Spotify 2023

 

Käes on aasta parim aeg, Kokkuvõtted:)

Eelmise aastaga võrreldes on suurim erinevus, et peaaaegu enam ei kuula Ukraina muusikat. Palun vabandust, Ukraina.

Ja teine asi. Mul on selline tunne, et need kokkuvõtted pole ikkagi päris õiged. Juba teist aastat järjest on mu edetabelis Smilers ja nublu, kes mulle küll väga meeldivad, aga 100% ei ole nad olnud mu kuulatavuse topis. Julgeks isegi väita, et sel aastal pole ma FürOksanat kordagi kuulanud. Sel aastal näitas Spotify ka kuude lõikes- ning mõlemad on olnud topis juunis st ajal, mil ma kuulan oma Summer TOP playlisti. Ma kahtlustan, et tegelikult on nende artistide taga muusika, mis pole Spotify originaal, vaid mu enda üles laetud failid (mis moodustavad enamuse mu Summer topist) ja mingil põhjusel loetakse need just nende kahe alla.
Ja nt 6. ja 7. kohal on laulud, mida ma kogu aeg vahele jätan, sest ma vihkan neid. Iga kord mõeldes, et peaks listist ära kustutama... jne. Ühesõnaga. Tegelikult on siin ka palju jama. Ja tuleviku huvides oleks tark võtta ja mittemeedlivad laulud ära kustutada, et neid tulevikus enam tabelis poleks :)

Öelgu Spotify mida tahes, selle aasta märksõnad olid Barbie (filmi soundtrack), Elize Haldilt ja LP Long Goodbye, SZA Kill Bill

Ma kuulasin sel aastal 985 artisti ( eelmisel aastal 559), 1084 erinevat laulu, aga vähem kui varem. Ainult 17 366 minutit ja vaid 75 zanris. Minu stiil on võrdselt pop, rock ja klassika.
Vähemalt sellega ma nõustun :)

 LINK

Sandra saab tööd

Kunagi nägin kinos "Sandra saab tööd" treilerit, tundus huvitav. Film jõudis kinodesse, aga kuna tagasiside ja arvustused olid hävitavad, siis jäi vaatamata.

Nüüd oli telekas. Ja väga hea film. Kindlasti oleks saanud norida nt peategelasega oli pisut üle pingutatud. Eristuvad, erilised, teistsugused, mittesobivad inimesed on oluliselt tavalisemad. 
Aga muus osas. Ma pole ammu nii kurba ja haaravat filmi näinud. Ilmselt pandi mööda sellega, et film liigitati komöödiaks. Nalja oli ka, aga see polnud peamine. Kui nukker on see, et meil on olemas inimesed, igaüks oma tugevustega ja me lihtsalt ei saa/oska/taha neid kasutada. 

Ma olen oluliselt lihtsam inimene, kui mulle meeldiks mõelda :) mulle hullult meeldivad nt. Lucy Worsley ja  Hannah Fry tüüpi puust ja punaseks selgitused maailma asjade osas.  ERR-i portaalis on ka selliseid klipikesi, aga ilmselgelt liiga vähe.
Kui keegi otsib rakendust ja turunisši, siis palun- tehtagu :) Eesti saladused on täiesti katmata.

Ja siis hakkasin mõtlema, et kui me leiame tuhandeid aastaid vanu konte ja luid. Huvitav, kas minnakse siis nende järeltulijatele ütlema, et hei- me leidsime su esi-esi-esi-esi..vanema? Või poleks see eetiline? Teadus tegelikult võimaldaks
Mina oleksin küll rõõmus.

Ja palun vabandust, et ma huvitavaid asju ei kirjuta. Ükskord. 

Valikukriisid

Blogide Feedly lugemisnimekirjast, kus oli 90 blogi, tõstsin need, kes pole ammu kirjutanud gruppi " Endised". Nüüd on nimekirjas 66,

Ja endiseid 117. Ei raatsi linke ära kustutada, sest äkki? Kunagi? ühel päeval on neil kenadel ja huvitavatel inimestel öelda midagi rohkem, kui mahub instakontole. Loota ju võib. 

Elu läheb edasi ja prioriteedid muutuvad. Ning identiteedikriis on ilmselt midagi, mis tuleb kirjutades ikka ja jälle peale. Kõik oleks nagu öeldud... 

Nii et Tikker, pea vastu ..:)

Mul on praegu huvitav dilemma. Järjest on mulle kirjutanud mitu suurt Prantsusmaa ketti, kes tahaks tooteid osta. Tore, eks. Aga tahavad maksetähtaega. Mis on üsna tavaline, teise ketid saavad ka. Aga.
Mul on tõsine kahtlus, et nad on petturid. Ja tead, mille põhjal ma seda arvan? Nad pole saatnud mulle täitmiseks mitte ühtegi tabelit. Just täna veetsin ühe Soome keti tabelit täites ja lepingut lugedes 3 tundi. Ja homme värske peaga jätkan. Ning teine. Kirjad on saatnud mulle kas CEO või kommertsdirektor.
Mu kogemus ja sisetunne ütleb, et kui juba meie Baltikumi mikrofirmades on sada inimest, siis globaalsete hiidude juures CEO tarnijatega ei tegele.

Ma ei viitsi guugeldada

Ma ei saa aru, miks selliseid asju koolis ei õpetatud. 

Ma olen nüüd järjest juhtunud lugema raamatuid, mille tegevus toimub 15-17 sajandil. Algselt oli Skandinaavia, praegu Inglismaa, Prantsusmaa ja Hispaania jm. Asi liigub Pärtliöö poole. 

Ma saan täiesti aru, kuidas Calvini ja Lutheri ideed toetust leidsid. Aga ikkagi tahaks rohkem aru saada.

Esiteks mind huvitab. Raamat mainib, et Skandinaavia ja Saksamaa on kindlalt protestandid. Miks? Miks seal köitis askeetlik elustiil rohkem? Kas põhjuseks oli juhus? Vaesus? Kultuur? Kliima?

Ja teine. Millal meeste ja naiste suhted sassi läksid? Tol ajal oli rohkelt naisvalitsejaid, regente. Naised juhtisid ärisid, majapidamistest ja peredest rääkimata. Kõikidel oli oma roll. Kuidas jõuti sellest punktist 50date Ameerika või Saksamaani? 

Tahaks lisaks Viikingitele näha rohkem selliseid kokkuvõtteid nagu teeb Lucy Worsley.

Kuidas teooria saab eluks. Pilvebaleriini lood vol15

vabandust, ma mõnda aega kommentaaridele ei vasta. Lihtsalt ei jaksa. Märtsis läheb lihtsamaks...

Ei ole väljamõeldis, vaid päriselt. Nagu tellitult.

Eile rääkisin (ja demonstreerisin) õpilastele just hoiakutest ja eelarvamustest. (nad on nii noored, et polnud isegi Pretty Womanit näinud) ning targutasin, et peale selle filmi linastust kirjutati kõikide maailma teenindusõpikute esimesele leheküljele " Ära mitte kunagi hinda klienti välimuse järgi".
Jõudsin õhtul poole üheksa paiku koju, ja nagu tavaliselt, parkimiskohta polnud. See on tavaline.

Panin siis auto kusagile ära. Hommikul lähen autot ümber parkima. Ja. Auto ei avane.  Äkki on pult liiga sügaval taskus? Otsin välja.  Ka vajutamine ei ava autot. Pult ei tööta. Tõin toast tagavaravõtme. Ka ei tööta.
Okei, otsustasin, et ju on patarei tühi. Mõlemal korraga. Kummaline, aga juhtub. Patarei vahetamine peaks olema (varasemate mälestuste järgi) imelihtne. Otsustasin, et esindusse ei sõida  (ühistranspordiga ju, halloo?! :)) Et kõnnin kilomeetri kaugusel olevasse teise firma esindusse.

Olin ainuke ja esimene külastaja. 

Noor kutt istub, mälub nätsu. (Päriselt. Ei ole ilukirjanduslik liialdus). Mõõdab ülevalt alla. 
(krt, vannun endamisi. KUIDAS ma unustasin. Kui oled pikalt elanud sooneutraalses/naiste maailmas, siis läheb meelest). Ma olin õueriietes. Tossud, valge tuttmüts. Jope. Nõme ühesõnaga.

Mõned mõtted

Head isadepäeva!

Teie pidutsete, aga mina ärkasin küsimustega, mis vajavad lahendamist. 

Kas pole irooniline, et mida aeg edasi, seda rohkem nõuavad ajakirjanikud ( kes räägivad teatavasti rahva nimel) populismi ja pahandavad nendega, kes ei viitsi sõnumeid siidpaberisse mässida. Et siis järgmisel hetkel populism hukka mõista(Urmas, Jüri). Algas EKRE-ga. Nüüd Kaja.

Raadio 2 lõpetab rahapuudusel minu meelest Eesti kõige intelligentsema ja erapooletuma poliitikasaate Olukorrast riigis. Ja Vikerraadios on laupäeviti saade, kus nn inimene tänavalt räägib, mida ta õhtuks sõi....