Küsitlus

Küsimus:

Kui märkad päikselise ilmaga, kui must on su kodu, siis

Tulemused:

Kokku vastanuid: 0

a) võtad prillid eest: 0

b) hakkad koristama: 0

c) ignoreerid: 0

Nädal 8

Koorilauljate sekt. Autor: Eva-Maria

ma üritasin guugeldada, mis diagnoos see  on, kui inimene näeb kogu aeg mingeid mustreid. Aga ei leidnud.
See oli eneseavastamise nädal.

Sel korral läks mälumäng nii, nagu ma soovisin. Saime viienda koha. Mu tiimiliikmed naersid mu üle, et mis mõte sel eesmärgil. Aga näed, aitas ju.
Ettepoole pole mõtet pürgidagi, sest profide vastu ei saa. Naljaga pooleks- äkki peaks proovima nende strateegiat.. nimelt alustavad nad alati õllega ja seejärel tellivad 3-4 peale kaks pudelit veini... Äkki see ongi tarkuse saladus?:)
Mu mees on hästi võitlushimuline, ta tahab alati võita ( ja võidab ka). Oma üllatuseks sain teada, et ma olen veel auahnem. Eelmisel korral juba "tülitsesime", kui ma tahtsin riskida- punkte duubeldada. Sel korral pidin taas järgi andma, kuna ülejäänud 4 on minust alalhoidlikumad. 

Nagu ülejäänud musttuhat koori, käisime ka meie ette laulmas. Tagasisidet pole veel saanud, ei teagi, on see halb või hea märk. Läks nagu tavaliselt. Ühisproov oli imeline. Ülihea akustika, profid dirigendid. Ma pole vist elus suutnud nii kõrgeid noote võtta, kui sel korral. Aga peale nelja tundi harjutamist oli hääl väsinud, energia otsas. Ja koht, kus esinesime, sõi heli. Teisi hääli polnud kuuldagi ja suur osa meist vahtis taaskord pingsalt nooti nagu näeks laulu esimest korda. Kuidas õpetada inimesed naeratama?

On see lõpp või algus?

Pilt internetist

Kuidas on? Harjutate juba vene keelt? Siberisse sõidu kompsud pakitud?
Ma olen äärmiselt halb konfliktisituatsioonide lahendaja. Ma väldin konflikte, mulle ei meeldi tülitseda. Mu tavapärane käitumismuster on selline:

1. esiteks, ma ei usu. See ei juhtu ometi päriselt?? 
2. siis pehmendamine, eitamine, naljaks pööramine, sul läks natuke sassi, eks. st sina tegid valesti
3. seejärel vabandamine, olukorra õigustamine; äkki mina tegin/ütlesin midagi valesti. Proovime uuesti, proovime rääkida, proovime kompromissi
4. siis ignoreerimine, kas ma saan selle inimeseta/ situatsioonita hakkama
5. ja kui enam kuidagi ei saa siis plahvatus/ kops üle maksa/lööb kaane pealt. Ma lihtsalt karjun, kehtestan agressiivselt. Paaril korral on seda ette tulnud ja see on alati toonud positiivse lahenduse. Kuigi see muster töötab, ma ei kipu seda siiski esimeses järjekorras kasutama..

ja ilmselt just seetõttu, et ma ise olen samasugune, ajab mind kohutavalt närvi see, mis praegu toimub.
See, kuidas Euroopa, poliitikud, meedia, kommentaatorid...

a) pisendavad ja üritavad otsida loogikat, kavalust. Tegelikult ta ei mõtle nii, see on strateegia. Avalikult on ta Putini poolt, aga tegelikult...(Nagu???)
b) õigustavad Trumpi ja süüdistavad iseennast- aga tal on ju õigus, Euroopa polegi blablabla...

Andrei Hvostov kirjutas eilses Ekspressis ( nagu alati) väga hea artikli sellest. Neid äratuskelli on olnud juba kurdistavalt palju. Miks me endiselt midagi ei tee? Ja ainult räägime? 

Palun joonista mulle lammas...

Nooremad lugejad vast ei tea, seega igaks juhuks ütlen, et pealkirja lause on pärit Antoine de Saint-Exupéry raamatust Väike prints, kus "tulnukas" palub autoril joonistada lamba.

Elu on pöördunud ning täna joonistavad tulnukad meile.

Mul oli vaja joonistada maja.
Selleks oli kolm varianti. Alustades kõige lihtsamast
1.  võtta paber ja pliiats ning see maja ise ära joonistada

2. natuke keerulisem. Kasutada olemasolevat materjali- pisut pusimist, kustutada mittevajalik, lisada puuduv. Tehtud.

3. oo, aga meil on ju AI!? ma pole mitte kunagi ai-ga joonistanud, TT alles kirjutas sellest, prooviks? 

Pane ennast proovile

kui head on su veebiturvalisuse teadmised.

Link allpool

Proovi lahendada 30 ülesannet - leida infot inimeste ja fotode kohta, tuvastada võltsandmeid,-uudiseid-AI fotosid jne. Lühidalt kõike seda, mida me igapäevaselt inforuumis liikudes teeme või vähemalt peaksime tegema

https://digikotkas.naiskodukaitse.ee/reeglid

Nädal 6

Aasta tagasi mõtlesin, et varsti jääme vanaks ja pensionile ja oh õudu.. kas me peame siis mehega hommikust õhtuni kodus koos istuma. Aeg oleks leida ühine hobi.
Mina ja mu mees oleme väga väga erinevad inimesed. Aga meile mõlemale meeldib mälumäng ja vahel me naerame, et me oleks ideaalne meeskond. Tema on spetsialist ajaloo, geograafia, poliitika, popmuusika, näitlejate, ja lõpetanud reaalklassi paneb peast matat ja loomulikult! on ta ekspert spordi alal. Mina... oot, mis siin nüüd üle jäi..:) klassikaline muusika, kirjandus.. eee.....:) Las jääb.
Mõeldud tehtud. Ja.. mees liitus spordi- ja mina kirjandusmälumänguga.
Oligi väga tore. Aga see polnud ju eesmärk. Nii ei saa. Ja sel aastal üritasime uuesti ja tegime teoks.
Eile käisime esimest korda koos. Tundub, et on seltskond inimesi- te kõik tunnete neid meediast, kes käivad absoluutselt kõikidel Eestis korraldavatel mängudel. Mina nägin neid ka oma kirjanduse- ja mees spordimängudel.  Eile olid nad taas kohal. Vaatad ja tead, et sul pole proffide vastu lootustki.
Meil oli viiene punt ja saime 9. koha. Vahed olid väga napid. Me tõepoolest täiendame teineteist ja tekkis väga hea sünergia.
Päev enne seda käisin nkk mälumängul. Sel aastal uue tiimiga ja jäime ka üheksandaks. Samuti nappide vahedega.

Kõige rohkem ajab närvi see, kui sul on laual õige vastus ja viimasel hetkel valid vale.  Mis mulle veel ei meeldi- kui ei anta vihjeid. Näiteks. Mõlemas mängus küsiti analoogne küsimus. Mis aastal esilinastus multikas/seriaal. nkk mängus siinkohal küsimus lõppeski. Vaatad lakke, sa kas tead või ei tea. Eriti karm on see piltide puhul- kes on pildil. Vabandust? Äkki õige pisut konteksti? Sajand? Manner?
Teisel mälumängul oli küsimustele lisatud vihjed, mis samal aastal veel toimus. Ehk, kui sa ei tea on sul võimalus muude teadmiste ja loogika abil õige vastus tuletada.