Nädal 43

Mulle meeldib viimasel ajal sisse logida läbi google, sest Tema postitused puudutavad sageli ühiskonnaelu, kultuure, tehnoloogiat, vaimset tervist ja igapäevaelu tähelepanekuid.

No kas pole kenasti mu blogi kohta öeldud.  Aitame siis algoritmi järgnevate tähelepanekutega ja lisame pisut kibestunud vanainimese vaibi, kui Marcat parafraseerida :) (sry!).

Viimasel ajal on mul jõhker ajapuudus. Lihtsalt ei jõua asju valmis. Ma armastasin oma kodukontorit, sest sain vahepeal selga sirutada, muid tegemisi jooksvalt teha jne Aga nüüd avastan mingil hetkel, et kõht on tühi ja pissihäda ja kell on juba 1. Masendav. Ei meeldi.
oma meelest pole ma midagi muutunud. Vanus? Aga ma pean tõsiselt läbi mõtlema, kuidas aega paremini planeerida ja vähem multitaskida.

Mu lemmikpäevad on need, kus päeval pole kohtumisi ja õhtul hobisid/koolitusi  st mitte midagi pole. Et söön, hingan värsket õhku ja loen, kuulan muusikat, vaatan vanu filme..

Alates oktoobri algusest algas järjekordne juubelite ralli. St et kõik nädalavahetused on kinni. Uus trend on üllatuspeod. Ilmselt on mees öelnud, et ahh... ei viitsi. Ja siis on naine kätte  võtnud ja korraldanud ürituse kusagil karu pepus, algab see hommikul mingi sportliku aktsiooniga. Mis on tore. Aga. Aga. Aga!!!!! selleks tuleb öösel üles tõusta, et jõuda teise eesti otsa mingi 11-ks. 
Kuna ma ise ei saa seda kasutada- seltskond paljuski kordub, siis panen teile inspiratsiooniks ühe idee. Nimelt esitati kujundujumise sketš. Kaks inimest hoidsid kangast a la vesi ja siis selle ees ja taga etendati kujundujumise kava. See oli pisarateni naljakas. Ok. tegelikult oleks enne seda lõiku pidanud olema lõik, et naised oskavad korraldada. Naiste pidudel on laulu, tantsu, viktoriine, nn isetegevust ja esinemisi.  Noorest ajast mäletan, et ka mehed olid sellised- ei kartnud end lolliks teha jms. Nüüd mehed pigem passivad. 

Vägivallatu vastupanu

Kas  enne võtavad  Eesti üle venelased või AI? Ja kas vastupanu osutamise reeglid sobivad mõlemal juhul. 
See retooriline küsimus oli mul mõeldud clickbaidiks vägivallatu vastupanu koolituse postitusele.(Kontekst: Ole Valmis äpp- vägivallatu vastupanu.)

Mu esimene reaktsioon oli, et pakutud on äärmiselt naiivsed lahendused. Sellised, mis sobivad täna, näiteks metsade lageraie vastu protestimiseks. Ene oma blogiga  pakub vähemalt kord nädalas  vastupanu näiteid kahest demokraatlikust riigist.

Ma ei ela küll okupeeritud riigis, aga ma elan vene keskkonnas ja pean iga jumala päev nn võitlust oma kultuuri ja keele eest. Ning jah, kodumaise eelistamine, patriotism, ignoreerimine, keele mitteoskamise(teesklemine) ... ok.

Aga nüüd olen ma selle peale järjest mõelnud. Kui ikkagi homme. Siis. Mida ja kas üldse saaks teha.

Merkuurivärki

Midagi on õhus. 
Järjest ja järjest. 
Tellisin uued püksid, st praeguste lemmikpükste koopiad, kuna samasugust enam ( nagu ikka) polnud enam.  Oma meelest kontrollisin kõik kenasti üle- lõige, number, värv jne. Aga unustasin materjali. Uued püksid on mitte-nii-veekindlad ja täielik elektrivabrik.
Klient helistas ja ütles, et võitsime hanke. Järgmisel päeval vabandas, et ups... natuke vara.  Klient 2 tegi oma esimese tellimuse ja  .. seejärel tühistas.  Laupäeval kell 8 hommikul ja reede õhtul kell 9 oli kiiresti kiiresti vaja vastuseid, mida tegelikult polnudki vaja...
Sain soodsalt õunu (1 eur kilo). Koorisin viimased ära - moosiks, kuivatamiseks. Mingi 90% läks prügikasti. Et siis niipalju soodsast hinnast..

Mulle meeldib teadmine, et mul pole sotsmeedias jälgijaid, et olen objekt ja võin seal rahulikult "olla mina ise". Täiesti süütu emotsionaalne reaktsioon tekitas tormi. Jõhkralt kahetsen ja tahaks kõik tagasi võtta. Õppetund ka mulle. Isegi kui sulle tundub, et oled üksi, pole sa seda internetis mitte.

No ja siis ei saa ma ühendust soovitud teenusepakkujaga, aga see on pigem selline tavaline asi..

Vaatasin siis, mida horoskoobi-Susan ütleb.

 Merkuur läheb retrograadi alles alates 23. oktoobrist. Ma ei julge isegi mõelda.

 

PPWR. Kogutud teosed.

Ma ei tea, kas A. Parkers, J.W. Hyatt, L. Baekeland, ja S.G. Thulin  oskasid uneski näha, et nende süsinikust, vesinikust, hapnikust, lämmastikust, väävlist ja kloorist  koosnev leiutis, mis on kerge, hügieeniline, veekindel, purunemiskindel, vastupidav temperatuurile,  vastupidav ja vormitav, odav, hea  isolaator, pidurdab metsade maharaiumist, säästab transpordikulusid ja vähendab toiduraiskamist... muutub ühel hetkel sünonüümiks millelegi väga halvale?
Inimkond suudab ikka ja jälle üllatada. Kuidas heast asjast saab teha midagi halba. 

(offtopic.  Saatejuht: kas peaks  siis tehisaruga  viisakas olema? Heiti  Kender: väidetavalt võtavad nad  maailma üle  ja küll  nad  siis mäletavad,  kes  neile  palun ja  tänan  ütles...) Kes siin muretsesid, et AI võtab töökohad ära. Pole muret. Inimesed on nutikad. Nagu ei osanud me esivanemad ennustada, et kunagi hakatakse palka maksma pallimängu või inimeste ärakuulamiste eest. Siis nüüd- võtame vastu määruse, mis pakub rohkelt tööd konsultantidele, koolitajatele, ametnikele...Rik Loeters võtab selle elegantselt kokku:

The PPWR is an EU regulation designed to reduce packaging waste, improve recyclability and reuse, and make packaging more sustainable across the EU.” In my view it is another “Bull-Shit-Regulation”, which will create a next load of “Bull-Shit-Jobs” and it is only creating a lot of paper being sent back and forth between quality departments: Within 2 days it already hit my irritation threshhold. Hope we all find a way to keep aggravation as low as possible, so we can focus on our actual business.  

Meanwhile: Tomorrow Dutch Farmers will be fighting for heir future as current government is killing Agriculture with new regulations

Selline tunne on, et kui ühel korrusel arutati toiduraiskamise vähendamist, teisel Euroopa konkurentsivõime tõstmist, kolmandal toidujulgeolekut, neljandal CO2 emissooni vähendamist, siis.. viiendal korrusel istusid tüübid, kes täiesti isoleerituna panid kokku PPWR-i. (Filmisoovitus: seriaal "Parlament")

Töö, mis toidab

Kolm aastat olen ma nüüd müünud.  Ma olen päris palju oma elus töökohti vahetanud ja nagu märkmed näitavad siis hiljemalt aastaga on tekkinud rutiin. Pimesilmi ja vasaku käega. Aga nüüd.. Ma ikka veel ei oska.

Tundus nagu, mis see siis pole. Turundus on ka ju müük ja seda olen pool elu teinud. Aga võta näpust. Koolitamise töö oli kuidagi intuitiivne. Ma teadsin, et on asju mida ma ei oska ja  minu jalgratta on kunagi keegi juba leiutanud. Aga kuidagi ikkagi tead, kuidas jõuda eesmärgini. Aga müügitöö.. iga päev on erinev ning õigeid vastuseid pole.
Ma võtsin selle üle inimeselt, kelle jaoks oli see kirg. Silmad särasid- tead, rääkis ta tookord mulle. see on nii põnev. Igal õhtul lähen magama mõeldes, et kuidas veel saaks ja mida võiks teisiti teha...Ja see on selline pensionieelikute töö. Mul on mitu klienti, kes on väga väärikas eas. Teevad niipalju kui viitsivad ja saavad.

Depressioon, ATH, Dementsus

Igaks juhuks hoiatus, kui oled Ai-allergiline, siis ära seda postitust loe. Ja tegelikult ära loe üldse. Ma kirjutan endale memoks.
Stephen M. Stahli "Stahl's Essential Psychopharmacology: Neuroscientific Basis and Practical Applications"

No oli see alles raske lugemine. Vahepeal viskasin käest, aga uudishimu ei andnud järele. Raamat on kirjutatud õpikuks ning on sellisena väga hea. Kordused, kokkuvõtted, joonised, mõisted. Aga ma olen paraku loll ja ei valda ei inglise- ega ka eestikeelset terminoloogiat. Mingil hetkel hakkasin  ingliskeelseid keemiliste reaktsioonide ja ühendite padrikuid vahele jätma ja keskendusin üksnes mind huvitavatele asjadele. Sest kuigi ma usun, et päev, kui sisestad oma sümptomid kusagile ja vastu saad automaadist ravimi, on väga lähedal- siis täna pole mul teadmisega, et  toimeaine X aitaks mind paremini kui Y, mitte midagi peale hakata.

Seda vastust raamatus polnud, kuidas saada lahti "tubli tüdruku" sündroomist. Põhimõtteliselt oleksin võinud lasta ail teha raamatust eestikeelse kokkuvõtte, aga .. kontrolli, enne usaldamist :)

NB!Stahl ei väida oma raamatus mitte millegi kohta 100%, vaid ütleb "Hüpotees". Stahl = praeguses kontekstis= "selles raamatus oli kirjas" Lisaks tuletan meelde,  et tegemist on minu subjektiivse ja ebaprofessionaalse konspektiga.  Tervisehädade korral konsulteeri ikka arstiga. 
Raamatu viimane versioon on välja antud 2021 aastal. Kõigest 5 aastat tagasi. Aga kuna see oli täis küsimärke, siis lasin Ail otsida, kas raamatus toodud hüpoteesid on endiselt tõesed või ümber lükatud. Ja üllatus-üllatus, kui palju on vahepeal muutunud. Nii et tegelikult oleksin võinud selle ka täiesti lugemata jätta. Mis mind kõige rohkem närvi ajab- alati, kui keegi tuleb välja lihtsa põhjus- tagajärg seosega, siis tuleb järgmine, kes selle ümber lükkab. Ei ole lihtsaid vastuseid. Ja juba  varasemalt muus kontekstis korratud mõte. Seda infot on nii palju. Nii palju on küsimärke. Ja ma/me oleme kõik nii erilised. Kõigele ma tegelikult ikkagi ammendavat vastust ei saanud. Aga vast polnud farmaatsiaõpik ka õige koht, kust seda otsida.