Kuula mind, palun

kes vajab lugemiseks telefone? :)

mõni rida vihakõnet

karantiiniajal tekkis mul vallatu mõte, et kuna mu e- lugeril on ju ka internetiühendus, siis üritaks saada sissepääsu ellusse ja prooviks ka üht eesti äppi.
Ellusse pole mul õnnestunud siiani sisse häkkida. Mingil põhjusel ei saa ma seal end kasutajaks registreerida, kuna digiallkirja andes tekib error.  Paar korda olen proovinud, igale poole mujale saan  allkirja anda, aga sinna ei saa.
ja kuna mul seda just ka eluliselt vaja pole, siis jääb tulevikuks.

Äpiga selgus, et seda saab laadida ainult telefoni ja mitte arvutisse. Nii et ka see mulle ei sobi. Proovisin alla laadida lugeri kaudu, aga see ei õnnestunud ja las siis olla nii.

Telefonis hakkas äpp küsima kohe mingeid andmeid. Ja kuna mul polnud tahtmist neid anda ja ilmaski ei hakka ma telefonis ka raamatuid lugema, siis eemaldasin rakenduse.

Ma olen Rahva raamatu klubi liige + ma ei tahagi tasuta, sest mu meelest peavad autorid saama tasu + inglise keelses maailmas, kui peaksin tahtma tasuta, on lugemist küll ja veel. Ehk siis mul ei ole VAJA eestikeelseid e- raamatuid. Lugemist on piisavalt.

A. Towles Härrasmees Moskvas

raamatu sisukokkuvõte on intrigeeriv. Krahv Rostov määratakse punaste poolt hotell Metropol "koduaresti", st ta ei tohi hotellist väljuda ning siis jälgitakse tema elukäiku läbi mitme aastakümne.

See oleks võinud olla raamat maailmavaatelisest konfliktist. Oleks saanud näidata kontrasti punaste ja endiste maailmavaadete, käitumise, suhtumiste ja väärtuste vahel. See oleks võinud olla raamat elust karantiinis ( me ju kõik mäletame 2020 aasta kevadet), üksindusest ja üksildusest.  See oleks võinud olla arenguromaan, kuidas me kohaneme muudatustega. Selles raamatus on terve galerii värvikaid tegelasi, keda oleks saanud nn lahti kirjutada.
Aga pole.

Peategelane elab oma mullis ( mis ongi ju loogiline, kui sa välja ei pääse). Ajaloo peategelane klassist, mis kutsus esile suure ühsikondliku muudatuse saab temast ajaloo kõrvaltvaataja. Kõiki toona toimuvaid traagilisi sündmusi mainitakse möödaminnes, sest fookus on mujal.
Mu juba varem kirja pandud mõte. Meie põlvkond on osalenud riigikorra muutmisel. Kui paljud meist tegelikult "barrikaadidel" ronisid ja partisanina tegutsesid? Ehk siis, elu on. Ja vaid üksikud on peategelased ja kangelased.

Üks kõiksus

ma tahtsin kirjutada postituse Reedale, et palun ära kustuta oma postitusi ja Toomasele, et palun ära vabanda oma postituste mõtete ja sõnumi pärast.

Aga siis läksin vahepeal metsa.Oma kodumetsa (loe: ülerahvastatud). Ja seal oli hullult mustikaid. Ehk siis, ma lihtsalt pidin neid korjama. Mul oli seljakott kaasas, kuna pidin pärast poest läbi käima. Aga seljakotti mustikaid ei pane.
Õnneks. Ja täiesti juhuslikult oli ka üks kilekott. Teatavasti, aga, kilekott pole mustikate jaoks suurem asi, kuna nad lähevad seal lömmi.
Aga siis  märkasin männikoort ja hiljem kasetohtu ja olin enda üle nii uhke, et suutsin käepärastest vahenditest kombineerida korvi moodi asja.
Lisaks mustikatele oli mets täis ka täiesti ussitamata ja nöpsikuid kollaseid pilvikuid.
Seekord olid mul ka klapid peas ja ma kuulasin spotifyst oma lemmikmuusikat. Ma tavaliselt ei kuula metsas muusikat, kuna ma muidu ei kuule, mida mets mulle räägib.Aga sel korral kuulasin.
Sa tead juba, et ma olen õhk, kärsitu ja kiire. Aga seened ja marjad on sellised,mis sunnivad tempo maha. Lonkima. Jalutama. Sest muidu sa neid ei näe.

Ehk siis, ma lonkisin metsas, kõrvus maailma parim muusika. Käed  ja suu lillakas-sinised.

Taasiseseisvuspäev Dolgoprudnõis ja Hõbekalake

Eesti looduses nälga ei jää. Puder

Triin avas hommikul silmad ja nägi päikest. "Tere hommikust, päike!", ütles Triin.
"Tere hommikust, Triin!", vastas päike.
Samal ajal avas kõrvalkorteris silmad Anna Sergejevna ja nägi päikest.
"Tere hommikus, päike!", ütles Anna Sergejevna.
"Tere hommikust, Anna Sergejevna !", vastas päike.
Milline imeline ilm ja vaba päev, püha, mõtles Anna Sergejevna ning müksas kõrvalmagavat Vsevolodi. "Seva, Seva kullake, ärka üles. Täna on püha. Joome teekese ning läheme loodusesse suvitama."

.. moosiga

Raamatuankeet

Mina sain idee Marcalt.

1. Praegu loen: A.Towles  Härrasmees Moskvast. Vaimustav, Kui nüüd lõpus midagi ootamatut ei juhtu, siis 5 tärni raamat.

2. Krimka või armastusromaan.  Ilmselt olen ma saanud nooruses Austinite ja Brontede üledoosi, sest ma lihtsalt ei suuda armastusromaane enam lugeda. Seega krimka. Viimasel ajal olen lugenud päris häid kriminulle. Hea = üllatav, ootamatute pööretega ja sümpaatse peategelasega.

3. Pikk dialoog või pikk kirjeldus. Hm. Ma olen kärsitu inimene, seega mitte kumbki. Ma mäletan, et vanasti Verne või Hugo raamatuid lugedes jätsin kõik kirjeldused vahele :) Peakski nüüd proovima, ehk ma olen intellektuaalselt arenenenud(m).

4. parim lastekirjanik. parim, on raske defineerida, sest erinevatel etappidel on erinevad lemmikud. Silvia Truu, Lehte Hainsalu, Leelo Tungal, Asta Kass, Gaidar, Lindgren. jne jne jne jne.. ohh, kas poleks lihtsam, kui see küsimus oleks ... milline lastekirjanik ei meeldi?

5. kõige ebameeldivam raamatutegelane. Mu esimene top of mind on kaks meest, kellest ma olin sunnitud kirjandi kirjutamiseks pastakas välja imema 3 lehekülge. Petšorin ja "miks sai Väljaotsa Jaanist varas". Paras teile. Olge nüüd siin häbipostis :)
Päriselt rääkides, neid vist pole. Kui raamat ei meeldi, siis ma ju lihtsalt ei loe seda.

6. eesti või välismaa autor? Suva.

7. 300 või 700 lehekülge?  Hm, ma loen nüüd e-raamatuid, kus on protsendid. Ma ei tea, palju on raamatutes lehekülgi : aga kui küsida kas paks või õhuke, siis sõltub ju. Kõigest sõltub :) vt punkt 3. Ei ole vaja liiga palju sõnu.

8. lemmik sel aastal loetud raamat? sel aastal väga viielisi pole olnudki. (vt punkt 1). Esile võiks tõsta aimeraamatud :) metsast, putukatest, soolestikust. need olid küll huvitavad ja erinevad mu tavapärasest lugemisvarast. Ma olen neist teinud ka postitused oma blogisse.

9. Novellikogu või luulekogu. Oleneb autorist. Mulle on meeldinud öelda, et ma luulet ei loe. Aga kui ma järele mõtlen, siis mingil kombel on mul peas Alavainu, Kareva, Tungal, Puskin. ja palju teisi venelasi. Ehk siis ma olen neid ju lugenud. Mulle meeldib rütm, huumor, "nagu elu on"
Novellidel sama kriteerium. Mul ei tule kohe ühtegi näidet pähe, aga ootamatu üllatav püänt. Ja ma olen müüdud.

10. üksikule saarele võtan kaasa selle raamatu. laadin oma e- lugeri akud täis, peaks kestma ca pool aastat või rohkem. Seal on lugemisvara kümnetes tuhandetes. Aga kui peab olema paberraamat, siis sealse kliimavööndi floora ja fauna atlas oleks abiks :)

11. raamatupood või raamatukogu.  Ajad on nii muutunud, aastat 10 tagasi käisin ma pidevalt raamatupoes ja aastat 20 tagasi olin pidev raamatukogu külastaja. Nüüd ostan ma raamatuid netist. Ükskord, lähen uuesti ka raamatukokku. Ma tõotan.

12.  esimene raamat, mille lugemist mäletan. Tegelikult ei mäleta. Aga mu lapsepõlve suur lemmik oli Julius Oro "Muna" ja Eno Raua "Triin ja päike". Ema tegi mulle seinale isegi Triinuga rüiuvaiba :)

13. Lugemata raamatuid mu riiulis on nii mitu: 0. Mõned aastad tagasi tegin inventuuri. Lugesin üle kõik raamatud, mille sisu ma pealevaadates ei mäletanud ja viisin rämpsu st ebahuvitavad teosed taaskasutusesse.

14. lemmik naistekate autor: Palun, just hiljuti lugesin üllatavalt head naistekat C Oakley "Puudutuse kaugusel".

15. Seda autorit ei kavatse ma enam kunagi lugeda? Ei ole sellist. Nt Heljo Männi memuaarid on igavad, aga lastekirjandus imeline. Igale ühele peab jääma ka teine võimalus.

16. Mu raamaturiiul on sellist värvi: tamm

17. Ulmekirjandus on minu jaoks. Sõltub. Ma JUMALDAN vene ulmet. Strugatski, Gluhhovski jne. Samas olen lugenud ka sellist saasta, et piinlik lausa. hea ulme on ühiskonnakriitiline, vaimukas ja teravmeelne ning ideaalis usutav.

18. See autor ajas mind nutma. Mind on väga kerge nutma ajada. Kõik mis on ilus, harras, puhtad siirad tunded ja põhimõtted... Iseäranis lastekirjandus paneb mind suure häälega nutma. Vasjuk Trubatsov ja ta sõbrad, näiteks... :)

19. Ma soovitan sulle: "Härrasmees Moskvast" ja Gluhhovski Metro sari

20. Ma olen kohtunud selle kirjanikuga. Hm, mu onu on kirjanik, tädi ajakirjanik,kes on samuti raamatu kirjutanud ja täditütar väga tuntud luuletaja. Ja sõbra naise ema on samuti ülikuulus luuletaja.

21. peale lugemise armastan ma veel: oma kassi, metsas käia, laulda, tantsida, joonistada, muusikat... Loe mu blogist edasi :)

tomatilugu

ma jumaldan tomateid. Nad on maasikate järel napilt teisel, nende viljade kohal, mille söömisest ei saa tekkida tüdimust.
Või vähemalt on empiirilised katsed tõestanud, et 20 liitrit korraga on vähe :)
Ja me räägime päris mullal kasvatatud lõhnavatest tomatitest. Eks.

Ma armastan tomateid ja maasikaid sarnasel põhjusel. Et nad on magus-hapud. Ja tomatite puhul on see järjekord hapukas-magus. Mul on tuttavaid, kes riputavad tomatileivale suhkrut. Mina nii ekstreemseid asju ei harrasta. Aga kui salatis või söögis on tomat, siis ma ei tuleks selle pealegi, et lisada veel hapet. Tomat ongi hapustaja.

Ja nüüd ma vaatan välismaa kokasaateid, kus kordub üks muster.
Jamie või Gordon või keegi teine viskab kaussi tomatid ja kallab neile peale (punase veini) äädikat??

Kas välismaal on teised sordid ning lisaks piimajõgedele ja pudrumägedele ka magusad tomatid?
Kas ma olen liiga tundlik? (Sensoorikatest näitas, et jah, ma olen väga tundliku maitsemeelega) ja ei saa aru, et hapu on magus?

Õelge mulle, tomat on ju happeline mari??? Onju???

Ilu ohver

ma olen selline tavaline eestlane, keskmiselt ebausklik. Ma usun, et noore kuu ajal on hea asju alustada ning vana kuu ajal tegeleda sellega, millest tahad lahti saada. Iga kuu alguses loen ma üle ka selle, mida Susan mulle lubab, et see siis järgmisel hetkel kohe unustada.

Mees sõitis ära, ja mina korraldasin endale ilu-nädalalõpu.

ma tahaks selliseid pükse ja
juukseid nagu sellel tšikil.
Ja sellist kaelaketti mille otsa saab
 riputada mobla, nagu oli
kõrvalpildil oleval modellil.

Esimene protseduur oli täitesüst. Kõik nii nagu alati. Valetan. Meil mõlemal olid maskid. Aga muidu Sama tegija, samad ained.. aga. Mingil arusaamatul põhjusel tekkis sel korral põletik. Mu nägu nägi välja kui ülesküntud uudismaa. Ma pean vist juuksuriaja tühistama, mõtlesin. Ma näen lihtsalt nii hirmus välja, et ehmatan inimesed ära. Hommikul otsustan, otsustasin. Öö otsa tohterdasin ja praavitasin.

Ja võtsin ette jalad. Ei. Ma ei lõiganud ziletiga sisse.
Ma tõmbasin ziletiga säärest laastu, nagu kooriks kurki. Veri lahmas, pisarad purskusid ja ma lihtsalt naersin ohjeldamatult. See ei ole võimalik, mõtlesin.
Viskasin käterätiku ligunema, otsisin üles kõik majas leiduvad plaastrid ning teipisin sääre. Teine jalg jäi ootama paremaid aegu, sest ma lihtsalt ei suutnud mõelda enam terariistadele.

Hommikul nägin ma juba üsna nitsevoo välja. Jalal olevad haavad küll leemendasid, aga veri oli hüübinud.  Näol oli paistetus tagasi tõmbunud. Paksult meiki ja .. lõpuks pole see ju kellegi asi. Mul võib olla mingi nahahaigus või akne või midagi. Kelle asi.

Juuksurini oli veel aega ja otsustasin käia väljas.
Peale ligi aasta kestnud sotsiaaleksperimenti " Ma olen daam" olen ma järgnev kolmveerandaasta kandnud ainult tosse ja saapaid, sest jalad olid täiega pekkis.

Mida mehed kardavad?

Viimasel ajal tuleb järjest rohkem vestlustest välja, et eesti mehed on konservatiivid. Jah, nad võtavad vastutuse laste ning majapidamise eest, nad toetavad oma naise enesetostust. Nad võivad isegi hääletada reformi ja SDE poolt ning nende FB seinal on täiesti normaalsed 21. sajandi vaated.
Aga, siis on hetk ja seesama mees on natsionalist, rassist, seksist.. jne.
Ehk siis kapikonservatiiv. Ma ei tea kumb on nende õige pale ja kumb ühiskonna ootustele vastav.

Et Kaur ja Notsu mind ei süüdistaks üldistamises, siis defineerime, mida ma pean sõna "konservatiivne" all silmas (PS ma pean tunnistama, et andmete esitus nii Emori, ERR, kui ka reitingud.ee lehel on väga halb, mitmeti tõlgendatav ja manipuleeritav. Andmed on laiendatud kogu valimisõiguslikule sihtgrupile ning eelistuseta inimesed on välja jäetud.)
Aga, ma siis üldistan samuti ning väidan, et nende kolme uuringu keskmisena toetab EKRET ca 25% Eestis elavatest valimisõiguslikest meestest.
Ma võtan ainult EKRE numbri, sest kuigi  ma saan aru, et keskmisel valijal puudub mälu, siis  mina küll mäletan mis tragikoomilist ja naerväärset kiviaegset juttu need taadid koalitsoonilepingu sõlmimisel ajasid ning teoreetiliselt peaks konservatiivseks nimetama vist ka Isamaa ja Keskerakonna valijaid?
Ja tuletan taas meelde, et tegelikult, nagu ma oma postitust alustasin ei ole valimiseelistus ja tegelikud vaated korrelatsioonis ja kui 25% on padukonservatiivid, siis ju 75% ei ole. Seega enamus pole.
Wikipedia defineerib konservatiivsust:
muutuseid ei tohi teha kiirustades, järsult ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Vajalik on säilitada ühiskonnaelus võimalikult palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute lahenduste puhul ei või kunagi teada, kas need ka reaalselt töötavad

#puhkaeestis Hestia Hotel Laulasmaa Spa

Mulle lihtsalt meeldib raha eest magada.
Jõudsime reede õhtul õhtusöögiks. Sõime ja siis tundsin, et enam ei jõua. Heitsin kell pool seitse voodisse ja ärkasin hommikul hommikusöögiks sätitud äratuskella peale.
Ma magasin 14 tundi. Kiusatus on öelda, et ei pööranud külge ka, kuna ärkasin asendis, milles uinusin, aga see pole  ilmselt tõsi.
Ehk siis mu varasemalt korduvalt tehtud pakkumine:  kui keegi sooviks vahetada oma energiat minu une vastu, siis palun... :)
Järgmisel päeval piisas õnneks vaid 11 tunnisest unest :) Täiesti väljapuhanuna sai hakatud kohapealset avastama.

Jalutan mööda randa Klooga poole. Okei. Tegelikult ei jaluta, vaid sumpan pahkluudeni liivas...:)
Unelen oma maailmas, vesi on mõnusalt jahe. Liiv annab päris korraliku koormuse. Järsku märkan meres porgandpaljast meest.
Pööran pilgu diskreetselt rannale. Ja. Roostikus seisab teine paljas mees. Keeran pilgu kaugusesse. Ja ka seal on alasti mees!!
Tuli välja, et ma olin jõudnud eakate meesnudistide rannaalale.
Ma palun väga vabandust! Aga päriselt, mitte ühtegi silti polnud !! :)