Tehtud

Tõusin hommikul üles ja kõik hakkas järsku laabuma.

Panin kinni sõeluuringu-, hambaarsti- ja juuksuriaja.
Üks kaua aega tagasi tehtud töö läks lõpuks käiku. Isegi omanik helistas ja kiitis.
Igapäevased veninud tööasjad said ühtäkki järjest valmis ja valmis.
Ostsin kassile ussirohtu ja otsustasin ära kus ja millal ma oma sünnipäeva pean.
Õhtul pesen aknad ka ära.

Küll ma olen ikka tubli.

H.Fuchs, A. Huber Tundeterroristid

Ma pole just eriline psühholoogia- ja eneseabiraamatute lugeja. Mu mõttemaailma on muutnud kolm: Vladimir Levi, kes õpetas mulle autosugestiooni. Daniel Goleman, kes andis mu enesehinnangu pagasisse suure panuse, kinnitades et ka keskpärase IQga on võimalik elada, kui oskad suhelda.
 Ja muidugi Carnegie, kes õpetas mind manipuleerima ja teesklema.
Ülejäänud raamatud pole suurt pakkunud, Ma isegi ei oska öelda, kuidas ja miks. Aga ma tean. Ma lihtsalt juba tean neid asju, mida autorid sõnastavad, õpetavad ja selgitavad.

selle raamatu võtsin ma kätte väga suurte ootustega. Ma tunnen,et pea seitse aastat tundeterrorismi on hakanud murendama mu loomupärast enesekindlust, kõrget enesehinnangut ja positiivsust. Vähemalt selles raamatus olnud testi põhjal (olin sellel hetkel?) olen ma pigem optimistlik inimene.
Ma tõesti tahtsin saada retsepte, mis raamatu kaanel lubati: kuidas neid relvituks teha.

Jazzkaar Vaiglad

Ma ei tea, kas küsimus on minu piiratud maitses ja silmaringis. Džäss pole just mu lemmikmuusika ning ma sattusin üritusele üsna juhuslikult.
Ehk oli see taotlus? Kuigi peale ankru olid ülejäänud koosseisu liikmed üsna noorekesed.
Kuulasin seal ja mulle kangastus Linnahall 1980, Teate küll, tuul puhub, Radar mängib. Bänd seisab treppidel.
Või siis hoopis Pirita purjespordikeskuses
Midagi natuke ka Grünbergist ja Hukkunud Alpinistist.
Kas vahepeal on aeg seisma jäänud?
See tegi mind kurvaks. Mul on umbes pool elust läbi ja kas tõepoolest olen ma juba kõike näinud ja kuulnud, Kõik on juba olnud ja mitte miski enam ei üllata?

Ja miks pannakse instrumentaallugudele ingliskeelsed pealkirjad?

Elufilmist

Iga kord kui ma ütlen, et mulle meeldivad ootamatused ja üllatused, ma tegelikult valetan. Õigupoolest meeldivad, aga positiivsed muutused.
Vahel on tunne, et polegi päris elu, vaid vaatad sinu enese elust tehtud filmi.

Hommik, päike paistab, linnud laulavad, kass nurrub. Kõik on ilus ja hea ja helge ja tore. Päevake kulgeb, kõik sujub ja siis- trahh... järsku kõik muutub. Nagu pomm plahvatab mingi jama. Midagi halba juhtub. Midagi, mille peale sa ise iialgi poleks tulnud. Mistõttu ma vahel kahtlustangi, et tegemist on filmiga, kellegi teise stsenaariumiga, mitte minu eluga.
Et keegi mõtleb- haa... vaatajatel kisub igavaks, korraldame siia midagi.

Ja sellised ootamatused mulle ei meeldi. Kohe üldse mitte.
Sest mul on vaja aega.

Eeldamisest

Enamik jamadest juhtub selle pärast, et me eeldame.
Eeldame, et ta nagunii teab, oskab, saab aru... või siis vastupidi. Eeldame, et oleme saanud kõik vajaliku info.

Ükskõik, kuidas ma pärast ka ei analüüsiks - kas ja kuidas oleks saanud seda kõike vältida, teen ma mingeid kontrollnimekirju, üritan inimestega rohkem rääkida, spetsiaalselt midagi meeles pidada.


Jõuan järelduseni, et ei saagi.
Olukorrad on erinevad.

Kui sa eeldad, et sulle on antud kõik vajalik, sa ei oskagi midagi juurde küsida, nõuda, kontrollida. Kui sa eeldad, et su koostööpartner teeb asja professionaalselt ja südamega, ei tule pähegi hakata ab-d kontrollima või üle rääkima.

Elu pole kunagi olnud nii hea, ju

Ma kirjutasin 2011- 2013 igal kevadel üles oma kulud. Eelmisel aastal ei viitsinud, sel aastal üritasin jälle.
Üllatus on see et vs 2013 pole mu kulud igapäevasele toidule muutunud. Õigupoolest on summa isegi kröömike väiksem, aga üks kuu võrdluseks pole õiglane.

On veider, kuidas reaalsus ja inimese taju on kaks täiesti erinevat asja. Ma oleks võinud võtta lahjat mürki, et hinnad on tõusnud. Mulle tundub nii.
Tegelikult on minu ostukorvi raames pilt teine.

Isegi bensiin on soodsamaks läinud: 2013 oli märtsi keskmine 1,35 nüüd 1,06 eurot.

Koored, toorjuust, piim, keefir on täpselt sama hinnaga, kui olid 2013. Saaremaa või on läinud isegi soodsamaks (1,75 vs praegune 0,95). Juust (Atleet, kg) on seevastu ca 7% kallimaks läinud
Huvitav on, et piimatoodetele ja juustule kuluv summa on aastate lõikes praktiliselt sama: 30,51 (2012), 30,59 (2013) ja 30,97 (2015)

Bakterid teevad meiega inimkatseid

Teisipäeval näitas  ETV 2 väga põnevat filmi *, mille hüpoteesiks oli, et meie tegelik aju on meie seedesüsteem. Täpsemalt, seal elavad bakterid. Need bakterid määravad meie olemuse, pärilikud haigused, annavad ülesandeid ajule.
Kui see seos suudetakse lõplikult tõestada, annab see lihtsama võimaluse diagnoosida ja ennetada raskeid haigusi ning oluliselt lihtsamalt mõjutada meie ajus toimuvat.
Ning kui teemat veel edasi arendada, siis pöörduks kõik sõna otseses mõttes pea peale. Mitte meie geniaalne aju ei kontrolli elu Maal, Vaid bakterid. Ja meie, inimesed, oleme vaid osa nende ökosüsteemist ja nende suure plaani objektid ning katsealused.