Ükskõik, mis teemal viimasel ajal konverents- koolitus- seminar toimub, on seal kindlasti ka roheplokk.
Kui ma siiani olin veendunud, et olen tumeroheline, siis mida rohkem kuulan, seda segasemaks asi muutub .
Ma panen kirja meelde jäänud mõtted ja faktid 5-lt erinevalt ürituselt.
CO2 jalajälje määramiseks on praegu turul kaks erinevat metoodikat. Eks aeg näitab, kas jäävad mõlemad, või võidab üks. Ja siin on mõttekoht, et ei juhtuks sama, mis teiste kvaliteedisüsteemidega. Et kui sul on olemas BRC, siis kindlasti tahab klient saada just nimelt FSSC-d. Ja lisaks. Kui olemasolevate kvaliteedisüsteemide puhul on teada kindlad nõuded, millele serdi saanu vastab, siis antud juhul räägime me hindamisest. Sa vastad teatud tasemele, aga milline on " õige" vastus?
Miks seda üldse ikkagi tegema peaks? Peamise argumendina kõlas läbi, et pangad nõuavad. Hindamise läbi teinud ettevõtetel on lihtsam saada krediiti.
Hindamine maksaks meie ettevõttele umbes 40 tuh, millest ca 10 tuh, saaks riigiabi.
Saab teha nn lõdvemalt, kasutades keskmisi, aga kuna Eesti on mikroriik, siis on meie puhul mõistlikum minna ikkagi detailidesse.
Olen kuulanud kahe (meie valdkonna)ettevõtte, kes on hindamise läbi teinud, esitlust. Ja mõlemad ütlesid otse välja. See on maraton, mitte spurt. Mõistlikum oleks ikkagi veel oodata, kuna liiga palju on veel küsimärke.
Tarbijate poolne nõudlus täna sisuliselt puudub. See on nagu taimetoitlusega, kus isegi väga rikastes riikides, kõigub selliste klientide osakaal 10% ümber.
Koroonast tingitud defitsiit, tarneahelate probleemid, nüüd energiakandjate hinnatõus,.. on muutnud kliendid väga hinnatundlikuks. Kas keegi oskab öelda, kui palju meid huvitab homme roheline jätkusuutlik maailm, kui ma ei jaksa osta leiba.