Kaksteist aastat tagasi oli mul vaja valida kool. Lapsele. Umbes 10 minutilise jalutustee kaugusel oli kolm kooli. Väljast paistsid kõik normaalsed. Käisime ka koolides esitlusi kuulamas, aga seegi ei teinud targemaks. Polnud mul ka ühtki tuttavat, kellel oleks mõne nende kooli kogemus. Ja mis salata, mulle meeldiks mõelda, et kümnete aastate jooksul muutuks isegi koolis midagi.
Siis leidsin haridusministeeriumi lehelt eksamitulemused ja parema puudumisel sai kool valitud nende tulemuste põhjal.
Mulle tundus, et kõik toimis. Mu lapse kodu lähedal oli kool, kuhu laps sai sisse nii ehk naa- vaid dokumendid pidi viima. Seal kodukoolis oli võimalik valida ka soovi korral süvõppega klass- sinna saamiseks tehti lapsega vestlus ja lasti lahendada paar ülesannet. Siis oli veel võimalus panna piirkonnata kooli, kus samuti kahe -kolme tunni asemel nädalas õpiti vastavat ainet 5-6 tundi. Ka sinna tuli teha konkurss. Kui ma eelistanuks alternatiivsemat pedagoogikat, ka selleks oli võimalus. Ja kui mul oleks olnud palju raha ja suuremad soovid- siis, palun, ootas mu last erakool.
Möödusid mõned aastad ning esimene ajaleht avaldas esimest korda koolide riigieksamite pingerea. Tekkis termin eliitkoolid, mida meedia jonnakalt siiani termini "süvaõppega kool" asemel kasutab. Rohkem intriigi. Rohkem klikke. Kellele see oli vajalik?
Teema langes viljakale pinnasele. Oli ju igal aastal paarsada vanemat, kelle laps katseid ei sooritanud. Ehk isegi päris täpselt teadamata, mis neid sissesaamisel tegelikult oleks ees oodanud, kurvad oldi ikka.
Tekkisid linnalegendid, kuidas neis koolides raha välja pressitakse. Kuna ikka ju juhtus ka mõni tuntud nimega vanema võsuke sisse saama, siis kindlustus müüt, kuidas ainult rikkaid ja ilusaid vastu võetakse. Ikka tundis keegi kedagi, kes käis selles koolis ning- ikka, ikka, täielik luuser, läbikukkuja ja vaimuhaige.
Pooge nad üles, laske maha- nõudsid massid kommentaariumites. Võrdsust ihkav rahvas läks oma soovidega täielikult rappa.
Las õpivad süvendatud aineid oma raha eest ( e. süvaõppe saagu ainult rikastele!)
Iga laps peab saama ainult oma kõrvalmajja asuvasse kooli ( e. sinu kinnisvarasuutlikkus määrab su haridusvõimalused)
Neil on paremad tulemused, sest neil on ainult valitud lapsed! Sobivalt unustades, et pikki aastaid võetakse KÕIGISSE gümnaasiumitesse õpitulemuste põhjal.
See, et riigieksamite tulemused on head, ei näita veel midagi kooli kui terviku kohta. Njah. Gümnaasium on ettevalmistus kõrgkooli astumiseks. Seni, kuni vastuvõtt toimub riigieksamite tulemuste põhjal, on eksamite tulemused kriitilise tähtsusega. Ja poogen, kas sel koolil on oma miss, võimla ja korralik söökla. Gümnasist käib koolis õppimas.
Võrreldi võrreldamatuga- näited mujalt maailmast kinnitasid, et meie, eestlased, oleme ainsad pahad, kes lapsi diskrimineerivad. Igalt välismaiselt hariduseksperdilt nuiasime vastust- eksju, see on julm, et esimesse klassi on katsed. Jättes täpsustamata, et jutt käib vaid üle Eesti maksimaalselt kümnest koolist.
Jättes tähelepanuta, et ka seal, ilusal välismaal, on süvaõppega koolid täitsa ja täiesti olemas ning igal pool kehtib nõudluse-pakkumise suhe. Kui on soovijaid rohkem, siis on konkurss.
Lapsevanemana kujunes sul vastupandamatu valik - kas su võsukesest saab "eliitkoolikasvandik, hingetu robot, drillitud ja etteõpetatud snoob"- Või on su lapsuke "tavakooli luuser, koolis, kus pole distsipliini ja tulevik on ette tume".
Kumb valik on terve mõistuse järgi- kas see, kui ma lasen lapsel olla viimase võimaluseni laps, või kui annan lapsele võimaluse õppida võimetekohaselt....
Meedia abiga oleme me jõudnud paradoksaalsesse olukorda, kus hästi õppimine on häbiasi.
Teate te kedagi, keda on elus aidanud edasi hinded?- tänane proletariaat, võitjatepõlvkonna lapsevanemad toovad sulle oma elust reaalse kogemuse, kuidas hariduseta saab täiesti rikkaks ja juhiks.
Esivanemad oma aegunud tarkustega- mida õpid noores eas..., saadeti kuu peale. Tõeline õppimine algab gümnaasiumis. Ja Aaviksoo viimase avalduse põhjal (kehvematest gümnadest sissepääs ülikooli lihtsamaks) on ka siis veel vara- ikka ülikoolis selgub sinu tegelik võimekus. Globaalsest vastuolust ameerika vs hiina emad, toetame me kindlalt neid lääne emasid. Lapsel peab olema pikk ja muretu lapsepõlv. Kui laps saab halva hinde, siis on õpetaja loll ning kehv klienditeenindaja....
Mõnesajast Tallinna koolilapsest sai üleeestiline probleem. Ma kordan seda veel- see, et umbes 2,5% Tallinna koolilast sai võimaluse õppida süvaõppega koolis, muutus meedia abiga terve Eesti probleemiks.
Probleem polnud see, et miks meie gümnaasiumite hulgas on ikka veel koole, mille keskmised tulemused on kümne aasta jooksul alla 60 punkti. Me pole lugenud ühtki lugu sellest, kuidas sellise kooli direktor on kutsutud haridusministeeriumisse vaibale, antud tähtaeg muutuste ellu viimiseks. Paari aasta pärast tulemusi uuesti kontrollitud ning seejärel tulemuste puudumisel lahti lastud.
Ma pole lugenud ühtki intervjuud haridusministriga, kuidas muuta kõik Easti koolid ihaldusväärseks. Meile võib see mitte meeldida, aga eitamine ei muuda kahjuks tõsiasja, et ka hariduses kehtib turumajanduse peamine reegel.
Me keskendusime gümnaasiumitele ja laiendasime vastutustundetult nende imago ja tulemused ka algklassidele.
Samuti pole juhtunud lugema analüüsi sellest, kuidas meie linnaosad muutuvad järjest homogeensemaks ning mida see muu maailma praktika põhjal head-halba kaasa toob.
Alles viimastel aastatel oleme me lugenud ettevaatlikke lugusid sellest, et ka väljaspool Tallinna on tublisid tugevaid süvaõppega koole . Sellest, et olümpiaadidel käivad ka teiste koolide õpilased. Sellest, kuidas mõni kehvem kool on end kokku võtnud ja tulemusi ning konkurentsivõimet oluliselt parandanud...
Me suutsime meedia abiga tekitada pisikese hulga Tallinna laste teemast üleriigilise jama, mis eskaleerus Tallinna veel suurema jamaga. Koolikatsed pole mitte väheste privileeg, vaid - paras teile, nüüd peate te kõik katsetama ja närveldama ja ootama.
Millega see kõik lõppeb?
Me usume, et gümnaasiumi ja põhikooli lahutamine muudab kooli automaatselt- hops, üleöö paremaks. Me usume, et kui me seda endale ikka piisavalt kinnitame- kõik Eesti koolid on väga head, siis see saabki lillegi liigutamata tõeks...
Ses samas provintsilinnas, kus mina kunagi õppisin, on otsus tehtud. Kolmest gümnaasiumist saab üks. Otsus on ratsionaalne ja paratamatu, aga kaob konkurents ning laste vähenev arv muudab maakonnagümnaasiumite taseme veel nõrgemaks. Selmet, et ühele alale keskenduda, killustame ressursse veelgi, pakkudes sajale lapsele kolme suunda....
Ma pakun, et u 10 aasta pärast on meil gümnaasiumid vaid suurtes linnades. 1200-le lapsele ehitatud koolimajadest saavad põhikoolid. Tondilossid. Mille amortisatsiooni ja ülalpidamiskulud seavad mõne aja pärast meid valiku ette- lükata maja kokku ning teha uued koolid või... laiendada seaduses kodulähedase kooli mõistet nii, nagu Tallinnas. Kodu on linn.
Kas need, kelle tööks on kirjutamine, ikka tegelikult ka mõistavad, kuidas ja milline on nende vastutus?
Vaene väike Eesti...
Mulle endale tundub, et selles provintsilinnas ei olegi kuigi palju muid alternatiive, paraku. Hambad ristis kolme gümnat edasi pidada ei ole ka mõtet. Ja nüüd edasi sõltub kõik paljuski, millise kaadriga ja kuidas täpselt loodav gümn. tööle saadakse.
VastaKustutaÜsna sarnane on olukord ka näiteks Taani maapiirkondades, seal näikse seesugune lahendus toimivat, eks paistab, kuidas meil...
On suur vahe kas kallakuga on algkool, põhikool, keskkool või ülikool. Mida varem ma hakkame lapse arengut kallutama seda vildakamaks ta kasvab. Minu arvates peaksime vanematena hoopis tasakaalustava hariduskeskonna eest hoolitsema. Seni, kuni laps kasvab ise piisavalt võimeliseks oma teed valima. SLisaks rikub sarnane kallutamine riigi raha eest suuremat ebavõrdsust. Iga eliitselt kallutatud õpilase kohta on meil kuskil kallutatud luuser. Kella seadus e.k. normaaljaotus suletud süsteemis. Kui erienavad lapsed õpivad ühes koolis siis nad tasakaalustavad üksteise arengut ja õpivad ka koos ühes ühiskonnas elama. Tuleviku ühsikond on palju tasakaalukam, vähen eliitlinnakuid ja slumme. Vähem töötuid doktoreid ja vähem luusereid, vargaid pätte.
VastaKustutaUrmas, ma pole Sinuga nõus. See, kui laps õpib algkoolis pisut rohkem matemaatikat või mingit keelt, laulmist või tantsu ei riku küll tema elu ära. Ma lihtsalt ei usu seda ja minu teada ei kinnita seda ka miski uuring.
VastaKustutaInimesed on erinevad. Mina näiteks ei tea veel tänaseni, kelleks ma saada tahan. Vähemalt on mul koolist kaasa saadud oskused, mis on aidanud päris edukalt toime tulla.
Ning samuti on müüt kesklinnakoolide suletud süsteem. Tegelikult on täpselt vastupidi. Piirkonnata koolis, nagu nimigi ütleb õpivad koos lapsed üle linna- vaesed, rikkad, eestlased, venelased. Homogeenne keskkond, suletud süsteem on pigem kodukoolis- mida aeg edasi, seda enam.
Hmm, mul on ühest küljest küll hea meel, et ma sain koolist küllalt tugeva keeltebaasi (humanitaarkallak, eks ole), aga siiamaani on kahju, et matemaatika praktiliselt puudus ja ka füüsikat anti ainult näpuotsaga. Kõike oleks tahtnud ja kõrgel tasemel ja tglt tahaks ka, et kõigil lastel oleks võimalik saada kõike ja palju. Mulle ei mahu pähe, kuidas saab korraga olla häda, et lapsi on vähe, iive langeb jne, aga samas ei suudeta neid väheseid olemasolevaidki lapsi põhjalikult ja individuaalselt lähenedes koolitada ja NB! piisavalt väikestes klassides, et üldse oleks võimalik õppida.
VastaKustuta