kolmapäev, 11. mai 2022

Enesemotivatsioon

Selleks ajaks, kui minuni jõudsid moodsamad lastekasvatuspõhimõtted, oli mul laps juba suureks kasvatatud.

Et ei tohi laita/kiita inimest, vaid tegu.
Mitte "sa oled tubli", vaid "see on kenasti tehtud". Väga mõistlik ja jõudumööda proovin rakendada ümbritsevate suhtes.


Täna hommikul avastasin, et ennast laidan, kiidan ma ikka vanamoodi.

Ütlen endale " Tubli", või " Ära vingu !"

Lisaks on sõjast tingituna tekkinud ka pisendamise teema. Ütlen endale- " Nii, mis su mure siis oligi? SEE on mure? Kas sul kodu, töö, elu.. on? Ok. Siis ära hädalda"

Sellega seoses hakkasin mõtlema, et kas iseendale tohib niimoodi öelda, või peaks ka iseennast kiitma- laitma tegude põhjal?

Ja veel selline väga oluline tähelepanek. Et kurvastavalt paljud koolilapsed käivad jalad väga tugevalt sissepoole. Kas tänapäeva lasteaias enam rühti ja jalgade asendit ei kontrollita? Kahju on lastest.

11 kommentaari:

  1. Millegipärast on iseendasse palju raskem sõbralikult ja leebelt ja viisakalt suhtuda. Mul ikka juhtub üsna tihti, et ma mingi iseenda vusserdamise peale otsekohe endale käratan "loll!". Kellegi teisega ma ju nii ei tee.

    VastaKustuta
  2. NLP alustõdedest lugesin juba kaheksakümnendate keskel, aga "ankru" leidsin alles kümmekond aastat tagasi. Iseendaga ei pea karm olema, elu rahulikult elada aitavad head rutiinid. Nipet-näpet tagasilöögid on selle kõrval köki-möki:)

    VastaKustuta
  3. Ma kipun näiteks autoga sõites pidevalt käratama asju stiilis "kuradima kloun!". Endale siis. Teiste peale käratamine mind isegi ei häiri, nad ju nagunii ei kuule teise autosse, aga iseenda vastu võiks ju ikka sõbralikum olla.

    VastaKustuta
  4. Brené Brown on enda vastu kaastunde rakendamisest rääkinud ja kirjutanud, äkki saab tema videotest v kirjutistest häid ideid. Videoid on juutuubis, kirjutisi olen peamiselt raamatupoes paberkujul näinud, aga vbla on veebis ka.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah ja ei.
      Minu jaoks jääb ikkagi arusaamatuks teooria. Armastan ennast sellisena nagu olen ja siis..
      Aga kui see "nagu olen" ei ole meeldiv ja ei leia samal lainel olejaid?? Mis siis.
      Armastan ennast peab.See on õige. Aga see ei taga häid suhteid teistega.

      Kustuta
    2. no aga teistsugust ennast ei ole ju. Võib-olla kunagi on, aga ega enda vastu lahke olemist ei saa lõpmatuseni edasi lükata, lootuses, et "äkki olen kunagi armastusväärne". Enda vastu kuri olemine ei aita ka sellesse teistsugusesse seisu kuidagi jõuda.

      Kustuta
    3. ja NB lahke olemine ei tähenda ju oma tehtud nõmeduste heakskiitmist.

      Tähendab aga näiteks seda, et kui ma ajan kohvi köögipõrandale ümber, siis ei hakka ennast esimese asjana sõimama.

      Kustuta
    4. Võiks sõnastada ka nii, et kohelda ennast sama hästi nagu teisi. Ega teiste motiveerimiseks nende sõimamine samuti ei tööta.

      Kustuta
  5. Teiste suhtes olen irooniliselt kriitiline, vahel lisan ka mahlakama kõnepruugi ... muidugi siis kui nad ei kuule nagu rooli taga istudes. Muidu pean lõuad, loll niikuinii head nõu kuulda ei võta😉

    Enda vastu olen ikka vahel kriitiline: no oli vaja siit nõlvast alla kihutada või need kolm õltsi veel neelata. Võiks lõdvemalt võtta, vaata oma sünniaastat passist😜

    VastaKustuta
  6. Mina olen täheldanud, et puuk on tõeline eesti rahvusloom. Kui puugihooaeg hakkab, siis saab igapäev lugeda ja pilte vaadata tõeline reklaaminägu. :)

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!