Öko

Mõni päev on kuidagi kirkam kui teine.

Mu kassi pissikasti all on ajalehed. Kuna ta vahel satub pisut hoogu ja niimoodi on lihtsam seda koristada. Igal laupäeval vahetan ma saepuru ja ajalehed, loputan kasti ja pesen ka vannitoa ja vetsu puhtaks.

Nagu tavaliselt, kortsutan ajalehed kokku ja... küsin endalt. Miks? Need olid ju täiesti puhtad.
Järgmiseks jõuan vannituppa  ja jälle paistab hele päike. Miks ma loputan iga nädal vanni üle kange keemiaga kui kasutajaid on kaks ja vähemalt üks nendest peseb enne ja pärast kasutamist vanni põhjalikult üle. Ja teine kasutaja loodetavasti ka.

Säästsin  igaks nädalaks 5 minutit vaba aega ja loodust. Nii tubli.

Veel natuke

See on lihtsalt uskumatu KUI pehme mu kass on. Nagu udusulg, nagu jänku, nagu... kass...

Mulle tundub, et karusnaha pooldajatel on lisaks tavapärastele - naturaalne, taastuv, soojaandev, "kui juba looma tapad, siis kasuta ära kõik", puudu üks argument. Nostalgia.

Kui mu kass kunagi sureb, ja ma olen väärikas vanaproua, siis ma tahaksin, oma kassist kraed. Sooja. Pehmet. Mälestuseks.

Kõik uus on ammuunustatud vana,
Mu argipäeva liikumine piirdub autost toolini ja tagasi. Ma võtan ja võtan hoogu, et vähemalt vetsus käia alumisel korrusel, aga iga minut tundub selleks liiga väärtsuslik ja vajalik... Ja ootamatult tuli mulle meelde ballett.. Seistes suvalises balletipoosis, läheb selg iseenesest sirgu, sest muidu kukud lihtsalt ümber. Ja plieede või painutuste lisamine ei takista mitte kuidagi samal ajal telefoniga rääkimist.

Tead, millal naine on vana ja vormist väljas?. Siis kui enam sukki jalga ei saa

Natuke

Ma olen näinud viimasel ajal korduvalt üht unenägu. Ma olen võõras linnas, viimati Pariisis. Ma tean, et mul on lennukini teatud aeg tunde ja ma peaksin otsustama, mida selle aja jooksul teha, kuhu minna. Ma vaatan oma telefoni ja sellel pole levi ja aku on vaid 36 % ( ärgates selgus, et tegelikult oli 26%). Ja mul tekib paanika.
Mis edasi saab, ma ei tea, kuna kas kell heliseb või hüppab kass mu rinnale, ja ma ärkan üles.
Ma üldjuhul oma unenägusid ei mäleta. Aga see motiiv on juba mitmendat korda järjest ja meeles. Ja see ajab närvi. Mida mu aju üritab lahendada? Mida ta mulle öelda tahab?


Mul on praegu igas mõeldavas kehaosas põletik. Ma tarbin endiselt oma tavapärase koguse antioksüdante ( loe : puuvilju ja rohelist teed. Tõsi, punast veini pole ammu joonud?). Ma tean, et mu keha ei talu rafineeritud suhkrut. Kas võib olla et praegune hooaeg; hurmaa ja viinamarjad on lihtsalt liiga magusad?

Kai Aareleid Vene veri

Meil kõigil on oma maailm. Näiteks Barbi Pilvre Eestis kuulavad eestlased Patust poolt ja söövad seljankat ning pelmeene. Minu Eestis kuulatakse pigem  välismaist muusikat või Vikerraadiot ja lisaks pelmeenidele armastatakse ka pizzat, burgerit, sushit, brüleekreemi, wokke, tortillasid ja paljude teiste rahvaste toite..

Samas, kui võrrelda Mailise ja Kai ja minu Peterbure, siis neis on midagi sarnast. Võimalik, et külalistena me ei jõua kunagi pealispinnast kaugemale ja ka Tallinna sisserännanutele on Eesti vanalinn, mitte Mustamäe.
Ses mõttes on endiselt kahju, et katmata jääb päris tavaliste peterburilaste igapäev. Aga ju selleks on teised raamatud.

Rõduaianduse märkmed

Suvelilled (petuunia, lobeelia, kannike jmt) külva juba veebruari alguses või jaanuari lõpus, muidu ei jõua nad maikuuks õitsema hakata.

Seemned külvasin 2018 märtsi esimeses pooles.
kõige varem tasub panna saialill, nelk ja lõvilõug. Ning neid mitmes jaos, kuna need õitsevad kõige pikemalt ( siiani on õied)

Kress pane eraldi, kuna võivad tulla kapsaussid, mis söövad ka teised taimed ära. Usse tõrjub saialill, münt ja rosmariin

Tomat kasvab koos hästi basiiliku, oregano ja peterselliga. Lisaks sobivad juurde astrid, saialill ja petuunia

Kurk armastab saialille, hernest ja tilli.

Lõvilõug ja astrid peaks olema eraldi.

Piparmünt ja salvei ei taha otsest päikest
basiilik ja oregano armastavad päikest

Lepi sellega, et sul ei õnnestu oma rõdul kasvatada tilli ega salatit.


Salvei ja piparmünt peaks olema teoreetiliselt mitmeaastased taimed. Praktiliselt on mitmeaastased petersell ja murulauk.
2020 oli väga soe talv. Ja talve elasid rahulikult üle salvei, tüümian, rosmariin, lõvilõug.

Rukkilill, saialill ja aster lähevad väga kõrgeks, pane tahapoole

Rukkilill õitseb väga kiiresti ära, külva mitmes jaos
hernes tuleks eelidandada, muidu ei hakka kasvama

2018 oli eriline aasta, hästi kuum. Väljas oli tomat edukam, kui sees.
Ole nii kena ja guugelda tomatite kärpimist enne, kui sellest on jälle ootamatult mets saanud.

2018 kurgid õitsesid ja kasvasid meeletult, aga... siis tuli purpurlest ja sõi kõik ära :(
2019 võttis kurgid ära külm.

Teooria poolest ei kannata kurk ega tomat alla 8 kraadist külma. Kurgiga on nüüdseks see ka tõestataud :(

Ja võõrasema peaks taluma isegi miinuskraade.
Tuule räsimist taluvad päris hästi ibeeriselehine tukalill, lamav käokuld, tiiviklill. Väga tuuleõrnad on ripp-begoonia, roniv mikaania.
Võõrasema ja sarvkannike sobivad amplisse esimestena kevadel. Nemad taluvad hästi külma tuult ja vihma ning isegi miinuskraade.
Aed-raudürt eelistab päikselist ja sooja kasvukohta, aga talub ka poolvarju. Ülekastmine ei sobi, aga talub hästi põuda, tuult ja vihma.
Isepuhastuvate õitega südajas suutera eelistab niisket mulda ja poolvarjulist kasvukohta. Ei talu hästi mulla läbikuivamist, aga tuulega saab ilusti hakkama.
Portulak eelistab päikesepaistelist ja sooja kasvukohta. Ei talu külma, liigniiskust ega ülekastmist.
Tume purpurvanik eelistab sooja päikselist või poolvarjulist kasvukohta. Ei talu ülekastmist. Petuuniale meeldib päikseline kasvukoht ning rohkelt vett ja väetist. On tundlik mulla läbikuivamise suhtes.
Ripp-pelargoonile sobib nii päikseline kui poolvarjuline kasvukoht. Talub kuiva ja tuult.
Fuksia armastab rammusat niisket mulda ja poolvarjulist kasvukohta.
Isepuhastuvale aed-puispetuuniale meeldib päikseline ja soe kasvukoht. Eelistab rohket väetamist. Talub jahedat ilma ja tuult.