10 asja, mida sa oled 45 aastaselt selgeks saanud

1. Midaiganes nad ajakirjades räägivad. Kõiges on süüdi geenid. Sa vaata oma vanematele otsa ja sa saad aru, mis värk on. Sa võid pea peal seista, aga oma saatusest ei pääse. See kas sul on prillid, ülekaal, tselluliit, kortsud, mingid X haigused ... ei sõltu peenetest protseduuridest või kreemidest. See sõltub su vanematest. Nii on.
Vastavalt maailmavaatele, kas eelistad Skandinaavia või USA seepe, sa kas juba oled või ei kaalugi esimese iluopi tegemist.

2. Sul on võimalik võtta oma elu viimane laen. Kas sul on ka selle tagasimaksmiseks sissetulek, see on juba hoopis teine küsimus.

3. Sinu lapsed on suureks kasvatatud ja praktiliselt neid sinu omasid enam juurde ei tule. Teoreetiliselt... pole see nii kindel midagi. Paradoks on selles, et sinust vaid 2 aastat noorema sünniajaga võivad saada oma esimesi lapsi. Sul on neist siiralt kahju, aga.. maa tuleb ju täita lastega. Midaiganes.

4. Sa pead veel 20 aastat tööl käima. Prss.. Kui läheb nii, nagu arvab riik.
Või rohkem. Kui läheb nii, nagu sina arvad. 20 aastat. See on igavik.
Sa oled esimene, kes hääletaks seaduseelnõu poolt, mis lubaks sul praegu pensionile minna, ja siis, kui oled hall ja vana, siis uuesti tööle...Sa oled esimene, kes võtaks vastu kodanikupalga (ja sõidaks siis (Taile pikutama). Tehtagu.

5. Ilmselge, et mitte keegi enam ei armu sinusse sinu välimuse pärast. Ilmselge, et sa elad selle sama mehega elu lõpuni. Kui sa pole piisavalt nutikas, et temast lahutada ja veeta oma parimad aastad hoopis vaba ja vallatuna.
Või oleks parem " koos vananeda"?

6. Sul on viimane aeg võtta kass. Või koer. Järgmisel aastal võib olla liiga hilja, Või peaks siiski Tenerifele kolima...?

7. Nad väidavad, et sa oled oma karjääri tipus. Oled või? Tegelikult on viimane aeg aru saada, et su ambitsioonid ning võimed ei ole korrelatsioonis ja õppida amet, millega ka peale tuumasõda ellu jääks

8. Sa oled viimane aastakäik võitjatepõlvkonnast. Kui erastati ja ärastati, olid natuke liiga noor, aga piisavalt vana,et nende ärimeeste ettevõtetesse juhiks saada. Mitte keegi ei tea sinu põlvkonnast paremini, et edu aluseks ei ole haridus (vt punkt nr.1)

9.Sa oled sündinud imelisel ajal. Sa oled olnud oktoobrilaps ja pioneer. Üle elanud metsikud 90-dad ja ellu jäänud ülereguleeritud kapitalismis, Kui Allah annab, siis näed ära ka neljanda ühiskonnakorra.
Sinu vanaema elas veelgi värvikamal ajal. 2 sõda, uued riigid. Juba sinu eluajal on niipalju asju leiutatud, et... kuhu edasi?
On uskumatu, aga tõsi, et vaid 5 aastat sinust nooremad on täiesti teine põlvkond, täiesti teiste kangelaste, väärtustega, moraaliga ja arusaamadega abielust, lastest, tööst.....
Nad ei tea mis on jeralaš, Petšorin, puukingad, eõm, peedipõld...
Sa oled kadunud aja viimane dinosaurus.

10. Ilmselgelt on 45 sinu elu parim aeg, Juhhuu! Lapsed on suured, vanemad kobedad, karjäär tipus, tervis kontrolli all, välimus pandav, sul on raha ja aega, energiat ja ambitsioone.
Pool elu on veel ees.
Ja sa tead täpselt. KUI oluline on aeg. Ja iga elatud päev,

Väiksed veidrad asjad

Lusikad olid jälle otsas.
Õigupoolest. Lusikad olid olemas, Puhtad ja umbes kümme korda pestud. Aga kraanikausis. Sest nende väljavõtmine, kuivatamine ning sahtlisse panek tundub kuidagi ekstra keeruline.
Potid- pannid säravad. Taldrikud lähevad möödaminnes. Aga vaat need lusikad...

Mulle väga meeldib inimestega rääkida. Silmast silma. Aga niipea, kui meie vahele astub telefon, siis kaob kontakt. Mu mõte läheb uitama ja ma tahtejõuga hoian end tagasi, et mitte vajutada " end" nupule. Ärikõnedega saan veel hakkama. Neil on üldjuhul algus ja eesmärk ja lõpp.
Aga üks keskmine kõne on suht selline.

bla-bla -bla
mina: no, okei siis...
tema: aga tead, eile oli selline asi, et... bla-bla bla...
mina: vahva. Jääb siis nii, et... ja homme näeme?
tema: kuule, kas kuulsid, et... bla-bla.

ja need kõned ei lõppegi, kui palju ma ei üritaks neid lõpetada. Miks küll inimesed nii palju räägivad.

Kell 19-21 on külm. Olgu väljas või Aafrika. Ikka on külm. Ma vajan oma tekki. Ja kui tekk on kaugel Eestimaal, siis vähemalt kampsunit.

Kas te ikka teate, et nuustik peab olema pikkupidi st  seisma oma kitsama külje peal. Kui te ei tea, siis pole ma ilmselt teil külas käinud. Sest kõik mu tuttavad nuustikud juba on õigetpidi.

Kuna mul on pidevalt nina tatine, mistõttu vajan ma taskurätikuid, siis peavad riietel olema taskud. Kui taskuid pole, peab rätiku suruma varrukavahele. Ja kuidas saan ma niimoodi olla väärikas daam.
Kas teate, kui vähe müüakse taskutega riideid?

Kui palju maksab blogis reklaam?

Veebis maksab ühe inimese kontakt 0,003- 0,04 eurot. Kui paned oma reklaami ajalehte, siis 0,006- 0,04 eurot. Need hinnad on indikatiivsed hinnakirjahinnad, ma ei tea, kas keegi reaalselt neid maksab. Tavaliselt müüakse neid hindu 75-90%lise allahindlusega, sõltuvalt mahust ja konkreetsest tehingust.
Ehk siis
kui su blogil on 10 000 unikaalset lugejat, kes veedavad sellel lehel vähemalt 1 minuti st loevad postituse läbi, võiksid sa reklaami eest küsida 30 -40 eurot.

Sa kindlasti ju tead, et aus firma ei saa sulle suvaliselt sularaha anda. Teil peab tekkima selle kohta paber. Iga ettevõtte jaoks on kordades lihtsam ja mugavam anda sulle pigem tooteid või teenuseid, kui raha.
Aga raha on ägedam, eks.
Me elame kapitalistlikus ühiskonnas, kus kehtib pakkumise ja nõudluse suhe. Ostja asi on maksta nii vähe kui võimalik. Sinu, kui müüja asi, on küsida nii palju kui võimalik.
See on sinu asi end müüa ja teada oma blogi väärtust. Sa võid saada mitu korda rohkem või vähem. Sõltub sellest, mida on sul reklaamitellijale pakkuda.

Falafelid

Mul oli juba ammu soov ja plaan ära proovida falafelid. Kuna Lähis- Ida on nüüd moes, siis jõudiski õige aeg kätte:)

Ube ja herneid ma armastan, ju nad ka küpsetatult süüa kõlbavad.

Retsepti võtsin Jamie raamatust "15 min road" ja etteruttavalt võib öelda, et see roog valmib ilmselt ka kogenematul kokal lubatud veerandtunniga.

Purusta köögikombainis/saumikseriga/pudrunuiaga kurnatud
1 purk (400 g) erinevaid ube
1 purk (400g ) kikerherneid
ja maitsesta need
1 sidruni riivitud koore
1 kuhjaga tl vürtspipra
1 kuhjaga spl jahu
1 kimp värske koriandri
1 spl harissat. Minu kodupoes harissat ei müüda, seega asendasin ma selle adzikaga ja panin peoga köömneid lisaks.
Saadud massist vormi märgade kätega 8 u 1,5 cm paksust pätsikest ja prae kuumas õlis mõlemalt poolt pruuniks.

Palun abi

Mul oleks vaja programmeerimisabi.

Jäi kripeldama see soov, et tahaks iga kommentaari lõppu lisada "like" nupu.
Leidsin isegi sobiva koodi.
Ja nüüd olen päev otsa pead murdnud, kuhu see kopeerida. teoreetiliselt saan aru- comment. body alla.
aga ei õnnestu,....
ei õnnestu ei õnnestu.

Keegi? Oskab?

Lihtsalt

Üks tavaline naine, kes kirjutab oma lapse suitsiidsusest ja teine naine, kes on ju ka kellegi laps ning ema, kirjutamas sellest, mis sai pärast. Ja mis selleni viib.

Huvitav, kas nad loevad teineteise blogi.
Huvitav, kas nad oskaksid anda üksteisele nõu.
Huvitav, kui ma tean mida kumbki pool mõtleb ja tunneb, kas see muudaks selle kurva noore rõõmsamaks. Ja aitab paremini mõista sellel, kes peab ka pärast jääma ning hakkama saada süütundega, et kui ma oleks...

Ja kas sellistes olukordades saabki nõu anda. Või oleme me kõik nii erinevad inimesed ja meil on omad elud.
Me peame elama oma elu, mõtlemata lastele või vanematele?

Kõige raskemad olukorrad mu elus. Sa näed ja muretsed, aga aidata ei saa. See pole sinu asi, Kui abi pole palutud, siis pakkuda ei tohi.

Maie porgandipirukad

Meie lapsepõlvekodus tehti ja tehakse siiani pärmitaignast pisikesi lihapirukaid. Kui tainast järele jäi, siis keerati neist kaneelirullid. Lihapirukate tegemine oli terve päeva ettevõtmine. Ema tõusis kukelauluga. Pani taigna kerkima ja pirukaliha keema...
Tulemus oli imeline, aga nii palju tööd ja mässamist.

Mõned aastad tagasi tutvusin ma pr. Maiega, kes igal ühisel üritusel kostitas meid kõiki vaimustavate porgandipirukatega.
Ei, nende tegemine pole üldse keeruline, väitis ta.
Pidin järele proovima. Proovisin. Kiidan ja tõesti, nende pirukatega on palju vähem mässamist, kui minu ema omadega.

Amortisatsioon

Mõtlesin, et kas mu vaevatud kehal on lapike, mis pole toonud valu ja vaeva ja hädasid.
Leidsin.
Varbad,
Tagumik ja reied oleks ka, kui tselluliiti poleks.

Mingil veidral põhjusel lähevad kõik hädad puhkusel, kui oleks aega arsti juurde minna, üle....

Tõsiselt, kellele siis ikkagi on vaja ajalehti?

Muutused on ühed kummalised nähtused.
Sa võid olla mentaalselt ja moraalselt ammu valmis, aga kas pole aeg küps või oled oma mugavustsoonis ja harjumustes kinni... ja siis on vaja väikest tõuget väljastpoolt.
Aasta algas kahe olulise meediamuutusega minu elus.

Postimees teatas, et nad lõpetavad anonüümsed kommentaarid. Ma olen sel teemal nii palju juba kirjutanud, et enam ei viitsi....

Mul on väga spetsiifiline meediakäitumine: mulle meeldib aeg- ajalt lugeda postimees. online- aga pealkirju ja kommentaare. Artikleid loen ma erinevatel põhjustel (" Vaata: Ieva Ilves tegi esimese eestikeelse postituse", " Hiinlased ajasid Riisalu firma pankrotti", " 2016 aasta 10 suurimat riski maailmas") väga harva.
Ilmselgelt pole ma juba ammu Postimehe sihtgrupp. Lõpetan ka pealkirjade lugemise. Ma kuulan ilmselt keskmisest rohkem raadiot, ma saan kõik uudised sealt kätte.

2010 lõpetas Päevaleht kommentaarid. ( vt. EPL istus vangitornis) Eestlased ei muutunud sõbralikumaks.
Mõned aastad hiljem sai delfi euroopast noomida, parandas kommentaaride järelvalvet, võimaldas registreeritud kasutajatel suhelda " puhtamas" keskkonnas... eestlased ei muutunud ikka veel sõbralikumaks. Vastupidi, meie liidrid salgasid järjest oma kurja ning pimedusega löödud rahvust ning häbenesid üksteise võidu.
Nüüd siis proovib Postimees peatoimetaja sõnul muuta " kommentaariumi sõbralikumaks". Edu.

Nääripidu

Selle aasta vahetuse peo teemaks olid " Pagulased". Võõrustaja palus meil kõigil eelnevalt, slaidishow tarbeks, saata oma mõtteid selle teema kohta.
Esimesed üllitised toimetas meie pere noorema generatsiooni poliitkorrektor olematuks.
Huvitav, miks ta valis nii sensitiivse teema, mõtlesin? Oleks ju võinud võtta midagi muud. Kooseluseaduse?.. irvitas mees.
No minugi poolest. Me kõik oleme esimeses abielus olevad heteropaarid. Vaevalt seal kedagi solvata saaks.
Imelik, kuidas see aasta on muutnud meie tundlikkust. Mõni aasta tagasi, kui teemaks oli "kreeka" ei mäleta ma end sekunditki juurdlemas kas ja mis võiks solvata, kui punasele plakatile Euroopale kreekakeelseid rahanõudeid maalisin...
Ja vaevalt 30 aastat tagasi laulsime kõik rõõmsalt.. peatage Lasnamäe, kus hulgub sihitult migrant...

Lõpuks sai mees mu meelest päris vaimuka sürreaaalse looga hakkama. Usinast ehitajast, kes läbi Saksa DV tähtede teadis, et Eesti vajab abi ning  täpsustas, kas e- presidendiks hakkamisel käib kauba sisse ka loss ja Ieva, või ainult loss....
Saadetud mõtted olid seinast - seina. Kes üllitas romantilise "põgenevad unenäod ja pagemine iseenese eest", kes kirjutas loitsu pagemaks õelate ja kurjade küüsist  kuni ootuspäraste põgenike naljadeni.

Meid jagati saabudes paatkondadesse, et siis katsuma hakata- kas ikka sobime Eestisse. Kodakonsuseksamit õnneks polnud, see hea idee jäi järgmiseks korraks.

E-Maxima ja E-Selver

Mu kodust 10 minuti jalutuskäigu kaugusel on 9 toidupoodi. Üheksa.
Üks suurpood ehitatakse varsti veel juurde. Sellest võiks eeldada, et poodides on meeldiv tühjus ja müüjad haigutavad. Tegelikult pole vahet, mis kell lähed. Kassades ja isegi selvekassades on järjekorrad, parklates pole ruumi...
Mulle ei meeldi poes käia.

Ja ideaalset poodi ju pole.
Selveris on kallid hinnad, masendav puuvilja- ja juurikavalik, puudub mu lemmikhapukoor. Viimati tulin tagurpidi tagasi, kuna müügil polnud võiga piparkoogitainast ega käsitööpiparkooke (hiljem ilmusid siiski). Aga on huvitavat liha- lammast, vasikat, vutti.

Maxima ei müü õiget jäätist (õieti jäätist peaaegu polegi), pappkarbis Eesti mune, vastlakukleid ja piparkooke ning suvel peab värske kauba kvaliteeti vaatama. Aga neil on vaimustav puuviljavalik ja viimasel ajal pakuvad ka põnevaid kalu. Ning ka hinnad rõõmustavad.

Prismas on parim jäätise- ja piimatoodetevalik. Minu jaoks piisavalt eelpakendatud värsket liha. Ilmselt üldse parim hinna- kvaliteedisuhe ja ka tööstuskaup on mugavalt samal tasapinnal. Aga parkimine on vaevaline ning kogu selle territooriumi läbimatkamine võtab aega.

Rimis on mu jaoks ületatud private label toodete taluvuslävi. Ja ma ei haagi nende ökokontseptsiooniga. Ehk siis eesti keeles, nad ei müü minu eelistatud Eesti kaupu. Uued tooted jõuavad pool aastat hiljem ja üldse... Mu jaoks on see pigem kauplus- muuseum, kus käin ainult hädavajadusel.

Meenutades, kuidas ma eelnevatel aastatel enne jõule sabades ägasin ja erinevate poodide vahel matkasin. Otsustasin proovida e- poode. Hiljuti on kolm ketti järjest avanud oma e- poe. Prisma poes saad kauba ette tellida, aga järele pead minema ise.
Kuna Maxima on Selverist nii palju odavam, siis sai just see kett õiguse varustada mu jõululaud.

Ma vaatan alati kahte asja. Säilivusaega ning uute toodete puhul koostist. Selle teisega on internetis isegi lihtsam: veeb on käeulatuses ning luupi pole vaja. Kuupäevi põdesin ma kõige rohkem. Kas nad ikka toovad mulle kõige värskema kauba.

Üks, mis on netist tellimisel kõige keerulisem, on toodete mass. Kas teie teate peast, palju kaalub näiteks üks apelsin?
Näiteks. Mul oli vaja jõululaua jaoks 10 pardikoiba. Pakis on 2 tk. Kui ostaksin poest, võtaksin 5 pakki,. Netipoes pean tellima kaaluga, Hüva, nett aitas ja ma sain teada paki keskmise kaalu. Peal on ka piirang, kui tellid konkreetsest pakendist vähem.
Aga mu meelest võiks kõikidel pakendatud kaupadel olla nii tüki, kui ka massi tellimise võimalus.
ma poleks ka vastu, kui nt puuvilju- köögivilju saaksin tellida tükkides. 5 tomatit, 10 porgandit. Viinamarjaga läheks raskeks, aga nagu öeldud, mõlemad võimalused peaks olemas olema.
Asja ajasid segaseks illustratsiooniks pandud puuviljahunnikud. Et kas pildil olevad banaanid ongi umbes see algne miinimumkogus?
Praktika näitas, et ma paningi puusse. Kes oleks osanud arvata, et kilosse mahub nii vähe banaane, hurmaasid, porgandeid... Aga tulevikus targem.