Kõrva jäi, et peamiseks argumendiks oli pea kõikidel- nad räägivad hästi. Martin on nii selge sõnaga. Nad ütlevad, kuidas asjad on. Vaadake, mida nad varem on öelnud, kõik on osutunud tõeks..
Ja ma ise ju samamoodi. Mulle ei meeldi ekre sellepärast, mida nad räägivad. Et nad üldse räägivad.
Käisin nkk raames mälumängul. Mees kodus naeris, et nato peasekretäri ja liikmeid ikka tead.. Teemaks olid. Seriaalid. Haa. Meie, naiste, võistkond oli ainus, kes teadis vastust küsimusele. "Kes mängis seriaalis Sõbrad- dr.Drake Ramoray-d?"
Ja ma mäletan nüüd elu lõpuni, mis on MacGyveri eesnimi. Vihjeks anti, et on side ACDC-ga. Mind oleks aidanud vihje veiselihaga..
Kellele mida.. Igatahes, jäime poole punktiga teiseks.
Sel aastal panin esimest korda kasvama paprika. Millalgi suve keskel piilusin viimati. Mingeid vilju küljes polnud, aga kuna kena roheline põõsas, siis jätsin rõdunurka alles. Ja eile! 2 suurt paprikat küljes. Täiesti ootamatult! Lausa peopesa suurused. Mõlemad lehtede värvi rohelised, sellepärast ilmselt varem ei märganudki. Väga põnev igatahes..
Telekast tuli väga hea film " Asutaja", mis rääkis McDonaldsi keti asutamisest. Ma ei tea, kas te olete seda näinud, aga mind närib siiamaani küsimus, et huvitav, mida nad peakontoris oma töötajatele räägivad. Kas Ray oli tõbras, kes tõmbas Dickile ja Macile lihtsalt koti pähe. Või oli ta päästja, kes muutis geniaalse idee, mis muidu oleks jäänud kolkasööklaks, ülemaailmseks fenomeniks. Vaadates arvasin ma seda esimest. Ray rõhutas filmis, et arenguks ja eduks on vaja püsivust, järjekindlust. Mulle jäi filmi põhjal mulje, et vaja on hoopis ahnust.