Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

reede, 14. veebruar 2025

Palun joonista mulle lammas...

Nooremad lugejad vast ei tea, seega igaks juhuks ütlen, et pealkirja lause on pärit Antoine de Saint-Exupéry raamatust Väike prints, kus "tulnukas" palub autoril joonistada lamba.

Elu on pöördunud ning täna joonistavad tulnukad meile.

Mul oli vaja joonistada maja.
Selleks oli kolm varianti. Alustades kõige lihtsamast
1.  võtta paber ja pliiats ning see maja ise ära joonistada

2. natuke keerulisem. Kasutada olemasolevat materjali- pisut pusimist, kustutada mittevajalik, lisada puuduv. Tehtud.

3. oo, aga meil on ju AI!? ma pole mitte kunagi ai-ga joonistanud, TT alles kirjutas sellest, prooviks? 

reede, 7. veebruar 2025

Pane ennast proovile

kui head on su veebiturvalisuse teadmised.

Link allpool

Proovi lahendada 30 ülesannet - leida infot inimeste ja fotode kohta, tuvastada võltsandmeid,-uudiseid-AI fotosid jne. Lühidalt kõike seda, mida me igapäevaselt inforuumis liikudes teeme või vähemalt peaksime tegema

https://digikotkas.naiskodukaitse.ee/reeglid

Nädal 6

Aasta tagasi mõtlesin, et varsti jääme vanaks ja pensionile ja oh õudu.. kas me peame siis mehega hommikust õhtuni kodus koos istuma. Aeg oleks leida ühine hobi.
Mina ja mu mees oleme väga väga erinevad inimesed. Aga meile mõlemale meeldib mälumäng ja vahel me naerame, et me oleks ideaalne meeskond. Tema on spetsialist ajaloo, geograafia, poliitika, popmuusika, näitlejate, ja lõpetanud reaalklassi paneb peast matat ja loomulikult! on ta ekspert spordi alal. Mina... oot, mis siin nüüd üle jäi..:) klassikaline muusika, kirjandus.. eee.....:) Las jääb.
Mõeldud tehtud. Ja.. mees liitus spordi- ja mina kirjandusmälumänguga.
Oligi väga tore. Aga see polnud ju eesmärk. Nii ei saa. Ja sel aastal üritasime uuesti ja tegime teoks.
Eile käisime esimest korda koos. Tundub, et on seltskond inimesi- te kõik tunnete neid meediast, kes käivad absoluutselt kõikidel Eestis korraldavatel mängudel. Mina nägin neid ka oma kirjanduse- ja mees spordimängudel.  Eile olid nad taas kohal. Vaatad ja tead, et sul pole proffide vastu lootustki.
Meil oli viiene punt ja saime 9. koha. Vahed olid väga napid. Me tõepoolest täiendame teineteist ja tekkis väga hea sünergia.
Päev enne seda käisin nkk mälumängul. Sel aastal uue tiimiga ja jäime ka üheksandaks. Samuti nappide vahedega.

Kõige rohkem ajab närvi see, kui sul on laual õige vastus ja viimasel hetkel valid vale.  Mis mulle veel ei meeldi- kui ei anta vihjeid. Näiteks. Mõlemas mängus küsiti analoogne küsimus. Mis aastal esilinastus multikas/seriaal. nkk mängus siinkohal küsimus lõppeski. Vaatad lakke, sa kas tead või ei tea. Eriti karm on see piltide puhul- kes on pildil. Vabandust? Äkki õige pisut konteksti? Sajand? Manner?
Teisel mälumängul oli küsimustele lisatud vihjed, mis samal aastal veel toimus. Ehk, kui sa ei tea on sul võimalus muude teadmiste ja loogika abil õige vastus tuletada.

reede, 31. jaanuar 2025

Nädal 5

Sel nädalal ei juhtunud just ülearu palju, mida kirja panna.

Kõige põnevam oli tavakasutaja küberturbeteemaline OSINT võistlus. Kolmeliimelisel tiimil tuli kahe tunni jooksul lahendada 30 ülesannet - leida infot inimeste ja fotode kohta, tuvastada võltsandmeid,-uudiseid-AI fotosid jne. Lühidalt tegime kõike seda, mida me igapäevaselt inforuumis liikudes teeme või vähemalt peaksime tegema.  Ma väga väga loodan, et see õpe on tänapäeva kooliprogrammides. Kokku osales 75 tiimi, Nagu ikka, kujunes kõige raskemaks ülemõtlemise vältimine :) vahel tuli lihtsalt arvutada või kasutada lihtsat loogikat.... me esitasime viimase lahenduse kaks minutit enne lõppu ja jäime üldarvestuses viiendaks. Tallinna ringkonna arvestuses olime essad!  

Parafraseerides meie peaministrit, siis loll on siiski kerge olla ja tark raske. Paratamatult tekitavad sellised teadmised mõõduka  paranoia. Kaur on mul varasemalt aeg-ajalt juhtinud viiskalt tähelepanu, et see või teine foto pole mõistlik veebi panna. Ilma süvenemata  olen need kuulekalt eemaldanud. Nüüd, ise läbi tehes ja aru saades, kui lihtne on jõuda aadressi, telefoninumbri ja kellaajani... mnjah.

Veebruaris lubati see võistlus teha avalikuks st igaüks saab proovida. Siis jagan.

Siis oli mul veel kahepäevane nohu. Mu tatine nina on igapäevane seisund, seega nohuks loen ma olukorda, kui tatt jõuab pähe. Lisaks olen ma varemgi märganud, et ma olen seest tühi- ainult üks toru on. Kõik mis sisse kallan vuliseb imendumata välja. Ja tatt läheb otse üles pähe või alla, kurku (vabandust). Õnneks on tänapäeva rohud nii efektiivsed, et ega vist kõrvalseisjad aru ei saagi mu nohust.

reede, 24. jaanuar 2025

Nädal 4

Käisin Draamateatris vaatamas etendust " Kunst". Ma ikka ei saa käia peale tööpäeva teatris. Seekord jälle. Istud vaatad ja tukk tükib peale. Kui sa küsid, millest etendus rääkis, siis ma ei oska midagi vastata. Nii kahju. Samas oli piisavalt naljakas. Täiesti sürr, tukud, üritad silmi lahti hoida, ja siis on mingi naljakas stseen, mis ajab ka unisest peast naerma. Veel sürrimaks muutis selle kogemuse asjaolu, et paaril korral hakkasid näitlejad ise naerma... Ja see ajas muidugi omakorda ka vaatajad naerma.

Vikerraadios toimub praegu raamatuaasta raames parima filmi valimine.  See pani mind mõtlema- kui palju on üldse väga häid raamatuekraniseeringuid. Sageli on raamat halb ja film hea (Viimne reliikvia) või vastupidi (Rehepapp). Või siis film on täiesti omaette teos (Naerata ometi), millel raamatuga suurt pistmist pole. Ja ilmselgelt on kategooria "hea" täiesti subjektiivne. Lisaks maitsele, sa kujutad raamatut lugedes ette ju mingit oma lugu- kuidas tegelased välja näevad, millise häälega räägivad jne. Mistõttu rezissööri nägemus võib sinu omast väga palju erineda.  Sellest nimekirjast on mu meelest parimad ekraniseeringuid, mis järgivad raamatut ning nii raamat kui ka film on suurepärased - Tõde ja õigus ja Seltsimees laps.

Laululaagris saime oma praktilised oskused käiku lasta. Jättes detailid kõrvale, siis üks tüdruk langes šokki. Kõik lõppes hästi ja saime hakkama. Aga hirmutav oli. Ja pani taas mõtlema, et ma peaksin kõiki neid väljaõppeid kordama. Ma nii vana peaga, noh ( nagu Mar ütleb :))

Huvitav on see, kuidas teoreetiline õppimiskõver taaskord toimib ka praktikas. harjutad harjutad harjutad ja ühel hetkel on kõik suurepärane. Ning pärast seda toimub väike tagasilangus. Alati. Ja seejärel uuesti tõus ning seejärel stabiilsus kõrgemal tasemel. Kui oli päris alguses.

reede, 17. jaanuar 2025

Nädal 3

kord nädalas kirjutamine- et saaks nädalasündmused kirja, toob väga hästi välja selle, kui palju on meie elus sündmusi, mis ei ole sündmused. Ei ühtegi mõtet, emotsiooni. Nad lihtsalt on.

no näiteks on sel nädalal pea igal õhtul olnud pikad pikad aastat kokkuvõtvad koosolekud.  Ja palju palju aruandeid, analüüse. Rohkem ei oskagi siia lisada.
Mul on praeguseks 24 vabatahtliku töö tundi. Ma olen nii väsinud.

Kõik mu kliendid on korraga hulluks läinud. Suured tellimused ja neid on vaja KOHE. Tegelikult on see ju tore, aga meie protsessid on pea peal ja kolleegid meeleheitel.

Lõpuks õnnestus mul läbi teha ka kovisioon. Väga äge oli. Ma kujutan ette, et umbes sellisel viisil toimivad ka AA ja muud tugigrupid?
Suures plaanis on see juhtumi lahendamine. Nii mida sina teeksid tema asemel, mida tema ise teeks jne. Protsessi juhitakse,  reeglid on ees. Konstruktiivne. Jõudsime läbi võtta kolm erinevat teemat, igaühe erineva metoodikaga. 
Järgmisel korral on teemaks negatiivse tagasiside andmine. Ootan põnevusega.

Sel nädalal ravis mind kaks erinevat meedikut. Ma isegi ei tea, miks, lugesin läbi ravimi  infolehe, kus oli mustvalgel kirjas, et seda rohtu ei tohi kasuta sellel eesmärgil, milleks see mulle välja kirjutati. Hm.. kuna ma tavaliselt infolehti ei loe, siis usaldan arsti.