Retsept aktiivsele lapsele

1. juulist on teatavasti neil toiduainetel, millel sees asovärvid, peal hoiatus-Võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele.
Mis on väga hea ja õige, sest kurvastavalt palju on peresid, kus ostuotsuseid ja söödavate maiustuste koguseid määravad lapsed, mitte nende vanemad.
Täiesti ebaseksikalt oli mul vaja ükspäev võtta Espumisani. Loen hajameelselt koostist- ja mis ma näen E110!. Loomulikult ilma hoiatuseta, et saan küll ühest probleemist lahti, aga samal ajal muutun närviliseks. Võtsin siis ette kogu oma ravimitekarbi ning rõõm on tõdeda, et kui limonaaditootja üritab oma jooki kollaseks saada parema müügi huvides, siis ravimitootjatel on sama eesmärk.
Kes muidu sööks Marsimehe vitamiine (E110) või jooks Sudafedi köhasiirupit (E124), kui nad ilusat värvi poleks?

Asjade jumal

Kui ma olin sisestanud arvutisse tuhandenda raamatu, siis väsisin ära. Nimekirja koostamine sai ette võetud, et oleks lihtsam pakkuda raamatuid... ma ei teagi kellele.
Mitte niiväga depressiivse väikelinna, kus asutused on lahti vaid tööpäevadel kella viieni, taaskasutuskeskuse uksel oli suur silt- raamatuid ja riideid mitte tuua. Aga ei tõuse käsi kohe prügilasse viima. Äkki keegi vajab? Või ei? Teatmeteosed, õpikud, populaarteadus....eesti ja vene ja saksa keeles. Ma ei hakka seda kraami ju ometi teise Eesti otsa, Tallinnasse tassima.
Inimene, kelle kodu on vaja tühjaks teha, polnud suurem asjadekoguja. Aga mitmekümmne aasta jooksul ikka koguneb. Ja see jõuetus- kust pihta hakata? tekitab depressiivseid mõtteid...

Õnne valem 2

Kes ei teaks Maslow püramiidi, eks. Et kui füsioloogilised vajadused on rahuldatud ning turvatunne ka olemas- hakkab inimene tahtma rohkem. Alguses kuhugi kuuluda, siis tunnustust ning lõpuks ennast teostada ka.
Eestimaa on suures hädas- naised kipuvad pagana targad olema. Kas sellest võiks siis järeldada seda, et naistel on väiksemad vajadused? Et nende kõht saab kiiremini täis ning maja ja auto ei pea olema ka väga vinged. Sest kiiremini jõutakse ülemisele astmele. Tahetakse olla keegi, midagi saavutada. Õpitakse ja treenitakse.
Pannes muretsema meesterahvad, kes ühel hetkel avastavad, et pagan- naised ei tahagi enam mehele. Ei pingutagi enam, et meestele meeldida, ajavad ainult mingit oma rida ja tahavad, et mehed suudaks normaalsel tasemel suhelda...

Strandbergi sündroom

Situ. Atsioon
Ana. Lüütiline.
Garan. Tii.
Konstruk. Tiivne.


aargh... levib nagu katk üle Eestimaa. õppige palun rääkima:(
selle peale tahaks kohe geeferi juua.

Pärast surma 2

Ma olen viimasel ajal kuidagi (põhjendamatult?) härdameelne. Sügis? Raudrohu, piparmündi ja õunte vürtsikas nostalgiat tekitav lõhn?
Igaljuhul on mul täiesti hulluksajav soov. Ma tahaks vanaema juurde. Nii-nii väga, et kohe valus on....
Ma tean, et see soov ei saa mitte kunagi täituda ning sellistel hetkedel meeldib mulle mõelda, et elu pärast surma on olemas.
Aga kas ma saan olla kindel, et mu vanaema ootab mind seal vanaemana? Äkki tahtis ka tema minna tagasi lapsepõlve oma ema ja isa juurde? Kuidas ja kus see valik üldse tehakse.
Kui kõik on seal sama vanad kui surres- siis poleks see ju mitte eriti meeldiv koht: täis haigeid vanainimesi. Kui kõik muutuvad tagasi lapseks, siis samuti... paljas see mõte, et peaksin igaviku veetma lasteaias, ajab mu pea valutama.
Või antakse igale ühele valida, eeldusel, et kindlasti on inimesi, kes tahavad jätkata täiskasvanuna  ja vastupidi. Et siis teoreetiliselt on võimalik variant, et mina olen näiteks 16 aastane, mu vanaema 5-ne, mu ema 30-ne...

Vihmaselt tänust

Turutädi küsib mu ostetava puuviljakoguse kohta- kas teil tuleb pidu? Ei. Vabandust, et mul on raha.
Me ei saa kiruda oma töökohta, sest 100 000 on ju üldse töötud. Meil ei tohi valutada pea, sest väga paljudel on tõsised terviseprobleemid. Me ei tohi vinguda oma mehe kallal, sest suurem osa  naistest elab üldse üksi.

Psühholoogid soovitavad päeva lõpus leida 5 asja, mille eest tänulik olla. Kas tänulikkus garanteerib rahulolu? Ma olen tõeliselt tänulik selle üle, mis mul on. Ja ma tean, et õnn võib pöörduda ning homme võin olla kõigest ilma. Kas mul puudub siis täielikult õigus olla vahel rahulolematu?