Huvitav, kuidas ikkagi mehed saavad sellised olla?
Iseenesest nutikad, leidlikud ja kuldsete kätega. Aga mingi
trigger on puudu. Midagi, mis käivitaks selle nutikuse ja ettevõtlikuse. Kuidas saab olla, et olematut raha kõrtsis maha juues või mänguautomaadis maha mängides südametunnistus ei vaeva? Mingi võltsuhkus, mis ei luba vastu võtta kehva tööd, pigem niisama vedeleda. Midagi peab juhtuma, midagi, mis paneks prioriteedid paika ja sunniks tegutsema.
Ma ei hakka filmi ümber jutustama- internetist leiab sisukokkuvõtte. Täna, sellest filmist kirjutades, on püsiv emotsioon mitte selle filmi naljad, vaid see soojus. Et need luuseritest mehed võivad olla nii südamlikud, nii siirad Isegi, kui leiad oma naise võõra mehega voodist, siis keedad kolm muna, ikka kõigi jaoks:) Eriti Jussi Vatanen peaosas. Nii armas, nii siiras ja nii naljakas. See, et Jasper Pääkkönen on nunnu ja lisaks veel ülihea näitleja, see polnud muidugi üllatus.
Mõni aeg tagasi esitasin retoorilise
küsimuse, et kas kunst ka film, peaks pakkuma lahendusi. Ok, zanr oli teine, aga teema sama- ääremaastumine, töötus, masendus, rahapuudus, lootusetus. Ja ometi- kui ma etenduselt lahkusin masenduses ja küsimusega- aga edasi. Siis samal teemal tehtud Soome film oskas ka neid lahendusi ja mis kõige tähtsam, lootust pakkuda.