Head isadepäeva!
Teie pidutsete, aga mina ärkasin küsimustega, mis vajavad lahendamist.
Kas pole irooniline, et mida aeg edasi, seda rohkem nõuavad ajakirjanikud ( kes räägivad teatavasti rahva nimel) populismi ja pahandavad nendega, kes ei viitsi sõnumeid siidpaberisse mässida. Et siis järgmisel hetkel populism hukka mõista(Urmas, Jüri). Algas EKRE-ga. Nüüd Kaja.
Raadio 2 lõpetab rahapuudusel minu meelest Eesti kõige intelligentsema ja erapooletuma poliitikasaate Olukorrast riigis. Ja Vikerraadios on laupäeviti saade, kus nn inimene tänavalt räägib, mida ta õhtuks sõi....
Kui ma oleksin jumalana takistanud kõiki relvastatud sissetunge teistesse riikidesse. Kus me täna oma arengus oleksime? Kas innovatsioon oleks tulnud sellest hoolimata? Kas erinevate rasside segamatu areng oleks andnud meile parema või halvema maailma? Millal oleks pidanud vajutama stopp nuppu?
Ma olen varemgi märganud, et sarnased teemad tulevad korraga. Loen praegu Ken Folletti triloogiat 400- 500 aastat tagasi katoliiklased vs protestandid. See mis toimub Lähis Idas. Telekas on hea sari Lucy Worsleylt, Kalifaat ja lõppes just Medicite seriaal.
Kui palju on fanatismis siirast usku, et tehakse head ja kui palju sadismi ja võimuiha. Õudne.
Fanatismis puudub siiras usk, on pimesi tegutsemine, aruandmata tagajärgedest. On ainult eesmärk ja puudub vajaduse teha vahet hea ja kurja tundmise puul, mõtlemata inimlikkusele jms.
VastaKustutaStopp nuppu tulnuks vajutada juba sajand või paar tagasi, ei tule õnn õuele kui aastasadu on anastatud, allutatud ja viidud tõotatud maale või üritatud ise sinna pääseda.
Populismi kaarti on tore viibutada ja pärast ise äss välja tõmmata ... seda kõike "valijate" nimel ja püha programmi (valimislubaduste) tuules, millest vähene täidetakse ja siis taaskord on põhjust valijal endale otsa vaadata, küsida...miks ?
Hm, miks need teemad lahendamist vajavad?
VastaKustuta"Takistanud relva jõul sissetunge teistesse riikidesse" on isendaga vastuolus olev mõte. Riigid tekkisid relva jõul piire seades ja naaberasumite üle kontrolli saades. Poleks relvi - poleks ka praeguseid riike. Või oleks need väga teistsugused.
Milline oleks maailm, kui inimestes poleks agressiivsust, võimuiha, tahtmine naaberküla vili ja emased endale võtta? Ei tea. Võib-olla oleks mingi teine liik meid siis ennast üle võtnud. Liblikate tsivilisatsioon?
Ma valisin ca kuu aega tagasi 5500s Lähis-Ida puudutava postituse alla säärase tsitaadi: “What else should you be? Human beings didn't evolve brains in order to lie around on lakes. Killing's the first thing we learned. And a good thing we did, or we'd be dead, and the tigers would own the earth.” ― Orson Scott Card, Ender’s Game
Kustutatapmine, et elada, on evolutsioonis küll oluliselt primitiivsema astme nähtus, pean silmas, et see ei ole kuidagi inimspetsiifiline. Inimspetsiifiline on võime tohutus mastaabis koostööd teha - st ilma, et selleks oleks vaja sugulust, sest suguluskoostööd teevad paljud teisedki -, sealhulgas koletislikel eesmärkidel (genotsiidi ilma koostöö ja aadeteta toime ei pane).
Kustutaon väidetud, et aju arenes nende suurkoostööd võimaldavate narratiivide punumiseks, sh omavahel keeleliselt suhtlemiseks. Tapmiseks pole nii palju ajusid vaja.
KustutaPole ainult inimeste probleem. Igasugu elusolendite populatsioonides läheb tapmiseks (või enesetapmiseks) liigse asustustiheduse puhul, mis on tasakaalu seisukohast täiesti loomulik. Miks peaks arvama, et "mõtlev inimene" suudaks loodusseadustele vastu seista.
VastaKustutamõtlen, kas see oli Clive Ponting oma "Maailma rohelises ajaloos", kes juhtis tähelepanu, et üks maailma sõjakamaid piirkondi on Lähis-Ida, Euroopas vastavalt Balkan. Lähis-Ida peaks olema esimene koht, kus tekkis põllumajandus; Balkan on esimene koht Euroopas, kus sellega tegelema hakati. Idee oli tal pmst see, et mida kauem põllumajandust, seda ärakurnatum keskkkond on ja seda vähem on seal keskkonnaressurssi, mida omavahel jagada.
KustutaHarari ka seostas kõik pahad asjad põllumajandusega, ei tea, kas trollimise või mõtte-eksperimendi pärast, või päriselt mõtleb nii. No et põllumajandusega seondub paiksus, sellega asjade kogumise võimekus, sellega hierarhia ja orjandus ja varandus. Kütid-korilased või rändkarjused ei saa endale koguda tonnide kaupa liha või püüda kinni miljonit karibuud. (Ameeriklased oma piisonitega küll tõestasid, et nalja pärast saab tappa pea piiramatult.) Karjuste või küttide konfliktid saavad tekkida maa pärast - kes kus karjatab või püüab. Aga selleks peaks neid kütt-korilasi-karjased kõigepealt nii palju saama, et ei mahu ära.
KustutaHarari tuli pildile suht hiljuti ja ma olen seda, et põllumajandus oli pmst lõks, kindlasti varem lugenud. Ponting võis üks olla, aga Jared Diamondi kah ei välistaks.
KustutaAga kes iganes seda Lähis-Ida ja Balkani kohta kirjutas (arvan ikka, et Ponting), ei pidanud igasugust põllumajandust nii laastavaks, vaid sellist, mis rängalt keskkonda muutis (Lähis-Ida niisutussüsteemid, mis põhjustasid maa sooldumist, Balkani tohutu taimkatte kadu ja erosioon). Positiivne vastunäide oli tal muinas-Egiptuse põllumajandus, mis oli keskkonnaga (ehk Niiluse üleujutustega) ühes hingamises ja seega ei kurnanud seda liiga ära. Kuni Niiluse tammideni meie ajal, mis süsteemi paigast lõid.
KustutaOlen viimasel paaril päeval sattunud lugema Kreeka-Türgi sõja kohta, 1919-1922. Türgi oli Maailmasõjas kaotajate poolel, rahulepinguga Lääne-Anatoolia ranna-alad Kreekale, Türgi võttis need ikkagi jõuga tagasi (ja lääneriikidel oli suva), Kreeka tuli neid jõuga tagasi saama nii nagu leping ette nägi. Tulemuseks Türgi võit ja korralik genotsiid ranniku-kreeklaste vastu, väga palju surnud elanikke. Kreeka küll polnud ka mingi nunnu ja tegi tagasi (või siis suisa alustas) nagu jaksas.
KustutaNad seal tõesti ei oska elada ilma üksteist tapmata.
mida sa pead silmas eri rasside segamatu arengu all? et kui oldi Aafrikast välja rännanud, siis selle järel oleks oldud isolatsioonis?
VastaKustutaSaartel võimalik (Põhja-Sentineli inimesed on pärast sinna jõudmist minimaalselt teistega kokku puutunud, me oleks nende jaoks küllap üliohtlikud haigustekandjad), Euraasia-Aafrika vahet ei kujuta ette, kuidas seda mitteläbikäimist oleks olnud võimalik saavutada, ka Ameerikate piires keeruline.
Nii või teisiti on suurem osa inimrasse minimaalsete gen. erinevustega, ainult meie hällis Aafrikas on suurem mitmekesisus.
Näh ma tahtsin Andmani saari näiteks tuua, aga see on seesama.
Kustuta"Parema või halvema maailma" küsimuse jaoks peaks defineerima "parema" ja "halvema", sellega pole seni keegi hakkama saanud. Tähendab kirjanduses on igasugu -toopiaid külluses, aga need head ja halvad seal ei ole universaalsed, vaid mingi kildkonna arusaam ainult.