Ma loen ajalehest, et moodsad rahvused tekkisid alles 18.- 19. sajandil.
Eesti Entsüklopeedia paneb rahva ja rahvuse ühe ja sellesama märksõna alla. Jah, tõepoolest üks selgitustest räägib pika loo Rousseaust ja Fichtest jne. Aga algusest loen:
mingi maa-ala, piirkonna või riigi rahvastik, mida saab piiritleda etniliste, keeleliste, kultuuriliste , usuliste vms tunnuste alusel ja mis on sotsiaalselt, harvemini ka etniliselt ja kultuuriliselt heterogeenne.
1693 aasta Alojas ( Lätis) meetrika alustab sõnadega
deutche ja
lettische.
1697 aasta Halliste meetrika
deutche ja
estnische. Esimese jaotuse all on Wilhelmi ja Ludwigi, teise all Jürride ja Marride sünnid ning surmad.
Jah, ma ei tea, mis keeles nad rääkisid. Ma ei tea, kas mu
Jürri ja Marri olid poolakad, venelased või rootslased. Aga mu kadunud vanaema väitel- keel muidugi on arenenud , sai ta oma vanavanematest aru. Kõlab natuke uskumatult, et mingil hetkel ütles mõisnik, et räägitagu nüüdsest soome-ugri keelt. Sest senini oli midagi muud?
Tänapäevane geeniteadus võimaldab väga täpselt kindlaks teha kust mingid rahvagrupid liikunud on ja millal. Kas nende teadlastega on konsulteeritud?