegemist on vaid veeauruga tundus nii ebareaalne. Pehmed valged pilved olid ju sealsamas akna taga nii reaalsed.

Eurovisioonist vol2

Kuna ma eelloo kirjutasin, siis las tuleb ka järellugu.

Ma ei väsi hämmastumast, kuidas eestlased ei oska võita ja kaotada. Konkreetsesse konteksti sobib positiivse näitena Dave Benton, kes nüüd teenib raha sellega, et käib seminaridel rääkimas kuidas võita. Ei tohi minna käega lööma, ei tohi ennast alavääristada.
Ja Eesti teeb seda igal aastal. Igaks juhuks. Et juhuks, kui me ei võida, saaksime öelda- aga me ju ütlesime kohe...Euroopa on loll ja erapoolik.
Miks te seda Eurovisiooni nii tõsiselt võtate? See on ju Saastavisioon jne jne jne. 

Tarkuse koormast

Mind võetakse tööle minu kuldaväärt kogemuste pärast ning üks põhjustest, miks ma lahkun, on sageli needsamad kogemused. Neid saab liiga palju ning asi muutub rutiiniks.
Needsamad kogemused ütlevad, et ideid peab käsitlema õrnalt. Pakkima kenasse pakendisse ja esitama ainult õigel ajal ja kohas õigetele ininestele.
Vahel läheb see mul meelest ja vahel ei viitsi. Ning siis on tunne nagu viskaks vett täis õhupalle vastu liiga lähedal olevat kivimüüri. Sahmakas külma vett on garanteeritud.
Ei! Me ei saa seda teha... Ei, see pole võimalik... Ei! Ei! Ei! ja ma muutun järjest pisemaks ning saan aru, et ma olen "täiesti ebaloogiline unistaja".
Inimesed usuvad, et kogemused maksavad.

Ainult head uudised!

Hakka või uskuma, et rahva sõnal ja tahtel on tõepoolest jõud. Eesti Ekspressi telekava on juunikuust tagasi! Aitäh, EE- võtan kõik oma pahad sõnad tagasi:)

Ja siis sain pakkumise, millest ei saa loobuda- EMT-lt. Senise maksimaalselt 250 kroonise arve asemel, soovitab EMT " vahetada  olemasoleva paketi MinuEMT paketi vastu, sest nii saad EMT kvaliteetset teenust kasutada veelgi soodsamalt..."
Paketivahetus maksab 10-100 krooni. Ja edaspidi saaksin maksta 368 krooni kuus. Kas pole tore?
Minu kallis EMT.

Keskea rõõmud vol 2

Hiljuti kurtsin, kuidas perearst tahab mind vägisi ravida.
Täna sai lugu lausa tragikoomilise järje. Tütar köhib juba üle nädala. Meepurk on tühjaks söödud. Kaks purki köhatilku samuti otsas. Ja olgem ausad, köhimisest juba siiber ka.
Helistan siis perearstile, et äkki astume läbi - vaatame üle, äkki on vaja loodusele lisaks ka natuke keemiat.
- Misasja? Ta köhib teil alles nädal aega. Kolm nädalat on normaalne aeg. Jooge neid siirupeid edasi. Ja noh, kui järgmine nädal ikka veel köhib, eks siis helistage uuesti....

Aga näe, vanainimest on valmis kohe torkima...:)

PS: lisaks meenus mulle ajaleht "Pealinn", mis vahendas arstide ümarlaua tulemusi. Peamine häda seisnes selles, et lollid inimesed eelistavad  perearstiabile kiirabi. Ei oskagi ise endale diagnoosi panna, et õiget arsti valida. Ei viitsigi nädalaid järjekorras oodates kannatada, vaid tormavad kohe abi otsima.
Eh, Eesti...

Suure Ema mured

Kas pole kummaline, kuidas me kuidagi automaatselt võtame endale vastutuse oma kaaslaste eest?
Käisin ühel üritusel koos kolleegiga, kes sõna otsese mõttes haises. Higi ja mustade sokkide järele. Ja no muidugi oli piinlik minul, mitte temal. Üritad eemale hoida ja teha nägu - teda ma küll ei tunne ta pole minuga..:)
Või kui mees seltskonnas nõmedaks muutub, kuidas siis naine närvi läheb. Või teismelisena, kui piinlik oli, kui isa midagi "täiesti lubamatut" teiste ees tegi.
Ja ometi, mõtled järele ja saad aru, et pole ju anonüümset perekond Petersone. On ikka Mart ja Malle. Kumbki oma veidruste ja olemisega. Malle pole Mart ja vastupidi ka. Kõrvalseisja ei kanna kaaslase nõmedust teisele üle.
Või kannab?:)

Eestlane ja venelane vol5 -On mai

Üle terve linnaosa kaigub kellegi poolt põhja keeratud "Katjuša". Samm sobitub automaatselt laulutaktiga. Kreegid õitsevad. Tunnen end ihaldusväärse Katjakesena na bereg...

Noormees ja neiu suitsetavad ja rüüpavad laste turnimispuul istudes siidrit. Jõuan lähemale. Eestlased? Ja sekund hiljem imestan oma imestamist. Õigupoolest elab meil siin ju lausa  mõnikümmend tuhat eestlast. Mõni võib ju vabalt vahel väljas käia ning alkoholitarbimine pole samuti eestlaste juures midagi imekspandavat.
Järgmise ringiga paari juurde jõudes näen, et seltskond on täienenud. Pilt on täiesti sürrealistlik. Noorte juures istub särav hallipäine elatanud vene vanadaam suu kõrvuni, käes Alexanderi purk. Oma kasvu kohta liigkõrgel pingil istudes kõlgutab lustakalt jalgu...
Jõuan lähemale. Parasjagu toimub integratsioon. Noormees seletab kanges vene keeles prouale, kuidas ta räägib vabalt inglist, rootsit ja soomet. Proua irvitab ja teeb tegelikus "rahvaste vahelises suhtlemise keeles" ettepaneku- davaika, võtame selle peale.

e-sõprus

Skaibin tütrega
- hei, mis teed?
-Vaatame koos Annaga filmi.
-Sina oled Anna juures või tema sinu juures?
-Ee.. mis mõttes. Tema on ikka enda kodus ja mina enda omas
-Kuidas siis.. vaatate koos?...
-Noh tema vaatab ja mina vaatan ja siis msnis kommenteerime ja arutame...

Kuidas Eesti sai euro

Rääkis täna üks inimene, kes elanud kõigis kolmes riigis.
Kui anda 25. aastasele noorele naise nende elu viimane 25 krooni ?
Taanlanna- ostab õlut ja kutsub sõbrad jooma.
Venelanna- ostab huulepulga ja lööb end üles
Eestlanna.... paneb raha hoiukarpi ja hoiab paremateks päevadeks..

Eesti Ekspress on valevorst

Ma olin üks nendest, kes sai Eesti Ekspressi testversiooni ning palve anda tagasisidet. Ma üldjuhul ei viitsi ankeete täita, aga kuna telekava kadu oli nii karjuvalt vale ja ebaõiglane, siis võtsin selle aja ja kirjutasin südantlõhestava pretensiooni.
Siis ilmus  päris uus leht ja minu palvet polnud loomulikult kuulda võetud.
Kommentaaridest, mis uut Ekspressi saatsid ja Facebookis loodud lehest järeldasin ma, et ma pole ainus. Isegi Mihkel Raud uuris Hõbemägilt, mis värk. Vastus oli bla-bla (tegelikult vastust polnudki) kokkuhoid, öko jne.

Uus-Makarenko küla lood

Teist aastat otsin tagajärjetult tööd. Viimased säästud on otsas, vesi ja elekter on juba välja lülitatud ning homme tõstab pank mind tänavale.
Ja siis tehakse mulle pakkumine- minna vabatahtlikult elama Pärapõrgusse, endises kolhoosikeskuses  asuvasse kommuuni. Ma saan elamise ja maatüki ning kuni esimese saagini maksab riik mulle toetust. Lisaks annab vajaliku nn stardipaketi ja teeb tasuta koolituse agronoomiast. Edasi on minu ülesandeks end ise ära majandada. Elektri, soola ja ravimite jaoks vajamineva raha pean ma ise oma toodangu müügist suutma teenida.
Kas ma läheksin? Läheksin küll.

Juhitud demokraatiast (Ühtne Eesti)

Üsna varsti peaks algama Saku suurhallis Ühtse Eesti üritus. Ma piletit ei saanud, ja hea ka- kui aknast välja vaadata...
Ma olen pikalt edasi lükanud selle ürituse kommenteerimist, sest esimesel tutvustamisel lõi mulle kohe bloki ette statement: Rahvas peab saama rääkida, otsuseid tehakse tagatubades... ma ei tea poliitikast suurt midagi, aga kui ma kannan selle üle mistahes organisatsiooni juhtimisele, siis jooksen ma kinni.
Kuidas kujutatakse praktiliselt ette- "rahvas räägib"? Nagu Novgorodi veetse, kes kõvemini kisab, sel on õigus? Pole vist ühtegi alluvat (mina kaasa arvatud), kes poleks iialgi nurisenud, kuidas "info ei liigu", "meile ei räägita kunagi midagi", " otsused tehakse nagunii meie eest ära". 

Kummitab

Pakun tasuta ära ühe äriidee melomaanile. Tasuline liin, kuhu ma saan helistada. Ümiseda - na-na-na... mis laul see on ja kes seda esitab?...
Teadma peab nii klassikat kui ka poppi.

Ibumax usaldab sind, aga sina teda?

Juhtusin vaatama üht halvasti tehtud filmi intrigeerival teemal: ravimifirmade rahaahnusest ja ebaeetilisest käitumisest.
Minu kokkupuuted ravimitööstuse/-vajadusega on (õnneks) ülivähesed. Mina usaldan Ibumetini ja Sudafedi ja lisaks veel mõned tabletid, mida ma aeg-ajalt siiski manustan. Ma ei mõista ka hüsteerikat vaktsiinide ümber. Aga ma suudan aru saada riskist, mida suure raha ootus tõenäoliselt tekitada võib. Seagripi juhtum oli kahtlane küll, ei saa salata.
Aga on meil valikut? Kui jääpurikas pähe kukub, siis šamaanitrummist, õigest mõtlemisest või viinasokkidest jääb vist ikka ilmselgelt väheks. Me lihtsalt peame ravimitööstust  usaldama. Valik kaks on looduslik valik. Me kõik tahame elada kaua ja täisväärtuslikult.

Esimese Eesti leib

Hiljuti ajas Evelin taaskord suurema osa auditooriumist tagajalgadele väites, et poeleib ei kõlba kuhugi.
Kui jätta kõrvale ajafaktor, kas on siis omaküpsetatud leib pigem esimese või teise Eesti lõbu?
Tegin arvutuse näppudel.

juuretise saame sõbrannalt
1,5 kg rukkijahu maksab 14,90
0,35 g kaerakliisid 7,95 kr
2 pakki päevalilleseemneid 21,80
ja 2 pakki köömneid 10 krooni
vett, suhkrut, soola- ei viitsi täpseid numbreid otsida- ütleme, et max umbes 1 kroon
tund aega elektrit läheb maksma 0,76 krooni