Ma saan aru, et meie, blogijad, oleme juba selles vanuses ( khm), et haridusteemad enam väga ei huvita. Nimelt plaanib riik siduda põhikooli lõpueksamid lahti kooli lõpetamisest. Eile oli raaadios sel teemal väga huvitav saade.
Osaleja väitis, et peamine probleem olevat stress, sest õppekavad on liiga rasked. On rasked, sest meil on kaasav haridus ja osad lapsed ei saa seetõttu hakkama. Saatejuhi küsimusele, et kas lihtsustamine ei diskrimineeri kõrgema õppevõimega lapsi, head vastust polnud.
Ma ei tea kuidas teiega, aga mina näen probleemi lahendamiseks päris mitut mitte nii ekstreemset võimalust.
See selleks.,
Ma isiklikult usun, et tegelikult see, kas eksamid on seotud lõpetamisega või mitte, ei muuda suurt midagi. Gümnaasiumikatsed muutuvad rangemaks, tugevamad koolid teevad oma eksameid edasi.
Huvitav oli hoopis see, et õiget vastust pole, see on diskussioon kahe täiesti erineva maaimavaate vahel.
Küsimus on ikkagi laiem.
Miks on vaja käia koolis ja mis eesmärki see ühiskonna jaoks täidab.
Esimene, nimetame seda siis vana kool. Eeldab, et inimene/laps on olemuselt mugav ja laisk ning teeb nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Suurim hirm on, et kui eksamit ei pea tegema, siis laps lõpetab pingutamise. Eesmärk on tulemus st elus hakkama saamine läbi oskuse tööd teha.