Niisama

LP avaldas 30 alla 30-aastast tehnoloogiasektori tulevikutähte

neist 23% on tüdrukud

13% on lõpetanud reaalkooli

Pärnu Koidula gümnaasiumi, GAG, 21.keskkool, RAM ja Läänemaa ÜG/Haapsalu on igaüks andnud 2 lõpetajat

ja lisaks on keskharidus saadud ka Sütevaka, Hugo Trefneri, Tartu Hansa, Kuressaare, Kiviõli, Narva, Otepää, Tõrva, Pühajärve, Tln Ühisgümnaasiumis või Inglismaal.

Ehk siis Tallinn, Tartu, Pärnu ja Lõuna-Eesti. Hea teadmine, et Eestis on endiselt haridus, mis võimaldab sõltumata koolist ja elukohast tulevikus miljardeid teenida.

Ja olukord on paremaks läinud. Loomulikult. Tabelid pole võrreldavad. Antud noored on välja valitud subjektiivselt, Delfi poolt, eks elu näitab, kuidas neil edaspidi läheb. 

3 teadusuudist

Olen siin vahepeal teinud paar revolutsioonilist maailmamuutvat avastust.
Esiteks. Plastikkarbid( säilitus/külmutus). Mul on nad kenasti ühes suuremas kastis. Et ära mahuks, siis nagu matrjoskad- suurem all, väiksemad sees.
Aga, mingil põhjusel läheb alati vaja just seda kõige suuremat, alumist ja niimoodi ma tuhlan kõik jälle segamini. Ühel kenal hommikul toimus heurekamoment. Ma võin nad panna ju tagurpidi! Kõige suurem on pealmine ja väiksemad selle all.

Teine alustalasid raputav avastus oli, et mu unetsüklid on 3,5-4 tunni pikkused. Juhul, kui ma mingil põhjusel öösel ärkan, toimub see alati poole kolme- kolme ajal. Ja kui ma nn äratuskellast edasi magan, siis samuti ca 3,5 tundi.
Kahjuks on selle empiirilise katse praktiline pool veel testimisjärgus. Aga kindlasti on võimalik leida sellele rakendus, mis muudab maailma.

Kolmas teadusuudis pärineb tegelikult KK-lt, kes kevad-talvel ( miks mitte talvkevadel? mis on ju õigem?) uhkustas, et kasvatab tomatist taimi :) Loomulikult pidin ma ka seda proovima. Ja see töötab tõesti!! Lõikad tomati pooleks, katad mullaga ja voila- tuleb taimi, mis mühiseb.  Ma ei saa üldse aru, miks ma seemneid olen ostnud, kui ma tarbin kilode kaupa tomateid ja sealt tükike näpata on nii lihtne. 

Tõsi. Sageli on sordi nimeks " Poola", või " Hollandi".. seega, tuleb olla avatud ja positiivne ning loota, et tegemist pole paari meetri kõrguse taimega ..:)

Ootame nobelit.

Tavalised inimesed

Päeva tsitaat. Täiesti sobilik eelmise teema diskussiooni lõpetamiseks.

Hindrek Riikoja üliemotsionaalselt ( hüsteeriliselt vist ei tohi meeste kohta öelda?): 

" Räägime täiesti tavalistest peredest /../.kui varem käidi kogu aeg kahe autoga, siis nüüd käiakse pooltel kordadel ühe autoga..."

teema: "valitsus, ja eriti reformierakondlased hakkavad selle peale undama, aga peavad aru saama, et kütuseaktsiise on vaja langetada, sest tavalised inimesed on hädas."
Saade: riigiraadio, kus kaks keskealist meest vinguvad elu üle.

Ma alguses mõtlesin, et oma kommentaare siia juurde ei lisa. Aga. Minu blogi.

Mu alaväärsuskompleks süveneb. Kui Ratas andis mulle elektrihinna kontekstis teada, et ma ei kuulu keskklassi, siis nüüd saan ma teada, et ma pole isegi ka tavaline inimene.

Lisaks küsin taas. Mida Mehed Kardavad? 
Kui mehelik loogika soovib kütuse hinda, mis oleks madalam kui piimal.
Siis minu väga naiivne naiselik loogika näeb hoopis rohkem täiesti ebaadekvaatseid lahendusi.
Näiteks ohutud rattateed. Puhas ja loogiline ühistransport. Vesinikutranspordi eelisarendamine. Kodulähedased koolid ja lasteaiad. Elurajoonide planeerimine nii, et tagatud on turvalisus st kodude juures on ka töökohad. Tootlikkuse ja efektiivsuse kasv, et kerkiksid palgad. Valglinnastumise ennetamine koos nõuetega infratsruktuurile...
Täna ja kohe? Mobiilsed töökohad. Ei pea käima kogu aeg kontoris. Ning tööde puhul, kus see on vajalik,  tööandja poolt võimaldatud (bussi)transport kodu-töökoht.

Rohelised küsimused ja kõhklused

Ükskõik, mis teemal viimasel ajal konverents- koolitus- seminar toimub, on seal kindlasti ka roheplokk.
Kui ma siiani olin veendunud, et olen tumeroheline, siis mida rohkem kuulan, seda segasemaks asi muutub .

Ma panen kirja meelde jäänud mõtted ja faktid 5-lt erinevalt ürituselt.

CO2 jalajälje määramiseks on praegu turul kaks erinevat metoodikat. Eks aeg näitab, kas jäävad mõlemad, või võidab üks. Ja siin on mõttekoht, et ei juhtuks sama, mis teiste kvaliteedisüsteemidega. Et kui sul on olemas BRC, siis kindlasti tahab klient saada just nimelt FSSC-d. Ja lisaks. Kui olemasolevate kvaliteedisüsteemide puhul on teada kindlad nõuded, millele serdi saanu vastab, siis antud juhul räägime me hindamisest. Sa vastad teatud tasemele, aga milline on " õige" vastus?
Miks seda üldse ikkagi tegema peaks? Peamise argumendina kõlas läbi, et pangad nõuavad. Hindamise läbi teinud ettevõtetel on lihtsam saada krediiti. 
Hindamine maksaks meie ettevõttele umbes 40 tuh, millest ca 10 tuh, saaks riigiabi.
Saab teha nn lõdvemalt, kasutades keskmisi, aga kuna Eesti on mikroriik, siis on meie puhul mõistlikum minna ikkagi detailidesse.

Olen kuulanud kahe (meie valdkonna)ettevõtte, kes on hindamise läbi teinud, esitlust. Ja mõlemad ütlesid otse välja. See on maraton, mitte spurt. Mõistlikum oleks ikkagi veel oodata, kuna liiga palju on veel küsimärke.
Tarbijate poolne nõudlus täna sisuliselt puudub. See on nagu taimetoitlusega, kus isegi väga rikastes riikides, kõigub selliste klientide osakaal 10% ümber.
Koroonast tingitud defitsiit, tarneahelate probleemid, nüüd energiakandjate hinnatõus,.. on muutnud kliendid väga hinnatundlikuks. Kas keegi oskab öelda, kui palju meid huvitab homme roheline jätkusuutlik maailm, kui ma ei jaksa osta leiba. 

Eurovision 2022

 Mind siiralt huvitab žüriide koosseis, kes andsid maksimumpunktid laulule, mis räägib " hüpnootilisest pepust". Üle Euroopa. 

See kõik kokku ongi eurovisioon. Keegi kurat ei saa aru, mis toimub :)

Tegelikult oleks olnud isegi põnev, kui Hispaania oleks võitnud. Kujutlege seda Leelo Tungla tõlkes...

Muidu olen rahul. Ja hea teadmine, et suuremalt jaolt ühtis mu maitse Euroopa rahvastega.

Belgia meeldis rohkem ja Hispaania absoluutselt mitte. 

Serbia, Norra , Rumeenia ja Moldova olid sürrid ja naljakad, nagu sel võistlusel olema peabki. sai kõva häälega kaasa laulda :)

Võitis mu lemmik. Ja teine lemmik tuli teiseks. Stefan tegi väga hea esituse.

Olime poolfinaalis 5ndad muide :) tubli töö 🇪🇪🇪🇪🇪🇪

ja finaalis saime Armeenialt lausa 12 punkti! Rahvaste hääled siis

ja Moldova rahvas andis meile 7....meie suurim fänn see aasta on siis Moldova nagu selgub

2. poolfinaalis olime zürii kolmas?????? mis siis finaalis juhtus, et zürii heitis?!

Voodi tapab roboti

 

Kobald toimetas rahulikult magamistoas oma tegemisi. Järsku käis kõva pauk ja robot hakkas appi hüüdma. 

Selgus, et voodi põhjast oli välja kukkunud üks laud ja Kobaldi peaaegu tapnud. 

Kohe meenus  visa hing 4(?) , Sa võid olla übertark ja teha küberrünnakud ning jätta Ameerika elektri ja rahata. Aga vanakooli toores jõud murrab su maha.. 

Ja maasikad on laual...

Õhtusöögiks lasin tatrahelbed mikros soojaks. Kõrvale sõin oliive ja kausitäie arbuusi ning jõin klaasi veini. 

Nüüd istun maasikate kõrval. Testides tahtejõudu ja oodates, kuni mees koju jõuab ja külalised tulevad.

Kuulan päevauudiseid ja saan järjest enam aru putlerist. Võimuiha. Ultimaatumid. Kadedus. Meeleheide. Populism. See on ilmselt väga magus. Mina järgi ei annaks. Kusagil on piir. Olgu siis opositsioon, kui vaja. 

Aga varsti algab show. Stefan. Go!! I'm broke või I hope. Tänasesse päeva sümboolne.

Enesemotivatsioon

Selleks ajaks, kui minuni jõudsid moodsamad lastekasvatuspõhimõtted, oli mul laps juba suureks kasvatatud.

Et ei tohi laita/kiita inimest, vaid tegu.
Mitte "sa oled tubli", vaid "see on kenasti tehtud". Väga mõistlik ja jõudumööda proovin rakendada ümbritsevate suhtes.

Täna hommikul avastasin, et ennast laidan, kiidan ma ikka vanamoodi.

Ütlen endale " Tubli", või " Ära vingu !"

Lisaks on sõjast tingituna tekkinud ka pisendamise teema. Ütlen endale- " Nii, mis su mure siis oligi? SEE on mure? Kas sul kodu, töö, elu.. on? Ok. Siis ära hädalda"

Sellega seoses hakkasin mõtlema, et kas iseendale tohib niimoodi öelda, või peaks ka iseennast kiitma- laitma tegude põhjal?

Ja veel selline väga oluline tähelepanek. Et kurvastavalt paljud koolilapsed käivad jalad väga tugevalt sissepoole. Kas tänapäeva lasteaias enam rühti ja jalgade asendit ei kontrollita? Kahju on lastest.

Aviaatoritest

Käisin teatris. Pakuti pileteid ja no kuidas sa ei lähe. Linnateater jne.
Tsiteerides oma sõpra: Tükk osutus minust palju tugevamaks. Pisut on endast ikka hale ka...

Esimene vaatus oli huvitav, et onju, see on sissejuhatus ja kohe, kohe.. algab siis see päris etendus. Äärmiselt eklektiline, nagu otsiks, et mida ja kuidas näidata. Konverentsi idee oli huvitav, mul oli tunne, nagu oleks päriselt kusagil seminaril.

Aga teiseks vaatuseks oli uudsuse võlu kadunud. Mees hakkas juba veerandi etenduse peal sõbraga kirimalet mängima.. Mulle tikkus tukk peale ja mõte läks uitama. 
Et mis oli selle etenduse kontseptsioon ja point?

Kui eesmärk oli näidata gulagi koledusi ja/või rääkida mälu toimimisest, siis milleks sinna ümber kogu see Aviaatori teema, mis oligi vaid pealkirjaks ja tegelaskujude inspiratsiooniks.

Ja teine arusaamine. Kontekst on muutunud. Kogu venepärane- " tatjana ivanovnad", viinaviskamine, karjumine... hakkab vastu.
Gulagi õudused, pealekaebamine, omade piinamine ja tapmine, reetmine, kannatamine... see ei ole midagi õilist või üllast. See on jälk. Te oletegi sellised. Sellest kõigest on kirjutatud kümneid raamatuid, tehtud filme, etendusi.. Miks te mitte midagi pole sellest õppinud? Sajandeid olete sellised olnud. Endale teete liiga ja teistele teete liiga. 

Kõigele lisaks on see sõda tekitanud teatud tüüpi indentiteedikriisi. Et kui me (parandatud) ma ei kuulu vene kultuuriruumi, siis kuhu ma kuulun. 

Ma ei saa paljudest asjadest aru.

Eurovision 2022 eel

Selle aasta laulud on kuulatud ja .. mulle tundub järjest enam, et kõikide  laulude sõnu ei peaks tõlkima.. :)

#norra #rumeenia #serbia #läti #prantsusmaa

Rootsi on Lady Gaga ja Shallow plagiaat
Ja Armeenia on Kui tuuled pöörduvad, mida Sandra Nurmsalu esitas kunagi .
The Rasmus oli alla võimete. Pettumus. Bulgaaria oli parem.
Ja Lätil on väga värskendavalt out of box trendikas sõnum.
Poola nagu Mad World..
Prantsuse lugu oli nagu otse Türgist. Aga üsna huvitav.. :)

Täitsa okeid olid Leedu, Norra, Britid, Kreeka, Läti, Ukraina, Poola, Saksamaa.

Näis, kuidas laivis läheb..Kuigi. Elu on näidanud, et enam selles formaadis võistlust ei toimu. Kui kõikide riikide saatejuhid alustavad esitusi " Nüüd hakkab esinema laul, mida kihlveokontorites ennustatakse 3ndaks" jne, siis mis hääletajatelgi üle jääb. Ikka kuulad liidreid tähelepanelikumalt ja ei pane pisukest möödalaulmist pahaks.

Ukraina võidab.
Ja mitte ainult poliitilise konteksti pärast- ja tegelikult oleks ju lahe, kui kõik Euroopa riigid julgevad järgmisel aastal Kiievisse sõita ning aidata infrastruktuuri taastada. 

aga laul on ka väga hea. 

Nüüd on mul küll abi vaja

Ma lihtsalt ei oska otsustada. 
Kuigi valikut eriti ju polegi. See tekst võiks nüüd automaatselt ilmuda, sest igal aastal sama tõdemus. Kui sul on ees ajapiirang, elad Eestis,  lolliks ei taha maksta, siis.. valikut õieti polegi.

Montenegros käisin eelmisel aastal. Kreeka kuidagi ei kõneta. Paaril korral olen käinud, aga.. ei teagi. Kunagi annan uue võimaluse, praegu jääb kõrvale.

Ilmselt tuleb jälle nii välja, et kõik, kes "me tuleme ka kaasa",  jäävad ikkagi kõrvale. Seega mu enda kava ja soovid.

Valikud

1. paketikas Türgi
Majutus, lend ja AI- 650. 
Vesivõimlemine, pikutamine, disko :),
ekskursioonid  ( Türgi saun, rafting, köisraudtee) + 170.
Kokku  ca 820
Tegelikult tahaks Istanbuli, aga sinna ma ei julge üksi minna ja reise sel ajal ei korraldata.

2. paketikas Bulgaaria
majutus, lend HS ja ÕS 655
vesivõimlemine, pikutamine, vanalinn on lähedal
ekskursioonid ( roosiõli, Bulgaaria kultuuri õhtu, miskid kivikalmed) + 170
Kokku sama, mis Türgi- ca 825, midagi tuleb lõunasöökidena juurde
Pluss- ma pole seal varem käinud. Kaks kolleegi kiidavad, paljud laidavad.

Jälle targem #aastanaiskodukaitses

Relvakursuse läbiviija oli tõeline.. sõjamees. Kõik filmidest nähtud klišeed, mis olla saavad. Kõlava selge häälega, natuke haukuva kõneviisiga, marsib edasi tagasi. Kasutab vormi " Töötab!", mitte tööta või töötage.
Vahele poliitiliselt mitte väga korrektne ja väga eesti jutt ning vandesõnad.... Nii et ma pööritasin ikka mitu korda silmi ja vahetasin pinginaabriga pilke. 

Ma pean järgmisel korral küsima, sest iga kord tekib mul küsimus, kuidas nende instruktorite poole pöörduda. Nad tutvustavad end perekonnanimepidi, mis mul kohe meelest läheb. Ja ei ütle ju- õpetaja, instruktor... Kas õige on sina või teie?
Ma olen praegu kasutanud vormelit- härra/proua või lugupeetud komandör, mis neid alati naerma ajab, ju siis pole õige.

Samas, kogu selle matšoliku suhtumise juures oli väga empaatiline. Selge, konkreetne, rahulik. Puust ette ja punaseks. Rumalaid küsimusi pole ( " Küsib!"  "Vaatab siia!" " Proovib!"). Ideaalne õpetaja.
Ma ei või teid agiteerida ja üle tulema kutsuda.. ja loomulikult, see mida te tagalas teete on äärmiselt vajalik, sõduril peab olema kõht täis, muidu ei jõua võidelda, aga.. aga tulge hoopis kaitseliitu.
Näha oli, et mehel on kogemused. Relvaga naine pole mingi õieke. Meie enda  grupis oli viis, kel eelnevalt kokkupuude sport- või jahirelvaga.

Seks, Venemaa ja Linn

Mina pesin aknaid,
🐱 väsis ära

Märt Treier refereeris üks päev, mul läks kõrvust mööda, kelle oma ja kus avaldatud, artiklit teemal " põletavad vene kirjandust".

Nagu tavaliselt, elan ma teises meediaruumis. Minu maailmas esietendub Gogol ja Turgenev.

Raamatuid ei põletata ei otseses ega kaudses mõttes. Kui kellelegi "liiga" tehakse, siis muusikamaailmas. 

On kummaline, et kriitikute jaoks läheb kaduma point. Isegi, kui suurkujud elasid enne putinit ja olid või polnud imperialistid. Siis see pole oluline. Me oleme sõjas, mille eesmärk on taastada impeerium ja russki mir. Vene maailm. Ja infosõda on üks peetavatest lahingutest. Sõnum. Et me ei taha vene maailma, mille taastamise nimel tapetakse.