Kunagi ammu kommenteeris keegi mu postitust- tundud selline praktiline ja pragmaatiline, ja siis korraga mingid uhuu-esoteerilised postitused. Aga no mis ma teha saan, kui mu ellu tulevadki mingid teemad korraga, mingi rütmi ja mustriga. Praegu näitavad kõik tähed müüki ja paralleelmaailmu.
Nädalajagu tagasi sattusin väike-ettevõtjate seltskonda. Väikesed pereettevõtted, mis ekspordivad riikidesse, mida ma gloobuselt üleski ei leia. Elustiil 24/7. Mul on täielik aukartus, aupaklikus ja heas mõttes kadedus nende inimeste suhtes. See, kuidas nad väliselt mängeldes on saavutanud selle, mis minul tuleks raskusega. Lisaks imeline suhtlemisoskus, avatus ja positiivsus. Ja eelkõige julgus võtta riske.
Inimesed on erinevad. Olen lugenud blogidest, et diagnoos annab rahu ja kindlustunde. Mul on vastupidi. Diagnoos- mul on sellised isikuomadused ja vanus jne, võtab motivatsiooni ning riskijulguse. Kui ma ei tea, siis on mul oluliselt rohkem julgust ja indu katsetada ning proovida. Ma tean, et pole hilja. Aga mul on vaja ajus välja lülitada kalkulaator ja turuanalüütika, mis näitab halastamatut excelit iga äriidee kohta.
