No ei ole koogid minu rida. andke mulle teha supp või praad. Mõnuga. Natuke seda ja rohkem teist. Vahel võib ka untsu minna, aga reeglina aitab ikkagi süüa.
Koogitaigen vajab täpsust ja retsepti juhistest kinnipidamist. Ja ma ei õpi. Need harvad korrad, kui ma kooki teen, on esivanemate tarkused peast pühitud. Ikka mõtled, et ooo... Aga prooviks seekord nii .
Tegin Kuuse Anne õunakooki, sest mul oli poolpiduseid virsikuid. Ehk siis virsukukooki. Taigen sai pisut vähe seista, aga ju ma hoolin. Virsikud tahtsin kõik ära panna, neid sai terve kuhi. Ja sajandat korda... Minu sisemine hääl karjub ei !! Aga ära kuula mõistust, kalla kõik kuhja. Sest laiali laotatud kook on nii tavaline.
Ja üllatus üllatus. Virsik jäi kõvaks. Või sulas välja ja muutis taigna nätsuks. Ära ei raatsinud visata.
Segasin uue taigna, nüüd sellise lollikindla, vanaema õunakoogi. Esimeselt koogilt eemaldasin pealmise kihi, lusikaga kaapisin virsikud kokku ja tõstsin teise koogi sisse.
Esimese koogi pealmise ja alumise kihi panin uuesti ahju. Hea sai võtta :)
Ja saingi nagu naksti kaks kooki. Topelt küpsetatud virsikutega vanaema õunakoogi.
 |
| Topelt küpsetatud virsikutega vanaema õunakook |
Ja virsiku ning õunavaba Kuuse Anne õunakoogi alumise ja pealmise põhja.
 |
| virsiku -ning õunavaba Kuuse Anne õunakoogi alumise ja pealmise põhjakook |
Mul on sama teema soolaste roogadega :D
VastaKustutaKoogid teen tunde järgi ja jooksu pealt sisuliselt. Aga kui tuju pole või sisetunne karjub, läheb raudselt metsa.
Ja siis veel see reegel, et kui espetsiaalselt on tarvis teha, ei tule midagi välja. Aga teed neljapàeva õhtuse haiglaseriaali seltsiks pisikese ja kook tuleb siuke, et paku tervele majale.
Jah, mu meelest tõid sa välja peamise. Süüa ( ja kõike muud ) peaks tegema hingega ja mõttega juures olles. Kui on närv sees või proovid mängida, siis ei õnnestu :)
KustutaOh, nautisin küpsetamist reede-laupäev...alates märtsist ei olnud ühtegi kooki-küpsist-torti teinud...õnnestusid imeliselt.
VastaKustutaSoolasega on nii-ja-naa, asjad, mida hingega teen tulevad alati välja. Teinekord ajan retseptis näpuga järge - ja no ei ole see, mis pildil...maitse saab paika ;) sätitud.
kusjuures, soolased mul ka retsepti järgi reeglina ( nii vähe, kui ma retsepti kasutan), ei õnnestu. Erinevalt Klarist ei viitsi ma mitte kunagi midagi mõõta ja tulemuseks on midagi teistsugust, kui ette nähtud, aga kindlasti oluliselt parem...)
KustutaNo vot ja järgmiseks tee minu kombel kohe otsa postitus, et mitte ei oska arvata ka, miks see kaal tõuseb. :D
VastaKustutaKessee just oli? Kaur? kes veendunult seletas, et blogilugejat tuleb kohelda, kui tulnukat, kes just maandus ja ei tea su minevikust ja tulevikust midagi...:)
KustutaNii et, mine nurka häbenema. Sa täiesti kindlasti ajad mind kellegi teisega sassi ja kõik viited sellele, et ma olen igas teises postituses kurtnud kaalu üle on täiesti arusaamatud :) :)
Kui ma peaks iialgi midagi veendunult seletama, siis see on kindel märk, et ma teen lolli nalja. Kui ma midagi _päriselt_ arvan või öelda püüan, siis see on saja lahtiütluse sees (teatud tingimustel.. mõnikord... kui on täiskuu...) ja esitatud eriti pehmes vormis.
KustutaMa teen ausalt öeldes ka kooke sageli umbes samamoodi umbes või retsepte modifitseerides nagu muidki toite. à la "hapukoort mul ei ole, teen kohupiimaga, sest seda on".
VastaKustutaja õnnestumisprotsent on umbes sama nagu muudegi toitudega (tähendab, sageli tuleb päris hea ja peaaegu alati söödav).
Kusjuures, mulle tundub, et kogustest kriitilisem teema on tehnoloogia. 90% pekkimineku põhjuseks on, et koostisained pole õigel temperatuuril. Ja ma ei õpi ka. Ainult kirun, kui või või muna tükki lähevad või või välja sulab või tainas ei kerki ,,
Kustutavbla sul on keerulisemad tainad ka.
Kustutama ei viitsi näiteks peaaegu kunagi võid sulatada, olenemata sellest, kas retsept nõuab. Kui on tavalise vormikoogi tüüpi tainas, siis nühin toasooja või niisama suhkruga segamini, ja töötab.
Vahe tuleks ehk sisse sellistes retseptides, kus seda va sulavõid tuleb juurde niristada alles siis, kui kõik muud komponendid on kokku segatud (sest sellisel juhul on oluline, et tainasse minev piim või hapupiim või vesi jõuaks jahuga enne võid seguneda, et gluteen ilusti välja tuleks ja kerkida aitaks). Aga ma pole selliseid teinud.
Aga see on tõsi jah, et külma või suhkruga ja/või munaga vahustamiseks on palju rohkem kannatust vaja ja tekib kiusatus pooleli jätta ja sinna jahu hulka segada enne, kui või on ilusti ära segunenud.
aa no ja küpsetamistemperatuur on muidugi sagedamini tähtis. liiga jahedas sulab või tõesti muretainast välja.
KustutaKohati on küll küpsetamisega mingi alkeemia mängus. Mu ema ei usu, et pärmitainas saaks untsu minna, sest see ju kerkib ise ja nii edasi. Mul on vist umbes sama lugu vormikoogitainast kookidega (isegi kui ma neid vormis ei tee). No ja ka purukooki on raske ära rikkuda, aga pärmitainaga on hoopis vahelduvam edu. Samas on mu pärmitainaspetsist emal mitu korda vormikook untsu läinud, millest jälle mina aru ei saa - rõngasvormis veel ka, see ju aitab ühtlaselt küpseda.