Vau, eks,
Rahvariided pole mitte ainult ilu, vaid annavad meile esivanemate kohta ka nfot, mida me ehk teada ei tahakski.
Näiteks seda, et vanadel eestlastel oli hullupööra aega ja neil oli kindlasti väga väga igav. Ning meeldiva poole pealt, et vanadel eestlastel puudus edevus.
Kujutle vaid, et neiud- naised tahtsid, viitsisid ja suutsid küünla- ja peeruvalgel näiteks pilutada ja tikkida. Mida need vaesed silmad pidid küll üle elama. Ma ei suuda isegi elektrivalgel seda teha, lihtsalt ei näe.
Üks päev oli koridori üles pandud silt, et seoses remondiga ei tohi sel päeval kell 9-17 kanalisatsiooni kasutada. Elevil elanikud asusid kohe muidugi silti asjakohaste kommentaaridega täiendama.
Aga prioriteedid said selgeks.
Kui ma seni arvasin, et ülim luksus ja inimõigus on soe voolav vesi, siis nüüd kogesin, et selleks on kanalisatsioon.
Mnjah. Mina olen moraalselt sõjaks valmis... :)
Otsustasin, et olen tervislikum. Eelmisel päeval puhastasin ja pakkisin valmis porgandid, võtsin sõidule kaasa need ja õunad ja mingid väherasvased läätsekrõpsud. Olin väga uhke enda üle.
Ja siis oli vaja vetsu minna, möödusin kohvikust ning... pea ütles, sul ei ole kõht tühi. Aga keha väitis, sa vajad midagi head. Ja enne kui ma aru sain, istusin ja kühvedasin sisse pannkooke moosiga ning jõin peale piparmündikakaod.
Tundub, et jalgade treenimise asemel tuleb hoopis aju tugevdada.
Kas te kõik juba mängite seda sõnamängu? Appi, kui sõltuvusttekitav.. Kui ma siiani uskusin, et oskan natuke inglise keelt, siis seda mängides on pea tühi. Sulle ei tule meelde mitte ükski 5 täheline sõna.
Keegi võiks selle eestikeelsena teha. Ma ainult mängiks :)
Kui midagi muud, siis saime meediast teada , et toetuste saamine on alandav ja käib inimese eneseuhkuse pihta, niimoodi käsi pikal... Alimentide ja toimetulekutoetuse taotlemine on okei, sellest me ei räägi. Sest seda taotlevad mingid vaesed ja naised, kes pole osanud elada. Aga energiatoetuse taotlemine on alandav.
Keskerakond ikka hoolib.
Ma igaks juhuks lisan, et ei ole mõeldud sarkastiliselt.
Tegelikult on ju tore. Mina oleks küll ainult ettevõtteid täiendavalt toetanud, aga kui raha on, miks siis mitte.
Ja ma väga loodan, et ei kuule lähiajal mingit vingumist et õpetajate või päästjate palgad on väikesed, või et hooldekodude tasud liiga kõrged või et meil ei jagu raha sihttoetusteks päikesepaneelide paigalduseks või majade soojustamiseks.
Kirssidega! Kõigile !
ETVs jookseb Angelica Udekülli juhtimisel saade "Suus sulav Eesti", kus sel hooajal valmistatakse kuulsuste lapsepõlvemaitseid. No nii enam vähem. Suurem osa saatest kulub siiski kohalike väiketootjate PP-le ja reklaamile, aga vana toit üritatakse samuti ära teha.
Kui mõtlen enda lapsepõlvemaitsetele, siis huvitaval kombel meenuvad esimesena soolased toidud.
Ema lihapirukad ja suitsuräime- makaronivorm. Isa tehtud kotletid ja praeliha. Kõikide ühine nimetus on krõbedus. Mida täna ei suudaks isegi Angelica enam saavutada ja samasugust tulemust saada. Ma olen pirukaid nüüd kahel korral teinud. Imehead. Aga teistmoodi, kui ema omad olid. Pannid on teised, toorained teised, ahjud teised.
Meil oli kodus inside joke sellega, et ma ei armastanud ketsupit. Seega, nähes ketšupipudelit hakkan ma alati naerma, sest lapsepõlv tuleb meelde...
Magusast meenuvad ema tehtud kohupiimapallid, millega käis alati millegipärast komplektis jõhvikakissell.
Kui ma olin pisike, siis oli mul väga närb isu. Ainus võimalus mind toita, oli peita iga lusikatäis Salvesti õunakastme alla. Siis ma sõin. Nii et ka see võiks nimekirjas olla.
Ma olen tubli magaja. Mõnel hommikul olen ärgates ärgas ja reibas, teisel mitte. Mõnikord magan järjest hommikuni, mõni kord mitte. Normaalne, eks. Nüüd olen ma tähele pannud, et kui terve öö magades on vahel nii ja vahel naa, siis neil kordadel, kui ma öösel kolme ajal üles ärkan ja vetsus käin ja uuesti magama lähen, on mul hommikul kerge tõusta ja ka hiljem ei ole unine. Kus on loogika?
Ja teine kummaline asi. Aegade algusest on mul kell 18-20/ 19-21 külm. Sel ajavahemikul on mul seljas pluus, pusa, kampsun ja villane pleed ( suvel üks kiht vähem) ning niipea kui kell kukub, hakkan ükshaaval kihte maha koorima, sest palav. Raamat kirjutas, et see on okei. Teadlased ei tea, miks, aga on tähele pandud, et paljudel inimestel tõuseb sel ajal keha temperatuur.
Teistmoodi on viimasel ajal see, (või siis pole ma seda varem lihtsalt tähele pannud), et kui teki või kampsuni vms alt paljastatud nahk külma õhuga kokku puutub, siis see on kui elektrilöök. Mitte niimoodi valus nahk, kui palaviku puhul. Teistmoodi. Reaalne füüsiline valu murdosa sekundi jooksul.
Kas teil on ka nii, või peaksin konsulteerima googlega arstiga?
Andsin lolli peaga nõusoleku, et lähen sel aastal suusareisile kaasa. Viimati käisin ilmselt kümme aastat tagasi, ei viitsi praegu otsida. Aga kuna mäesuusatamine on minu jaoks igav ja hirmutav ja ma pidin end selleks liiga palju ületama ja sundima . Ja murdmaa jaoks polnud mõtet sellist raha maksta, siis hakkasin selle asemel hoopis suviti lisareise tegema.
No näis, kas meid veebruari lõpus sinna üldse lastakse, aga kui lumi maha tuli, sain aru, et ma peaks vist proovima. Suusatada. Piinlik ju, kui siis jälle kalli raha eest suusad rendid ja selgub, et ei oskagi. Palusin mehel suusad ära määrida.
Kas klassika või vabastiil, küsib ta.
No ma tahan lihtsalt suusatada..??
Ei saa nii, hakkab ta seletama. Saab valida kas üks või teine. Tead küll, Andrus Veerpalu sõitis klassikat..
Jah, ma tean väga hästi, kuidas Andrus sõitis, aga mul pole aimugi, kuidas sõidan mina.
Mu blogi näitab, et viimati põrkusin sama teemaga 2014 ja siis lõin käega.
Ka seekord lõin käega.
Aga siis õde räägib, et sõitis just 15 km.
Ja siis küsib Kaur, et kas ma suusatan.
Ja täna oli kergliiklustee nagu klaas ning tuul tahtis ära viia.
Täna on see päev. Ütlesin endale.
Kõnniteel, lumel, on tuvi. Ilmselt on tal tiib vigastatud, sest lamab ebaloomulikus asendis. Ilmselt on saanud löögi autolt. Sest lamab kohe auto taga.
Tuvi on väike, tundub noor lind. Lind üritab pead tõsta ja ühe tiivaga pekseldes lendu tõusta.
Jään nõutult seisma. Ma tean, et peaks kuidagi reageerima. Aga ei tea, kuidas.
Võtan tuvi ettevaatlikult pihku ja viin ta teelt eemale, varjulisse kohta. Tuvi on nii soe. Ja nii kerge. Uskumatult kerge, nagu teda poleks mu peos. Tuvi ei protesti. Vaid lamab vaikselt. Ma ei väsi hämmastumast, kuidas sellised pisikesed olendid on elus. Hingavad. On olemas.
Panen tuvi lumele. Lähen eemale, et tuua varjuks mõned kuuseoksad.
Kui tagasi jõuan, on tuvi surnud. Katan ta okstega.
Sellest on mitu päeva, aga see ikkagi saadab mind.
Kas ta suri minu pärast, sest süda jäi hirmust seisma. Või ma aitasin teda, sest ta ei pidanud piinlema. Ma tunnen end halvasti. Ma poleks pidanud sekkuma.
Viimaste postituste valguses tundub mulle, et kunagi nalja pärast pandud slogan- "ma olen teiselt planeedilt", ongi päriselt tõsi.
Ma loen (sotsiaal)meediast inimeste, keda ma päriselt tunnen, kurtmisi, et kulud soojuse ja valguse eest on 300- 1000 eurot ja ma ei tea mida tunda. Ühelt poolt tunnen end tõelise läbikukkujana, mul on olnud teised prioriteedid ja nende hulka pole kuulunud fänsi kinnisvara. Teiselt poolt on ju hea meel ka.
Vaatasin, et olen viimati kuludest kirjutanud 2015. Kahjuks pole mul toonaseid graafikuid alles, seega teen võrdluse 2013 aastaga.
Kütteklulud on väga segane asi, kui vaadata arveid, siis see kõigub kuude lõikes ( tariif) päris kõvasti. Sama on prügiveoga. Jumal teab, millest see sõltub. Meil on nii jagatud, et mina maksan toidu ja mees kogu muu kommunaali eest, seega väga ei viitsi süveneda. Külmematel kuudel on küte olnud natuke peale 30 eurot.
Vee- ja kanalisatsiooni tariif on jäänud vs 2020 samaks, aga tõusnud on vee soojendamine 4,8%.
vs 2013 on vee ja soojendamise hind aga hoopis ca -25% odavamaks muutunud
Elektrist rääkides on positiivne, et 2021 elektri kulu on olnud normaalne. 2020 suutsime me jaanuaris 167,63 kWh kulutada ja 2019 detsembris 173,7 kWh. 2021 maksimum on olnud 149,3 kWh kuus. Seega, me maksime varasemalt odava elektriga aasta keskmisena kokku sama palju kui täna kalli elektriga. Nii et pioneerina õpitud Operatsioonist Säästuretk on tänaseni kasu :)
hmm.. tavaliselt teevad aastalõpu kokkuvõtteid paarina mees ja naine. Miks sa minu kutsusid?
Ah, tead, ma olen lihtsalt liiga laisk. Kuna sa istud mu kõrval lauas, oli hea lihtne sind kutsuda.
Ja siis saatsin ma kirja:
Tere,
Kõigepealt sooviks Teid tänada kahe väga toreda üllatuse eest 26.12.2021 R2 eetris olnud saates " Olukorrast riigis".
Esiteks oli äärmiselt meeldiv üle pika aja kuulata eetris konstruktiivset kriitikat; vastast ärakuulavat ning austavat diskussiooni; väljaspool raame pakutavaid lahendusi ja ettepanekuid; positiivsust ning euroopa- ja globaalset vaadet olulistele sündmustele.
Ning teine tore üllatus oli eetris, poliitikasaates, kuulda naisterahva häält.
Peale viit õhtul on parkimiskoha saamine sisuliselt võimatu. Ning ka päeval pole see lihtne. Ma olen varem nimetanud, et elan getos. Tegelikult on tegemist äärmiselt progressiivse linnaosaga. Juba enne koroonat töötas ca 90% autoomanikest, ilmselt, nagu mina, kodukontoris.
Kodukontoril on samuti negatiivseid tegureid, aga positiivne on see, et oled kogu aeg olemas.
Tuled õhtul hilja ja jätad auto kuhu saab. Hommikul lähed ärevuses vaatama, kas kojamehe vahel on trahvikviitung või mitte. Ei ole.
Ala, mida suvel nimetatakse " linna haljasalaks ja kõnniteeks" muutub talvel, kui on lumekoristusaeg, "maja haldaja vastutuseks". Arusaadavalt ei suuda kojanaine 3-4 meetri laiust pikka teed labidaga lahti lükata. Ja linnaosa sealt lund ei koristata.
Kaevad auto välja. Puhastad nn õiges kohas platsi lumest, jätad labida teele, et keegi seda vahepeal ei varastaks ja pargid auto ümber ja selgub. Et autot pole võimalik lukku panna, sest võtme patarei on tühi. Peale asjatut kangutamist, et patarei ise ära vahetada, lööd käega ja sõidad esindusse, vahetatagu. Jõuad tagasi, Parkimiskohti loomulikult enam pole, Kaevad endale uue platsi ja pargid jälle ohtlikku tsooni.
Head uut aastat !!
Ma tahan, et oleks paremini ja et minul oleks mugavam.
Loomulikult. Ma ei tea. Äkki sulle meeldib nii, et kommenteerid kõiki kommentaare lõpus ja korraga, mitte konkreetset.
Aga nii igaks juhuks. Puust ja punaseks. Ei mingit tagamõtet :)
Kui sul on Blogger
Lähed Küljenduse alla, valid Seaded, selle alt Kommentaarid ning kontrollid, et linnuke on lahtris
"Manustatud".
Kui sul on Wordpress. Valid samuti Seaded, Discussion ning seal peaks olema lubatud "threaded comments"
