reede, 15. jaanuar 2021

D. Glattauer Hea põhjatuule vastu



Seda raamatut oli raske lugeda, sest pidevalt segasid mälestused vahele. See oli raamat minust. Mina olin kirjutaja.

Kõik algas süütult. Nagu kõikidel korralikel pioneeridel olid ka minul kirjasõbrad. Oli Michelle Sidneyst. Oli Manja Karl Marx Stadtist. Oli Triin Tallinnast. Ja veel peotäis tüdrukuid ja poisse, kellega olid põgusamad kirjasuhted.

See oli hea. Sai võõrkeelt praktiseerida ja teada, kuidas elatakse mujal maailmas. Tookord oli see uudis ja uudne.

Siis sain suuremaks ja mulle tekkis kohutav komme. Kui läksin sõbrannadega tülli, saatsin neile 10 leheküljelise kirja. Toona oli siis päris paber, ümbrik ja mark. Ega ma ei mäleta, mida ma kirjutasin, aga mõne mulle vastu saadetud kirja järgi, mis mul siiani alles, selgub, et ma tegin neile väga haiget.

Siis sain veel vanemaks ja ega ma õppinud. Mul on olnud kaks sellist suhet, nagu selles raamatus. 

Selles raamatus hakkavad segaduse tõttu teineteisele saatma meile mees ja naine. Täiesti juhuslikult ja loomulikult on nad sobiva vanusevahega ja imeilusad. Ja miks mitte. Kes viitsiks lugeda koleda teismelise poisi ja keskpärase vanaproua või vastupidi, kirjavahetusest ja suhtest.

Mina teadsin,  kellele ma kirjutasin ja mõlemad suhted lõppesid suht koht nagu raamatuski. See oli aeg enne guuglet, kui kellelegi meili saatsid, siis helistasid üle, et ma nüüd saatsin

Täna on blogi. Ma veenan end, et see on teistmoodi. Et see pole dialoog, vaid monoloog. Sa ei pea lugema. Sa ei pea solvuma, kui ma solvan või olen lihtsalt loll.

Aga suhetes kirjutada EI TOHI

Sina, kes mu blogi loed. Sa tead seda. Me kirjutame ikka ja jälle ainult umbes 2- 3e lugu, mis  on vaid üks väike osa meist ja meie elust. Sa arvad, et tunned mind, aga tegelikult mitte. Vähemalt minu jaoks on  iga blogija isiku teadasaamine olnud pettumus illusioonidest. See ei saa olla sina! Sest kirjutas ju hoopis teine, minu ettekujutus sinust.

Ma jätkan nüüd klišeedega, aga minu blogi.

Kirjalik kommunikatsioon on ühepoolne.

Peegeldus puudub. Sa ei näe emotsioone, kehakeelt. Ja oi kui lihtne on niimoodi teha haiget. Valesti mõista. Valesti tõlgendada.

Peegelduse puudumine muudab teisalt liiga avameelseks, võtab maha su pidurit

Saad kokku ja polegi nagu millestki rääkida, sest kõik on öeldud ja reaalelu ei võimalda sellist usaldust ja avameelsust ja eelkõige süvenemist. Täna on abiks veel guugle. Ma juba tean su uudised, hobisid, tööelu...


Ma arvan, et see oli parim armastusromaan, mida ma lugenud olen. Võimalik et Triumfikaar oli parem, aga ma lugesin seda ammu...ja uuem võidab.

Ja parim ja samas ka halvim just selle isikliku kokkupuute tõttu. Ma olin hämmingus, et autor on mees, sest minu meelest oli just naise seisukoht nii ... Naiselik? Nii Nagu mina reageeriks ja kirjutasin ja kirjutaksin.

Njah. Kas mehed ja naised saavad olla sõbrad. Igivana küsimus. Võib minna nii, aga tavaliselt läheb käest ära.

Okei, ma olen subjektiivne. 

Enese veenmine. Ei,  see pole armastus, nalja teete ? ja siis armukadedus kui " me oleme lihtsalt sõbrad " leiab kellegi. Sa tead, et hetkel, kui ta hakkab seda suhet varjama, pole sina enam esimene. Ja miks peaksid , sest me olime ju kõigest sõbrad... ja siiani olete jaganud kõiki oma suhteid teistega.

Ei, me ei peta oma kaaslasi. Sest midagi ju pole. Ja siis ühel hetkel avastad ootamatult, et kirjasõbrast on saanud inimene, keda sa usaldad kõige rohkem. Et ta on esimene, kellega jagad juhtumisi. Aga. See pole ju õige, sest number üks peaks olema su kaaslane. Ja siis lähebki asi käest.

Saad aru et usaldus, mis peaks kuuluma su lähedastele, kuulub hoopis võõrale.

Ta nagu tunneks sind rohkemgi. Ja võib-olla ongi õigus. See pole armastus, vaid ongi sõprus. Pühendunud. 

Kõik tuli meelde ja ma olin taas see napakas teismeline

 Ma oleks tahtnud Emmat hoiatada, raputada. Nii ei tohi. Peatu, enne kui hilja.

Aga võib olla oleme me seetõttu paremad ja targemad inimesed? Ja enam nii ei tee? Et kahest korrast piisas?


Ära kirjuta. Räägi inimestega. Palun


PS. Ja Elisabeth i tänan soovituse eest.http://pehkindpriimula.blogspot.com/2020/12/lugemisaasta-2020.html?m=1#comment-form











kolmapäev, 13. jaanuar 2021

Poliitsuhtelisus

Avasin ärgates raadio ja mis seal salata, rõõmustasin, uudiseid kuuldes. Saab lõpuks ometi läbi see lõputu õudus.
Tõsi, ma oleksin rõõmustanud rohkem, kui põhjuseks oleks olnud üks teine erakond. Kuigi. Kusagil kellegi blogisabas keegi kirjutas, kuidas ta südamest reformierakonda põlgab. Mul ei ole mitte ühegi erakonna suhtes nii kirglikuid tundeid. Mulle ei tarvitse meeldida konkreetsed inimesed, aga isegi ekrele suudaks ma vajadusel kaitsekõne kirjutada.

Aga see selleks.
Natuke järele mõeldes sain, aga, aru, et tegelikult ei olegi ju see uudis nii hea. 
Paar erakonda saavad võimaluse rahuliku poolaasta kohalikeks valimisteks valmistuda.

Ja kes iganes selle võimu üle võtab, saab päranduseks hunniku sõnnikut. Rikutud maine, suhted, võlad, tühi riigikassa. Tulevikus sotsiaalselt kindlustamata pensionärid. Ja kirsiks tordil ka epideemia.

Matemaatika ütleb, et ülekaal saab valitsejatel olema õrn ja vastased halastamatud.

Ma arvan, et parim variant oleks erakorralised valimised. Võidab siis kasvõi ekre, aga kindlasti tekitaks ausamad mängureeglid.





DIQMZRAM

teisipäev, 22. detsember 2020

Erinevate rahvaste jõululaulud

Peale nii jaburat aastat, tulevad vähemalt jõulud üle maailma täiesti stressivabad :)  Ei mingit kingipaanikat, sest poodi pole soovitav. Ei mingeid vaidlusi sinu/minu vanemate juures, laps tahab ka ema/isaga pidada. Sest külla ei tohi.

Kuulamiseks vajuta paremas ülaservas olevale ikoonide ja vali mängimiseks Spotify äpp

USA Straight No Chaseri laulu sõnad annavad mu meelest ideaalselt edasi kõik selle, mis ( vanasti?:)) jõuludega seostus. Kõige selle, milliseks Ameerika meie jõulud muutnud on. Tervitused Epule, ja see laul ei ole vihje. Vastupidi. Me muudame koos maailma paremaks :)


Venemaa. Eelmisel aastal käisin Moskvas  ja olin imestunud, et siiani kehtib see, mida ma mäletasin nõukaajast. Jõulud pole küll enam keelatud, aga avalikus meedias domineerib aastavahetus. Ja Vene aastavahetus, see on nali ja segadused: Karnevaliöö, Hüva leili ja see uuem film, kus üks lastekodutüdruk on Putini lapselaps.
Järgnevalt laul, mille sõnu teab ka see eestlane, kes vene keelt ei oska. Selle lauluga tervitan  endaealisi Lendavat Konna, Tegelinskit, Emmeliinat, Lindat ja Kaamost. Tervist!


Tõstke nüüd üles käed, kes teavad, peale Kauri, mõnd Läti jõululaulu? Piinlik, eks, kui vähe me oma naabritest teame. Ma päästan teid häbist :) Tuleb välja, et Raimond Paulsi imeilus hällilaul filmist "Pikk tee düünides" on hoopis jõulu laul Tervitused Kaurile ja Mmurcale


Saksamaa. Minu saksa keele oskus piirdub RTL reklaamide sõnavaraga ja täpselt kolme lauluga- Püha öö, O Du Fröhliche. Ja kes poleks kaheksakümnendate lõpus rõhutatult laulnud Nääripuu asemel Jõulupuu:)
Kunagi oli meil üks jõululaulude kassett, kus oli ka saksakeelne laul lumememme ehitamisest, aga kahjuks peale selle teema, ma laulust muud ei mäleta.
Pühendusega Marcale ja Kertule,  selline saksakeelne jõululaul Stille Nacht


Prantsusmaa jõululaul on tegelikult ettearvatav. Petit Papa Noël, mis siis veel :). Tervitused, ( jah ma tean, et teil on inglise keel) Tomile ja Killukesele, Anule.  Ja prantsuse keele fännile Rentsile. Olge hoitud!


Kui Lätist ei tea suurt midagi, siis kummalisel kombel tean ma päris mitut Soome, soomekeelset jõululaulu. Siia listi valisin ma Haldjate jõuluöö. Ma tervitan selle lauluga KK ja Triangel ja teie armsaid koeri.

 
Rootsiga on kummaline lugu. Ma teadsin eluaeg, et Santa Lucia on itaalia laul. Ja siis sain tuttavaks rootslastega, kelle jaoks on oluline pidada luutsinapäeva ja millegipärast just seda laulu laulda. Nii et minu jaoks on see laul Rootsi. Suured südamlikud jõulusoovid lähevad Nodsule, Tavainimesele ja Tildale !


Nii nagu Prantsuse jõululaul on ettearvatav, on seda ka Hispaania, täpsemalt Puertorico. Ma lisan siia Feliz Navidad versiooni, kus on muu hulgas ka hispaania keelt rohkem kuulda :) Rohkem energiat ja rõõmu uueks aastaks VVN!


Ukraina üks ägedaimaid jõululaule on ilmselt Šedrik. Lisaks  sellele ka filmisoovitus. Kui teil pole pühade ajal midagi tarka teha, vaadake Huubist Rahva teenreid  (Слуга народу), peaosas praegune Ukraina president. Ajab samal ajal nutma ja naerma ja paneb aru saama, kui suurepärane riik on Eesti.
Tervitused Manjanale, Morgiele ja Allile, teil on olnud raske aasta. Pidage vastu!


 
Inglismaal on praegu rasked ajad. Brexit ja uus taud. Jõudu ja tervisi kõigile Inglismaaga seotud eestlastele! Ja Maailmaparandajale, Kristallkuulile, Klarile ning Triinule!
Amazing Grace Šotimaalt.


Eesti jõululauludest võiks teha muidugi terve nimekirja. Ritsik, Oravake, Jõhvikas, Reet ja Iibis ma tervitan teid ja teie imelisi peresid lauluga Talveöö!!


Häid kingi- ja keeruliste suhete vabu rohelisi jõule kõigile blogijatele ja lugejatele!
Vaid paar päeva veel, ja päev on jälle pikem!
Austraaliast tervitab meid Sia


DIQMZRAM

esmaspäev, 21. detsember 2020

2020 raamatud

Jee! see aasta on rekord 29 raamatut, ja kes teab, ehk lisandub veel mõni. Ja siin pole kirjas neid, mida ma üle lugesin.  Tekkis selline tahtmine ( ja sain aru, et ma endiselt neelan raamatuid, mitte halligi ei mäletanud).
No eks koroona ka soosis seda, istu kodus ja loe. Mida aasta edasi, seda kergemaks mu raamatud lähevad. 
5 punkti vääriliseks olen ma hinnaud vaid 2 raamatut, ja mitte seepärast, et nad oleks olnud ekstra
väga head, aga sel konkreetsel momendil lihtsalt väga sobisid. 
Towles Härrasmees Moskvas, olen ma kirjutanud pikemalt siin.
Siis lugesin Atwoodi "Testament" ja peale seda lugesin uuesti üle "Teenijanna loo", sest ma ei mäletanud tõepoolest mitte midagi. Ja arvasin nii:
Mis ma siis olen rääkinud. Naised on kavalad ja targad. Sa võid nad sõna otseses mõttes peadpidi sita sisse pista, aga nad ujuvad välja, jäävad ellu ja muudavad maailma.
Ma Teenijanna lugu väga ei mäleta. Vaatan et olen pannud keskmise hinde ja nentinud et tegelik elu on huvitavam. Nüüd sama. Kui Houellebecq on õudne ja loogiline, siis Margaret on ainult õudne. Lugedes, aga, sain aru et see loogika polegi eesmärk.
Raamat peaks olema kirjutatud 2019. Kui võimul on populistid ja düstoopia on muutumas tegelikkuseks. Ja mulle tundub, et Margaret lõbutseb sajaga. 
Mulle meeldis see raamat. Oli õudne, naljakas ja põnev.Ja mulle meeldivad õnnelikud lõpud.
Hiljem
Lugesin uuesti üle Teenijanna loo. Täna annaks parema hinde.
Kõige suurema metamorfoosi tegi läbi tädi Lydia. Aga seda on ajaloos varemgi ette tulnud.
Kas Offred võib olla Agnese ja Nicole ema. Kindlat vastust esimene raamat ei anna. Teoreetiliselt miks mitte, et Nicki ja Offred saidki lapse ja see lavastati poliitiliseks etenduseks.

Mis mind mõlema raamatu puhul üllatas, olid nn järelsõnad. Autor laseb oma tegelastel öelda et tegemist ei ole originaalse asjaga, et Gilead on laenanud siit ja sealt. Et siis kulla Margaret, miks üldse kirjutada ?

Väga palju lugesin sel aastal populaarteadust. Soovitaksin Outliers, mis pani mõtlema sellele, kuidas sünniaeg mõjutab saatust ja A nne Sverdrup-Thygesoni Putukate planeeti Niimoodi peaks lastele õpetama loodusõpetust. Kohustuslik kirjandus kõikidele, kes loodusega kokku puutuvad.

Kuna ma lasin sel aastal endale lausa kahel raamatuklubil raamatuid pakkuda, siis  on palju krimkasid ( kas keegi teab, miks eeldatakse, et krimkad on masside lemmikud?). Ja nende hulgas oli ka üllatavalt häid. Näiteks Hendricki Nimetu tüdruk:
Ma unustasin enne lugemist vaadata, mis zanriga on tegemist. On see halb naistekas, amatöörlik psühoanalüüs, krimka... ?
Kas see on väga halb või väga hea raamat? Ja ilmselt see teadmatus andis juurde plusspunkte ja põnevust. Oli küll kohati amatöörlik, aga põnev ka, kuhu see kõik lõpuks välja tūürib :)
Meeldis. Väga hea meelelahutus.
Või Mackintoshi Ma näen sind 
Hea idee eest 10 punkti. Ja hoiatuseks kõikidele naistele: rutiin võib tappa ka otseselt. Väldi rutiini.
Põnev lugemine, kuigi ühe pahareti mõtlesin välja juba 75 % peal (e raamatu võlud :)) 
ja samalt autorilt "Ma lasen sul minna
Esimene osa oli nagu whaat... mingi lääge armastuslugu. Aga teine osa võttis hoo sisse ja üks pööre teise järel.. Hea raamat.

Pikema postituse vääriliseks olen veel pidanud Louvi Our Wild Calling . P. Wohlleben Puude salapärane elu, mis oli täis toortõlkeid ja kirjavigu, aga muidu tark ja tore lugemine. B. Bryson Inimkeha kasutusjuhend asukale, oli taas vajalik raamat, mis oli äraütlemata halvasti kirjutatud.
Ning A.Ivanov Isevärki kalmistu asukad, rahulik kulgemine, mis pani mõtlema saatuse keerdkäikude ja saatuste kohta üldisemalt. 

 


10,259
pages read
Indigoaalane
29
books read
This is my journey in books for 2020!

South of the Border, West of the Sun by Haruki Murakami
Shortest Book
190
pages
Surnud tüdrukute klubi by Gudule
Longest Book
560
pages

Average book length in 2020
 
353
pages

Kus laulavad langustid by Delia Owens
Most Popular
1,836,945
people also shelved
Isevärki kalmistu asukad by Andrei Ivanov
Least Popular
56
people also shelved

My average rating for 2020 3,6
Ka naabrid nutavad by Susan Luitsalu

My first review of the year

it was ok
Armas lihtne jutukas, mida näiteks juuksuris lugeda.
Kahju tegelikult, et autor oma potentsiaali ei rakenda

MY 2020 BOOKS
Ka naabrid nutavad by Susan LuitsaluIsevärki kalmistu asukad by Andrei Ivanov
really liked it
Putukate planeet by Anne Sverdrup-Thygeson
Eestlase käsiraamat. 100 asja, mida õige eestlane teeb by Mihkel RaudInimkeha by Bill Bryson
Teekond urust templisse ehk Märk on vaataja silmades by Aleksei TurovskiOhvrite ohver by Bo SvernströmKatharina kood by Jørn Lier HorstMa lasen sul minna by Clare Mackintosh
Outliers by Malcolm Gladwell
really liked it
Kus laulavad langustid by Delia OwensMa näen sind by Clare Mackintosh
Moskva ja moskvalased by Vladimir GilyarovskyNaine aknal by A.J. Finn
Puude salapärane elu by Peter WohllebenSurnud tüdrukute klubi by GuduleSina, mina ja kõik muu by Catherine IsaacSouth of the Border, West of the Sun by Haruki Murakami
Nimetu tüdruk by Greer HendricksPuudutuse kaugusel by Colleen OakleyHärrasmees Moskvas by Amor Towles
it was amazing
Ärevil inimesed by Fredrik BackmanMaikuu lumi by Antonio Manzini
Death's Disciple by James WhitworthLeap by Michael C. GrumleyA Trace of Death by Blake PierceOur Wild Calling by Richard Louv
The Testaments by Margaret Atwood
it was amazing
Darkness Peering by Alice Blanchard

Darkness Peering by Alice Blanchard

My last review of the year

liked it
Iseenesest ei olnud halb krimka. Kolm punkti . Ja saab selle pärast, et 2 mõrva jäi lahendamata. St vihjeid anti, aga selgelt välja ei öeldud.
Üks viimase aja julmemaid raamatuid. Kassid ja puudega lapsed ei tohiks olla ohvrid...

reede, 18. detsember 2020

Miks marineeritud seened on sinised

Sel aastal ei olnud männiriisikaid. Aga oli kuhjades kaseriisikaid. Igal metsaskäigul tassisin dressipluusitäie välja, kuniks taipasin  koti metsa minnes taskusse pista.
Mulle kaseriisikad maitsevad, seega polnud sellest midagi hullu. Marineerisin nad ära ja saabus talv, kui oli aeg esimene purk lahti teha.

Ja seened olid sinised. Õige toon on tegelikult vist türkiis.

Seda, et kurkide sissetegemisel ei tohi kasutada Hiina küüslauku ja jodeeritud soola, ma juba teadsin. Sinine küüslauk on tavaline, ja sellest on isegi teadustöid kirjutatud.

Aga siniseid seeni nägin ma küll esimest korda. Kuna ma olen tänaseks 2 purki neid ära söönud, siis võin kinnitada, et tervisele ( halba) mõju ei avalda, nii nagu küüslaugudki, Lihtsalt veider on seda värvi toitu süüa. 

Kuid endiselt, miks?
Taaskord saab kinnitust, et minu puhul ütlemine "mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas"; ei kehti. Ma võin oma keemiadiplomiga... ee... aknaid kuivatada. Aga mingi hüpotees mul on.

pühapäev, 13. detsember 2020

Laugaste pääl on jää

 


Nagu ülejäänud 100 000 eestlast vaatasin ka mina kuidas Grete uisutab rabajääl. Ja tõdesin, et kuigi mu päris unistus on uisutada Antarktikas, siis rabas tahan ma ju kaasa...

Guugeldasin kiirelt ja leidsin võimaluse. Ja siis läks kõik ligadi-logadi. Kodulehel ja Facebookis oli erinev info. Erinevad kellaajad ja päevad. Regasin end igaks juhuks ära ja siis hakkasin uurima. 

Reklaamis lubati päikeseloojangu pikniku. No tere. Päike loojub kell 4. Kell 6 on juba kottpime. Aga päevased ajad olid kõik välja müüdud.    

Saatsin kirja küsimusega, et mis värk ja mis kuupäev siis õige on. Hommikuks polnud ikka veel vastust ja ausalt öeldes olin ma üsna pahur. Mulle ei meeldi kui ma ei tea.

Siis tuli vastus, et kõik välja müüdud. Saatsin uue kirja, et aga ma ju registreerisin, läks see siis kirja või mitte.

Otsustasin mitte ootama jääda. Helistasin. Meeldiv daam vastas, et jaa, teil oli vale meiliaadress, aga olete kirjas ja tulge..

Panin telefoni ära. Ja hakkasin mõtlema, et kuidas ta teab et mina olen mina. Ma unustasin end ju tutvustada.

Ja siis sain vastuse Messengeri et ainult üks minu on perekonna nimega on registreeritud st mitte mina. Otsustasin usaldada telefoni lubadust ja ikkagi läksime.

Loomulikult oli kell 6 kottpime. 

Meid viidi Vene järvele. Vaid pisike pealamp valgust andmas. Esimesed kaks meetrit ma arvasin et suren.  Appi, ma ei oska! Appi kui valus !! Aga siis sain sammu kätte ja edasi läks lauluga.

See oli IMELINE !!!

Lõpmata pimedus. Vaikus. Ainult jää laulab.

Minge jääle!!

Särab rõõmust

Ei pea grupiga. Varustust saab ka eraldi laenutada.

Ja ma pean veel kord minema. Et ka valges sõita.