Kogu tõde kassitoidust

Võtad kassi, naiivselt arvates, et kass vajab süüa-juua- pissile ja mängida.
Kassid söövad ju hiiri ja limpsivad piima peale?
Haa.
Reaalne elu toob kiiresti maa peale: steriliseerimine, kõrvade puhastamine, küünte lõikamine...
Üllatuslikult kujuneb aga kõige keerulisemaks küsimuseks- mida anda kassile süüa.

Kui mu mälu mind ei peta, siis spets loomatoidud ilmusid müügile u 20 aastat tagasi. Kuidas eelnenud tuhandete aastate jooksul kassid- koerad toidetud said, nii et karv läikis ja tuju oli hea, jääbki vist saladuseks.
Hüva, ma olen ka  piisavalt laisk, et mitte ise kokata-keeta  ja ma peaaegu ka usun, et kartuli-kastme peal kasvanu  elu võib olla mõned aastad lühem kui tasakaalustatud spetsiaalselt disainitud roogade manustajal.
Aga ikkagi mugavus. Läheks poodi ja ostaks...

Tahan Eesti muusikat. Jälle samal teemal.

Kõrsikutel sai valmis päris äge album- "Heli jälgedes", millel on üsna mitu lugu, mida ma kuulaks rohkem kui ühe korra. Ja siis avastasin, et Kalle Vilpuu teeb täiesti minu maitse muusikat.

Ma olen valmis maksma. Aga ma ei taha PLAATI.

Esiteks on mul CD kapp kuhjaga täis, kuhja peal on veel üks kuhi ja selle tipus samuti hunnik. Mu koju ei mahu enam asju. Ei taha asju!!!!
Teiseks, ma ei taha tervet plaati. Mulle meeldivad sealt mõned lood.
Kolmandaks ei ole minu päevas sellist tundi, et istun käed viisakalt põlvedel ja kuulan muusikakeskusest plaati. Ei ole.

Ma tahan saada mõned laulud ja kuulata neid oma telefonis, pleieris, tahvlis, arvutis...

Muusika.24 on ainult vana kraam. Pange mind nüüd vangi, aga mu ainuke võimalus ongi youtube.

Miks, öelge mulle, miks- ei taha autorid mulle müüa???
Miks nad tahavad, et ma hangin nende loomingu illegaalselt ja nad ei saa oma töö eest tasu?

Miks?

Samal teemal olen jahunud juba siin ja siin ja lugeda võib ka seda

Armastusest

Silitasin kassi ja mõtlesin, et tegelikult pole maailmas mitte ühtki isendit, kes lubaks end lõputult armastada.
Isegi, kass, kelle eksistentsi mõte võiks olla ometi see, et ta on loodud hellitamiseks.
Ei talu seda lõputult.

Õnneks kass, erinevalt inimestest, oskab seada piiri. Ta kõnnib minema ja hakkab end demonstratiivselt pesema...

Ma olen alati uskunud, et minus puudub kirg. Aga ehk see polegi nii. Ehk on vastupidi, minus on liiga palju armastust, viha, uudishimu jne jne.
Lihtsalt tubli tüdruk minus surub selle keskmiseks. Et teistel oleks hea ja parem.

Ahh, liiga palju chiantit. Läheb mööda...

Puhata ja mängida

Sellised uudised tekitavad minus õõva ja panevad tundma kerget paanikat tuleviku osas. 

Ei, ma pole vastu sellele, et koolis ei peaks olema huvitav. 

Ja kahtlemata on väga traagiline, et põhikoolist langevad nii paljud noored välja. 

Miks? Sest neil olevat igav ja raske. 

Mind ärritab, et me ei küsi edasi,- miks? Vaid riputame lapsukeste nina ette veel rohkem porgandeid, kellasid ja vilesid. 

Ma vihkan, et pean taas kirjutama lauset- aga meie omal ajal, Miks me ei lase tänastel lastel ise jõuda selleni, et kui neil on igav, siis nad võtavad ise midagi ette. Ise nõuda, ise  võidelda?

Deprekas

Oli vist Peep Vainu teooria see, et eluvankril on neli ratast: sa ise, su suhted, su tööelu ning kõik, mis materiaalsusega seotud. Kõik nad peaks olema korras, siis veereb vanker kenasti. Kui üks kummidest on tühi, kisub kraavi poole.
Loogiline.

Aga kui kõik 4 kummi on tühjad ja su vanker on põhjaga vastu maad?
Ja siis võtad ning lased selle allvoolu jõkke ujuma. Ehk liigub isegi kiiremini, kui oleks seda teinud konarlikul teel?


No näed. Nii ägeda allegooria mõtlesin välja. Aga mida sellega nüüd peale hakata?

Kellele kuuluvad pilved

Kui ma kirjutan, et horoskoop lubab raha, siis ei mõtle ma selle all, et minult peaks nüüd raha välja pressima.

Aasta alguse esimestel päevadel sain ma kirja hr. Margus V-lt, kes andis teada:
Teie saidil kasutatud taustapildi autoriõigused kuuluvad isiklikult minule ja seetõttu kui te soovite seda pilti edaspidi kasutada, tuleb teil omandada selleks õigused ja selle eest mulle tasuda.

Kui ma seda ei tee, siis ta pöördub advokaadi poole jne 
Pilt, mida ma kasutasin, oli pärit bloggeri avalikust kataloogist. 
Seega on vähe öelda, et oli hämmingus. 
Ma olin vapustatud. 
Vaatasin järele ja selgus, et Margus kasutab ka bloggerit ja on valinud sama tausta. 

Minu andmetel on pildi autor kasutaja Airyelf, kellelt blogger on ostnud õigused. 

Aga ma ju ei tea. 
Pole ju välistatud, et kasutajanime Airyelf peidab end Margus ja blogger on selle pildi Marguselt varastanud.

Seega. Annan ametlikult teada, et pilved minu blogis on nüüd 100% minu omad.

Ka seda tasub jätkuks lugeda ja seda

Nostalgianeljapäev. Kupee nr.6. Rongi rattad ragisevad

Lugesin R.Liksomi Kupee nr.6.
Raamatu kohta mul midagi tarka öelda pole.
Aga see teema... ahhh, mul on sellega seoses sellised mälestused:)...

Nimelt olen ma ühe vallatu ja värvika suve veetnud Tallinn- Moskva-Tallinn rongis vagunisaatjana. Kupeevagun nr.11. See tundub täna niivõrd süreaalne ja uskumatu, et kui mul poleks sellest üht fotot ning minuga ühe reisi kaasas käinud õde ei meenutaks siiani, kuidas ta oma tollase dresscodega- meeste lillelised alukad, maika ja triibuline hommikumantel,  Moskvas furoori ja pahameelt tekitas; siis ei usukski.

Ma olin tollal veetnud kõik suved põllul ja küünis. Sellest surmani väsinuna soovisin üht suve, kus saaks kõpskingade, lakitud küünte ja lehviva seelikuga  olla.
Ja sain.
Olgem soovidega ettevaatlikud.

Reegel oli selline, et tugevamad pandi tööle platskaartvagunisse. Minusugune kilu sai teenindada kupeevaguni.
Tööpäev algas dispetšerskajaga. Instrueeriti, loeti sõnad peale ja jagati töökäsud kätte.

Üks pilt

Ühe mu kaugelt sugulase, kadunud proua Roosi piltide hulgast leidsin väikese tüdruku foto.
Foto on tehtud J. Rieti juures, seega Viljandis.

Tagaküljel  oli ülimalt raskelt tuvastatav tekst: Tädile Riita. Lapsekäega maalitud  ilmselt 4(?) mai
ja aastaarv 1935.

Roosi õel, kes toona Viljandis elas, minu teada lapsi polnud.
Kuna tüdruku nimi- Riita- pole just väga levinud, üritasin otsida Jakobsoni- ja Maagümnaasiumi vilistlaste nimekirjadest.
Ja üllatus- ma leidsingi nimekirjast 1944 aastal lõpetanud Margarita.

Perekonnanime järgi sai üles otsida tüdruku koduse aadressi. Ning selgus, et tegemist oli pr. Roosi õe naabermajas elavate inimeste tütrega. Ella ja Aleksander Tomberg elasid  1936 aastal Viljandis Posti 42.

Perekond olid Peterburi optandid, Aleksander Juliuse p. sündis 15. dets 1894 Peterburi kubermangus Oudovas. Ella, Taaveti t. Nõmm sündis 17. sept 1894 Kolpinos ja on ristitud Peterburi Jaani kirikus. Peterburis 1922 aastal nad ka laulatati.
Margarita Josefine sündis 13. oktoobril 1925 Narvas. Viljandisse on nad kolinud 1934 aastal.

Aleksandril on ilmselt ka õde Alice (sünd 1900), kes töötab Tallinnas äriteenijana.
1938 aastal on Ella ja Aleksander taotlenud välispassi. 

Aleksander oli Eesti Vabariigis sõjeväeametnik ja arreteeriti 30.06.41 Narvas, Vabriku 64,
Tribunal toimus 29.08.42 §58-10, 6a.; Irkutski obl. Ju’zlag,
ja suri 07. 03.43. [pr 20985].

Margarita pere naabrimees, pr. Roosi õemees tuli vangilaagrist 1950 aastal elusalt koju.

Viimane jälg Margaritast on 1952. aastal Tartu Rajooni TSN TK Tervishoiu osakonnas avatud isiklikust toimikust.

Mis Margaritast ja Ellast edasi sai? Seda kahjuks pilt ei räägi...
Ja ehk on sellel pildil hoopis üks teine Riita ning täiesti teine lugu?

Dan Brown Inferno

Professor Langdonil on haruldane anne sattuda sekeldustesse. Seekord tehakse puust ja punaseks Dante Põrgu.

Ma teen sügava kummarduse autori ees, kes valdab põneva loo jutustamise saladust. Oskab lõpuni hoida pinget ja (kui suhteliinid välja arvata) siis tuua sisse ootamatuid süzeeliine. Leninil oli õigus: kinokunst on üks mõjusamaid. Vähemalt minu silme ees sebisid kogu raamatu jooksul Tom Hanks ja Keira Knightley. Keira on lihtsalt loodud Sienna rolli mängima.
Ja see, et ka sellest raamatust on tulemas film, on ilmselt fakt.

Ma aplodeerin Browni oskusele segada fantaasiat ja fakte. Erinevalt nt "Da Vinci koodist"  on vigadest õpitud ja (eestikeelse versiooni)esilehel on pikk jutt sellest- halloo, inimesed, tegemist on ilukirjandusega. See on väljamõeldis!

Ja loomulikult olen ma vaimustatud Dani panusest kunstiajaloo populariseerimisel. Kuuldavasti on Firenze, õppides Pariisi kogemusest, teinud juba ettevalmistused turistidevoo suurenemisele. Kui türklased teaks, kes on Dan Brown, siis ilmselt valmistuks massiliseks turismiks ka Istanbul.  Huvitav oleks teada kui palju rohkem on youtubes hakatud klikkima Liszti Dante sümfooniat?

Horoskoop 2014

Kes oleks nii osav ja guugeldaks välja kunagiste Anne horoskoopide autori?
Ma ei tea, mis ma selle infoga täpselt peale hakkaks, aga vanasti oli rohi rohelisem. Horoskoop (see Anne oma) oli põhjalik ja jahmatavalt täpne. Nüüd on üks suur udu.
Ja sekundeerin Hildurile- miks ometi jahutakse negatiivsest. Inimesele peab andma lootust ja usku, kas pole?

Neli ennustust Kaksikule 2014. aastaks.
Ekspressi horoskoop ei ütle tegelikult mitte midagi. Pool jutust heietab eelmisest aastast ja