Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 14. oktoober 2024

santabarbara

Soovite eelmise nädala horoskoopi? Palun. Suhtedraamad.

Lõpetasin Malluka raamatu.
Mingil põhjusel pole ma mitte kunagi tema blogi lugenud. Ei teagi, miks. Aga loomulikult ma tean, kes ta on. Minu top of mind on tema pääsukeste päästmise lugu ja siis esines ta korra ühel konverentsil. Mulle meeldivad julged ja tugevad naised. Lisaks on temas siirus, pragmaatilisus. Kahe jalaga maapeal. Ilus on ta ka. Lühidalt, väga sümpaatne.

Võrreldes BSH raamatuga- Mallu on kindlasti parem kirjutaja. Lugu on ladusam, paremini toimetatud. Mõlemad on biograafiale lisanud eneseabi nippe. BSH omaenese tarkusest, Mallukas kasutanud professionaalset psühholoogi. Mõlema raamatu suurim väärtus võiks ehk ollagi pakutav eneseabi noortele inimestele, kes siis loodetavasti väldivad seeläbi vigu (muahhahhaaa) ja saavad positiivsed rollieeskujud.

Üks teema, mis mind isiklikult puudutas olid suheteklaarimiskirjad. Ilmselgelt on mul sellega mingi isiklik psühhotrauma. Mingi aeg tagasi leidsin oma kunagi saadetud kirjad- mustandid, mõned jäid saatmata, osa vahetasime tagasi. Kui ma eelmises postituses praalisin, kuidas ma ei muutu, siis siinkohal tahaksin olla veendunud, et ma olen muutunud. Need kirjad ajavad öökima. Seal on manipuleerimine, ratsionaalne arvestamine. Kalkuleerimine, kuidas võiks mingit asja öelda. Mitmed on tunnistatud, kui palju nad tookord haiget said. Niimoodi ei tohiks mitte kunagi suhteid klaarida. 

Päris lõpuni ma seda raamatut lugeda ei suutnud. Mulle tundus, et olen teemast- kes keda armastab- juba välja kasvanud. Aga võta näpust.

esmaspäev, 7. oktoober 2024

Targaks saamine


Ma olen varemgi horoskoope ümber kirjutanud, sel korral pidi eelmisel nädalal olema kõikides tähtedes kirjas "areng, haridus, õppimine". Oliju?

Teisipäeval peeti minuga nkk ringkonna poolt arenguvestlus. 
Kolmapäeval ja neljapäeval andsin selle aasta esimesed loengud. Sel aastal on grupis kõik naised. 17. Esimesed loengud läksid minu enda jaoks hästi. Vist ikka natuke on kogemustest ka kasu. Ma polnud päeva lõpuks toss, vaid vastupidi- energiast laetud. Hea mõte oli, et tegin  ülesehituses ja metoodikas muudatusi. Minu enda jaoks on asi loogilisem ja mul on lihtsam veenda, et räägin huvitavat ning vajalikku asja. Õppijad on taas toredad, usinad ja töötavad rõõmuga kaasa. Loodetavasti jagub seda energiat ka mõne nädala pärast.

Reede pluss nädalavahetus olin juhtimiskoolitusel. See oli eelmisel aastal läbitu teine osa. Eelmise korra treener polnud üldse minu inimene- minu jaoks oli ta seksistlik, enesekeskne ja halb tagasisidestaja.  Ja ma andsin talle tookord hävitava tagasiside.
Mu vastas istuvad tuttavad pidid naerust ära surema, kui nägid mu nägu... kui mind määrati taas selle treeneri gruppi. Ta vist ei mäletanud mind (õnneks), uuris, et tundun tuttav aga kust...
Mul jälle vedas. Sattusin jälle  võitjate meeskonda. Sel korral oli meid kokku neli minusugust, aga kui tugineda siirupilisele tagasisidele, siis tundub, et saime võimu kenasti jagatud ning kõik toimis. Kõik ülesanded "võitsime" st võistlust sellises kohas ju ei toimu, aga ikka ju hea, kui annad 100% õigeid ( =mida eeldatakse ja oodatakse) vastused.  Meil oli tore, sai palju nalja jne. Mina pidin küll (nagu alati) paar korda suures saalis taas " nurgas seisma", kui selgus et kursusel andsid vaid paar inimest märku, et saavad aru minu kasutatud akronüümidest- SMART, KPI, EBITDA... (juhtimiskoolitus khm..)
(Kui keegi vajab kusagil näidet inimesest, kes pole õppimisvõimeline- võite vabalt mind näiteks tuua. Mul on kenasti ära vormistatud 3 vastust/teemat, mida kogu mu elu jooksul mulle ette heidetakse/saan tuua välja arenemis- ja õppimiskohtadena. Üks neist on arrogants- ma ei arvesta auditooriumi tasemega.. Ei õpi)

teisipäev, 1. oktoober 2024

Eelmise postituse järeldused

Kirjutan siia,

Lühidalt: tehnoloogia oli järgmine: mina lihtsalt rääkisin, ai tekitas teksti ja toimetas st polnud päris üks ühele mida ütlesin. Selle kopeerisin blogisse.

Peamiselt kaks järeldust. Esiteks, natuke üllatav, aga samas ka vastus sellele, miks (minul) pole nii lihtne blogida ( tähenduses- avan arvuti ja tipin sinna mõtted). Mõtte saamisel tekstiks on väga palju etappe. Lihtsalt ideed, mõtted ja sõnad ei ole veel mõtestatud tekst. Isegi, kui Ai pani komad vist õigetele kohtadele, leidis õiged suurtähed ja punktid ( ei kontrollinud) ning sõnastas voolava jutu ümber. Muutis stilistiliselt. 
Siis ise oma peaga oleks veel kõvasti muudatusi teinud. Stiil eelkõige, lõikude järjestus. Prioriteedid. Iga väljaöeldud sõna pole veel kuld, mida maailmaga jagada.
Ai-l, nagu ma ka muudel puhkudel olen tähele pannud, on liiga palju vahtu ja vähe konkreetsust.

Teine. Prompt. Nii nagu Notsu mainis- on veel arenguruumi toimetajana. Jah, tõsi. Aga üks osa süüst on ka minul endal. Rolli, lähteülesande, stilistika peaks konkreetsemalt määratlema. Kui mingil hetkel on aega, siis proovin uuesti, parema lähteülesandega + geminiga+ eestlaste tarkvaraga. 

Järeldus. Kui tahta blogi kirjutada ai abiga, on vaja natuke põhjalikumalt teha eeltööd ja masinat õpetada. Või jääda ikka " vana kooli" juurde ja ise edasi pingutada :)


laupäev, 28. september 2024

Kiri Marcale

Kallis Marca,

Ma olen sulle varemgi kirjutanud. See on naljakas, et sa oled üks vähestest blogijatest, kellele ma saadan kirju. Ma lubasin sulle postituse – olen sulle postituse võlgu, kuid mingil põhjusel ma ei suuda seda teha. Ma ei saa viimasel ajal enam blogida, kuigi suudan moodustada veel lauseid: alus, öeldis, sihitis, määrus jne, aga neist ei teki terviklikku teksti. Ma ei tea, kas tegemist on algava dementsusega või üleminekuea uduse aju sündroomiga. Kas ma hakkan lihtsalt vanaks jääma või on mu aju lihtsalt üle koormatud?

Ma proovin nüüd seda teha chat gpt-ga. Mina räägin, tema toimetab.

Tundub, et olen jõudnud etappi, kus ka mina lihtsalt enam ei jõua. Ma olen väsinud, aga ma ei oska punkti panna. 

Ma ei oska tõmmata piiri ja öelda "siit enam edasi ei lähe." Võimalused, mis mul on, tunduvad kõik nii ägedad, et neist on raske loobuda. Aga samas, kui jätkata samamoodi, siis kaua ma vastu pean?

kolmapäev, 25. september 2024

Sitsiilia reis. Reis Sitsiiliasse

Pistaatsiajäätisevõileib 
Juulis ajas Etna tuhka välja ja lennud suunati ümber. Kõigepealt saime teate, et lennufirmad on plaane muutnud ja meie reis lükkub kaks päeva edasi. See lükkas veerema lumepalli. Muutus ööbimislinn ja siis ka hotell ja sellega koos muud plaanid. Lennuki pardal ootasime väljasõitu 45 minutit, kuna parandati maandumistulesid. .

Sitsiilia on oranž. Igal pool must tuhk. Ja pigem Elena Ferrante, kui Mayesi Itaalia. Kõik on.. korralagedus. 

reede, 13. september 2024

Kuidas tegelikult läheb

kohutavalt.
Teisipäev oli puhtalt adreka pealt. Õhtul kell 10 jõudsin koju ja olin täiesti laip. Kolmapäeval olin koomas- peas vatt ja ninas tatt. Neljapäeval ka. Õnneks täna tundub, et hakkab juba looma..

Audit läks hästi. Meie audiitor on äärmiselt tore, professionaalne. Ja oskab väljastpoolt vaadates teha tõsiselt häid tähelepanekuid ja anda ideid, kuidas paremini. Kvaliteedijuhi suutsin taaskord paaril korral viia ataki äärele. Mulle meeldivad mängureeglid. Aga ma ei salli reegleid reeglite pärast. Neid, mis on ebaloogilised, mõttetud, arusaamatud..
Ma räägin liiga palju. Mitte kvantitatiivselt, vaid kvalitatiivselt. Seda mida ei peaks, ega tohiks.

Mingi aeg tagasi oli meil üks golfiüritus. Olen vist korda viis saanud baaskoolitust ( aga ikka ei oska ega meeldi) ja teadsin, et see asub kusagil Peterburi maanteelt tuleb ära keerata. Kuna väga kindel polnud, toksisin aadressi gpsi.  Ja gps juhatab mind Paldiski maanteele!? Segaduses ja hämmingus. Keegi helistab. Ja räägib, et tahab minuga intervjuu teha. Mina samal ajal juurdlen, et kas panin  kogemata vale aadressi. Alles ma siin sõitsin Metsaääre asemel Mereäärde. Ja siis järsku punane sähvatus ( 40 eurot). Et tast lahti saada, ütlesin jah. Aadress oli õige, kes oleks osanud arvata...

Niipea, kui salvestamine lõppes, sain aru, et see oli viga. Intervjueerijaks on mu kunagine kiusakas konkurent, kelle tõttu olen sõna otseses mõttes pisaraid valanud. See tekitas raamistuse. Mu hoiak oli vale. Ma räägin liiga palju. Mitte kvantitatiivselt, vaid kvalitatiivselt. Seda mida ei peaks, ega tohiks.
Aga noh, kessee ikka viitsib siukseid asju kuulata, lohutasin end. Ja siis tulid muud asjad peale.