Vaatasin, et ma pole ammu oma toidulauda kaardistanud. Peaks. Sest siis saab sellest edasi minna ja plaani teha.
Mu taldriku läbimõõt on 20,5 cm.
Värskest lihast peksin valmis ja paneerisin riivleivas šnitslid. Kuniks ma lihaga mässasin, küpses ahjus mõnus lillkapsa- tomativorm. Kõrvale Peipsi hapukurk. Lemmik. Õnneks piisavalt soolane, et mitte üle süüa.
Suvikõrvitsa- hakklihakotletid. Ahjus, muidugi. Paneerisin seemnesegus. Mis, kui ma õigesti mäletan, oli Kauri naise nipp, mille ma kiirelt endale napsasin. Makaronid juustuga ja tavaline salat (tomat, kurk, avokaado, salat). Kass põlgas kotleti ära, ju sai liiga vähe liha.
Ahjus sai valmis kanakintsuribad köögiviljadega ( bataat, porgand, suvikõrvits, tomat, kartul, hernes). Kana määrisin enne ahju panemist sinepiga. Apelsini lõikasin salatiks kõrvale.
Külmutatud lihast tahtsin teha magushaput sealiha, aga nuudlid ja paprika olid otsa saanud. Tegin siis hoopis tatrapannirooga. Liha, pähklid, brokoli, tatar. Peale puistasin peterselli ja värviks pohli. Kõrvale peedi küüslaugu salat.
Ma olen seda vist juba ka kirjutanud, et mul ei taha mitte mingitel tingimustel kasvada till ja salat. Seevastu petersell, tüümian ja salvei õilmitsevad pea aastaringselt. Seega, kus vähegi võimalik lisan peterselli, murulauku ja siserõdul külma trotsivat ja seni rohelist basiilikut. Ning kuumadesse toitudesse salveid või tüümianit. Sibulat, küüslauku ja (külmutatud)rohelisi herneid ka. Meeldib.
Kapsašarlotka ja peale seapõsk. Ahjus sai sellest mõnusalt krõbe roog. Kõrvale hapukurk.
Nädalavahetusel sai (külmutatud) pekisemast ja kamaraga lihast ahjukartulid. Ja Salvesti hapukapsas porgandiga. Nämm.
Praadisin pannil taignas turska, kõrvale sai tehtud riis herneste ja soolavõiga. Tzatziki kastet ning, et see toit väga valge poleks, siis peeti küüslauguga.
Esmaspäeval sai külma pandud hakklihapaki teisest poolest täidetud paprikad. Täitsin paprikad hakkliha, sibula, küüslaugu, tomatiseguga, peale raputasin natuke juustu. Salatiks lõikasin apelsini ja soolakurki. Eraldi siis. Ning tegin mehe rõõmuks külma hapukoorekastme rohelisega.
Teisipäeval ma kodus ei söönud. Sööklas oli hapukapsasupp ja rabarberikissell kohupiimaga. Neli õuna ja piparkooke sõin ka.
Eile sai kana külmutatud osast. Kana ja juust/oder. Põhimõtteliselt siis segad keedetud odra besamellikastme ja juustuga, maitsestad tüümianiga ja lased ahjus krõbedaks. Kanaribad küpsesid seal peal ja andsid maitset ja mahlasust. Kõrvale tavaline roheline salat ( salat, tomat, kurk).
Hommikusöögid on igavad. Juba liiga mitu aastat seesama, peabki mingit vaheldust mõtlema. Aga praegu siis. Koorega kohv, kolmandik päevasest piparkoogikogusest ja vastavalt nädalapäevale. MitmEviljahelbed, Tatrahelbed, (täistera)Kaerahelbed, Neljaviljahelbed ja mehele Riisihelbed ja mulle kaer. Mulle riis ei meeldi. Pudru teen ma veega, mikros ja ei maitsesta. Sest mulle meeldib nii. Söön putru (külmutatud) mustikate, maasikate või pohladega. Siputan peale kaneeli. Tatrale panen võid ja seemnesegu.
Hmm, mõtlen praegu, et ma võiksin ju kaneeli asemel kasutada piparkoogimaitseainesegu?..
Nädalavahetuse hommikusöögid serveerib mees. Koorega kohv, keedumuna. leib pasteedi, juustu, salati ja tomatiga. Kohupiimasaiake. Ja taldrikutäis puuvilju. Nagu mu mehele kombeks, kenasti puhastatud, tükeldatud, kaunilt serveeritud. Neid ma reeglina ära süüa ei jaksa ja jäävad pealelõunaks.
Lõunaga on nii ja naa. Tavaliselt jääb mul eelmise päeva õhtusöögist järele maksimaalselt kaks- kolm lusikatäit, ehk siis liiga vähe. Ühel päeval sõin koolitusel grillitud kitsejuustuga salatit ning teisel kohvikus kõrvitsapüreesuppi, üks päev Mamma kaera-õuna pannkoogid ja teisel päeval hullunud kassiga kakeldes, suitsutatud rääbisekonservi. Huvitav, et enam ei müüda kusagil väikses karbis räime või sprotte. Aga rääbis oli ka hea.
Ülejäänud päevade jooksul sõin ma ära liitri tomatimahla, paki rjazenkat, paar peotäit kamapalle. 4 pala ( mõlemad pooled) Ruksi, 3 avokaadot, 4 tomatit, mõned salatilehed, keedetud muna, peotäis oliive.
No ja siis iga päev ca 300g ( kaalusin üle) viinamarju, üks hurmaa või üks priske kiivi ning neli mandariini. Okei. Viis. Ja ülejäänud piparkoogid.
Mu hommikusöök on nutridata andmetel ca 250 kcal. Ma iga päev oma sööki ei kaalu ( st mitte kunagi, ainult selle postituse jaoks), seega umbes puuviljaports ca 570 kcal ja piparkoogid (50 g, jumal tänatud, et nad nii kerged on) u 219 kcal ja kuna eelnev on paraku kivisse raiutud :) siis see tähendab, et õhtu- ja lõunasöögiks jääb ainult 700 -800 kcal. Väljakutse, kas pole? :)
* Need nimetatud on toidud, mille tarbimist ma pean füüsiliselt piirama, et ma end lõhki ja pere vaeseks ei sööks.
Ma ei tea, kas see söömine stressis pole kinni? Ma nüüd kolmandat kuud uuel positsioonil, rahulik ja põnev, kiire ka, aga nii teistmoodi. Ja mul on täiesti kadunud magusaisu. Kahtlustan, et olen haige :D Aga no kommid seisavad kausis 2 nädalat juba, sama piparkookidega. Sellist asja pole minuga iial juhtunud. Üks teema on küll, hakkasin liha- ja kanatoitudele (mida ma regulaarselt vohmin) lisama juurikaid. Köögiviljasegu pooleks hakklihaga nt või kanafilee ahjus juurikatega. Ja need rohelised juurikad väidetavalt pidid magusaisu ohjama. Ma ei tea, kas see mõju on NII suur, aga magusat ei taha. Britta kook seisis külmikus pea 2 nädalat, tavaliselt hävitasin selle paari päevaga.
VastaKustutaNäljase aju raamatus kirjutas, et ongi kahte sorti inimesi- ühed, kelle ajab stress sööma ja need, kes vastupidi, ei suuda suutäitki manustada.
KustutaMa saan oma suhkru puuviljast + siis piparkook ja vastlakukkel. Toidus ma suhkrut ei kasuta, kommi, kooki, sokolaadi söön, kui pakutakse, aga üldjuhul keeldun ( sest liiga magus, ajab jooma, seejärel vetsu. Ja kellel seda kõike vaja on), sest ma ei tunne vajadust ka.
Ma näengi pigem probleemina seda, et mu toitumine ei ole viimastel aastatel üldse muutunud Aga tegelikult ilmselt peaks muutma. Elumuutust pole ka ette näha. Selles mõttes sul vedas, elu pani nn paika :)
Edu uuel kohal :)
Tänan :)
KustutaViinamarjad on paras kaloripomm jah, õnneks või kahjuks ma ei saa neid süüa.
Vabanda uudishimu, aga millised on rohelised juurikad?
KustutaMa kutsun juurikateks kõike seda, mis köögiviljade alla käib :D
KustutaOad ja igasugused kapsalised nt.
Minu jaoks väga põnev teema ja suur tänu, et kõik numbritega lahti seletasid. Lugesin ja ruigasin mõnust! 😊 Ma ise olen ka hetkel tagasi oma ampse lugemas, sest teksad muutusid kitsaks. Kasutan Myfitnesspal äppi. Minu baasvajadus on 1200 kcal, kui tahan natuke rohkem süüa, siis tuleb liigutada. Keskmiselt tarbin 1600 kcal päevas, ja ütlen et väga raske on nipitada, et saaks kõhu täis sellega.
VastaKustutaJõudu! Loodetavasti jõuad eesmärgini, hoia meid ka kursis :)
KustutaVana tatrasõber siin tunneb hoopis huvi, et kas neid tatrapanniroogasid teed toortatrast või sellest tumedast? Ja küll see pähklite lisamine on hea mõte, selle peale pole tulnudki! Ma ise neid tatrapläuste hullult armastan, aga enamasti ei oska lisaks maisile-brokolile-lillkapsale-tomatile-lihale suurt miskit lisada.
VastaKustutaMa kasutan mõlemat ( mitte korraga, eks :)),sest minu meelest on nad nii erineva maitsega ja mõlemad on väga head.
KustutaMinu eelmine " tatraavastus" oli tegelikult salat. Kokkusegatuna näeb kole välja, aga maitse on super. Kombineerituna mingi lihaasi, hapukurk või marineeritud seened, punane sibul, juust jne. Väga väga hea!
Suvikõrvits ja seened sobivad tatra-panniroaga suurepäraselt. Nt alguses praed kergelt tatart sibula-küüslaugu ja suvikõrvitsa ja/või seentega ja miks mitte ka värske ingveri ja/või kurkumiga; vesi juurde ja haub, kuni valmis.
KustutaÜks tuttav või tuttavatuttav kiidab kangesti ka tatart riivitud peediga, peet on sel juhul keedu- või küpse- ja riivib juurde, kui tatar on pehme, aga võib-olla saaks ka toorest peeti riivida ja lisada kohe alguses.
ja herneid võib ka panna. kui ma panen tatra juurde seeni ja herneid, kutsun ma seda toitu seente ja herneste sõjaks.
Kaal ja söömine on tänuväärne teema, ei ammenda ennast kunagi.
VastaKustutaMul tuli geniaalne mõte, et lähen aprilli algusest dieedile. Aprillini on piisavalt kaua aega, et ma jaksaks selle mõtte korralikult läbi mõelda ja võimalusel plaanist loobuda, kui tundub, et see võib tuua rohkem kahju kui kasu. Aga no ega kui ei proovi, siis ju saagi teada.
siin oleks vist paslik meelde tuletada, et paindlikkus ja kohanemine oludega on intelligentse inimese tunnus :), ehk siis ümbemõtlemine on väga ok :) :)
KustutaKas kõige söödava kaalumine ja mõõtmine juba iseenesest stressi ei tekita? Kui sööd miskit rohkem, kui "ette nähtud", juba süüdi. Ei leia Su menüüst värsket kala ja seemneid-pähkleid, need väga tervislikud. Nisujahu jätaksin menüüst välja. Kuidas enda liigutamisega lood on? Kerevöölihaste tugevdamine ja trimmis hoidmine mõjub väga hästi keskkohale, vedel pekk kaob.
VastaKustutaRimis müüakse minu arusaamise ja isude järgi väikest sprotiportsjonit küll:
VastaKustutahttps://www.rimi.ee/epood/ee/tooted/liha--ja-kalatooted/toodeldud-kalatooted/konserveeritud-sprotid/sprotid-olis-rannakula-100g/p/964040
Ma blogisid väga süsteemselt ei loe ja nii oli vahele jäänud ka sinu haiglateemaline postitus. Kui selles jutus oli väljend "pärast oppi", siis hakkasin tagasi kerima, et mis juhtus.
VastaKustutaPean ütlema, et see haiguslugu oli sul ikka väga õpetlik lugemine. Tänan selle kogemuse jagamise eest. Tõepoolest, ise sellele diagnoosile pihta saada oleks olnud pea võimatu. Mäletan, kui kurtsid, et kõht on puhevil. Ma mõtlesin ka, et küllap sööd valesid asju või vales koosluses vms. Ja näe, mis välja tuli. Sul ikka tõesti vedas selle arstiga.
Meie meditsiini tase on tegelikult suurepärane, kui juba ravimiseks läheb. St. on saadud õige diagnoos. Aga nagu sinagi ütlesid, sellest esmatasandi arstiabi vähesest süvenemisest läbi murdmine on keeruline.
Toidud on sul väga huvitavad!
Mina tänan heade sõnade eest! :)
KustutaKui sa tahad konkreetselt suure söögi kogust vähendada, siis mulle torkas selle postituse näidetest silma, et päris sageli oli lisandiks selline toit, mida mina sööks lihtsalt niisama. Kapsašarlotka või riis hernestega või lillkapsa-tomativorm. Tõsi, vbla ma sööksin seda asja siis rohkem kui sina oma kotleti vms kõrvale, nii et ei tea, kas see on tegelikult koht, kus midagi muuta.
VastaKustutahea soovitus, Jätan selle meelde, kui peaksin kosuma hakkama :)
KustutaKuna ma mingist targast raamatust lugesin, et minu eas proua vajab valku, siis ma lihasid veel ära jätta ei julge.
Mul on üleval taldriku läbimõõt krjas, sinna peab siis kogu see krempel ära mahtuma.
ma arvasin, et šarlotka käib munaga ja siis on valk juba olemas. lillkapsa-tomativormi puhul muidugi oleneb, kas sinna käib ka juust sisse või mitte.
KustutaKäisin mõõtsin oma taldrikut, koos servadega (kuhu ma toitu ei pane) on ta suurem ja ilma servadeta väiksem. Aga vahel söön ma üldse supitaldrikust või kausist (ka pudrulaadseid toite, mitte ainult suppi), nii et siis ei tea üldse.
Söömine ja joomine on toredad tegevused ja head toitu ning õltsi naudin aga samas võin vahepeal jupiks ajaks toidu unustada kui miskit muud põnevat käsil. Toidu peale ei mõtle välja arvatud juhtudel kui kole näljane olen või töökaaslasetga mingid põnevad eksootilised road jututeemaks.
VastaKustutaSöön seda, mida kaasa valmistab ja õnneks on ta nii osav, et restosse pole isu minna. Üksi olles ei viitsi toidutegemisega jännata, söön valmistoitusid. Magusaisu kui selline kadunud, eelistan pigem mingit soolast näksi - Finncrisp Kalle kaviariga näiteks või musta leiva viil pekise seaprae lõiguga. Õlle tarbimine pole kaalu tõstvalt mõjunud. Ainult igat masti puuvilju pugin arutul hulgal. Toidu kalorsusest pole õrna aimu.
Peale kahepoole aasta tagust jooksmisega alustamist langes kaal kiirelt ja tasakaalustus mõistliku numbri juures. Kaalu hoidmiseks pole sellest ajast saadik mingeid pingutusi pidanud tegema, mitte et enne just palju vaeva oleks näinud. Ju olen üks neist "õnnelikest" kelle tavaline eluviis hoiab vormi suht tasakaalus.
Ma ei tea midagi seemnesegus paneerimisest. :)
VastaKustutaKüll aga huvitaks mind siia juurde, et sa mõõdaks ka söögi tegemiseks kuluvat aega.
KustutaSöögi-köögi muutumine rutiiniks - jah. Ma tegin just meie kõige lihtsamat päris-toitu (tatrapuder + natuke peekonit sisse + salat + hapukoor). Seda süüakse pannitäis korraga ja see on hea alati turvaline valik. Aga millal ma viimati midagi tegin midagi päriselt uut...?? Ei mäleta.
Tore kirjutis sul, paneb kohe mõtlema, et mida ise huvitavat võiks teha :)
Me tegelikult oleme sel teemal vist ka varem vaielnud:) Mul on esiteks rohkem kogemusi, kui sul ( vabandust, see pole mõeldud solvanguna), ma teen neid asju nn kinnisilmi ja mitu asja korraga, teades järjekorda ja ma ei koori köögivilju (va sibul, küüslauk),
Kustutaja siis mul kulubki vähem aega. Ma ei kuluta tööpäevadel kunagi rohkem kui 40 min alates köökiminekust kuni sööma hakkamiseni. Kui ma viitsiks neid asju teha pannil, siis saaks veel kärmemalt. Aga ma olen nii rikas, et saan ka täna veel endale ahjus tehtud sööki lubada :) :) ja mul on seda ahjus olevat valmimisaega muudeks tegevusteks vaja.
nr 1 ja 2 tahavad ahjus olla 20 min , nr 5 ja 8 küpsevad 30 min, nr 4, 7, 9- tangaine keeb ca 20 min. Ja siia juurde tuleb siis ettevalmistusaeg ( hakkimine, lõikamine, blanseerimine, paneerimine jne)
Kala, kanaribad ja snitsel valmivad pannil loetud minutitega.
Kõige kauem võtab aega neist valikutest ahjukartul, aga ka selle aeg on võimalik lühemaks saada, kui kartulit eelnevalt blanseerida.
Ah mis siin ikka vaielda :) Sa lihtsalt teed minu mõttes väga kiiresti süüa. Tõsi, meil on rohkem suid kodus. Kui teeme suppi, siis ikka kümneliitrise potiga. Kotlette tegin viimati eelmisel nädalal, kolmest pakist hakklihast korraga - mõte pool pakki hakkliha järgmiseks korraks alles jätta tundub... noh.. selle peale ma lihtsalt ei tule :) Nii et põhiline aeg ongi köögiviljade hakkimine ja ettevalmistused.
KustutaTeine asi, et su retseptid on minu jaoks ilmvõõrad ja seetõttu tunduvad keerulised. Ainus koht, kus ma olen kohanud sõna "šarlotka", on sinu blogi. Näinud ei ole ma seda ilmaimet oma teada mitte iialgi :) Või siis ei ole teda ära tundnud...
mul võtab tavaliselt põhiaja just ettevalmistus, sest mul on hakkimise jaoks nõrgad käed, aga köögikombaini häält ei kannata.
KustutaViitsid siis ka tulla süüa tegema?
VastaKustutaVabalt :) :)
KustutaSeekord tuli mul googli abiga otsida kapsa šarlotka't, leidsin ja tõesti on tegemist toeka roaga. Lapsepõlves tegi ema šarlotte torti...seetõttu tundus kahtlane "põhiroog", mis kõlas nagu magusroog.Elu ongi üks suur muutumine.
VastaKustutaEelmisel nädalal tegin kokakoolis "õuna-lasagne't". Uskumatult hea asi, kuigi pean tunnistama, et kahtluse uss näris seestpoolt üsna õõnsaks. See-eest maitse oli taevalik ja läheb kordamisele. Kursusekaaslased sõid vormi tühjaks ja olid samamoodi üllatunud. Me keegi ei oleks julgenud lasagne-plaate ja magusaid aineid kokku keerata. Hea, et õpetajad julgustavad. Juurde pakkusime veel vaniljekreemi ja vaarika coulis't.
Kokkamine on nauding (eriti siis kui tead, kui kaua midagi valmib ja oskad nuga käsitseda).
Ma arvan, et kui lapsed 12-13 aasta pärast välja kolivad, siis võtan ma endale majja koka elama. Kui Sul sel ajal midagi targemat teha ei ole, siis võin esimese hooga Sulle selle koha broneerida. :-)
VastaKustutaJätan meelde :) :)
Kustuta