Soliidne

Jätkan Epu algatatut. President kohtus eile ministrikandidaatidega ning täna valitsusega.
Vaatan pilte ja möönan, et soliidsus ei ole riietuseseme nimetus ( a la ülikond), vaid stiil, lõige. Ning eelkõige materjal ja istuvus. Üllatavalt palju annab juurde soeng  ja meeste puhul muude karvade sätung.
Kas soliidne võib olla isikupärane, jah võib. Piisab nt Signe Kivi guugeldamisest.

Kas poliitik peab olema soliidne? Ei pea.
Kas poliitikul on lihtsam, kui ta on soliidne? Jah on. Enamik inimesi ostab ikkagi silmadega. ja soliidsena on lihtsam müüa turvatunnet, usalduväärsust. Professionaalsemat kuvandit.

Pool juulit

Käisime langudel külas. Kui pidid seda sõna guugeldama, siis ok, ma pidin ka :) Mulle tuli meelde, kuidas minu ja mu mehe vanemad omal ajal tuttavaks said.  Õnneks elasid nad ühes linnas ja seega meil oli väga lihtne- kõik sünnipäevad, jõulud jne veetsime koos. 
Meil sellist suhet kahjuks olema ei saa, kuna asume Eesti erinevates otstes. Enne pulmi võtsime mõlemad mitu korda hoogu, aga kuidagi ei leidunudki seda vaba nädalavahetust. Nüüd siis lõpuks. Väga väga toredad inimesed. Ma olen seda varem juba kirjutanud, aga kordan veel. Sa ei saa seda ette planeerida, ega mitte kuidagi mõjutada, aga mul on väga hea meel, et mu lapse abikaasa on pärit tugevast, soojast ja armastavast perekonnast. Ma usun rollimudelitesse. Lapsele panin ka südamele, et unustagu kõik, mis lapsepõlves oli ja vaadaku kuidas mehevanemad elavad. Nii peabki.

Töö on nagu liiv. Kaevad uue raja ja jälle on see täis. See kuu on olnud eriti loominguline. Ma olen disaininud, joonistanud, voltinud, uusi tooteid välja mõtelnud.. Selle töö kõige raskem ja tüütum osa on see, et sa näed kohutavalt palju vaeva, ette teades, et üsna tõenäoliselt on see tühi töö . Ülejala ka ei saa lasta, sest mine sa tea, juhtub ime, ja siis oli vaja korralikult. Praegu on küll selline seis, et kui kõik need projektid õnnestuvad, siis ma uuel aastal kõlgutan ainult jalgu... Vahel juhtuvad ju imed?

Kanalid

Ma tean, mida ma peaksin tegema, aga mul on vaja end välja elada. Katarina tegi otsa lahti.

Telefonis on kõned, SMS, Messenger, Whatsapp, Signal. Arvutis lisaks outlook. 

Keegi otsustas, et Signal on turvaline. Tulemas üritus. Keegi postitab: kas saaksite esmaspäeval tulla? Pea 20 inimest: jah, ei, saaks teisipäeval.. 

Toimetulekustrateegiad

Epp kirjutas, küll teises kontekstis, oma toimetulekustrateegiatest ja ka Morgie võttis jutuks laiskuse.

Kirjutan enda toimetulekustrateegiatest.

1. üks mu elu mõjutajaid on olnud  Levi psühholoogiaraamatud, kust sain ka rolliteooria.  Nagu kõik maailma lapsed, nii mängisime ka meie hommikust õhtuni rollimänge ning kirjutasime, lavastasime ja etendasime üritustel näitemänge. Seega oli kirjeldatu arusaadav ja loogiline. Kui pead tegema midagi tüütut või ebameeldivat, siis võtad endale rolli ja etendad seda. Inkassaator, kuri tädike, korrapidaja, ekstravertne suhtleja ...
   
   kehtib tegelikult ka meeldivate tegevuste juures. Jälgida, kuidas käituvad sinu eeskujud ning proovid teha sama.
   On mind elus väga-väga aidanud. Sobiv vanasõna on Fake it till you make it
   
   
2. Kohe. Ära analüüsi, mõtle, planeeri (- kehtib siis rutiinsete ning tüütute igapäevaste tegevuste puhul). Vaid tee kohe, spontaanselt  ära. 
   Tõsi, eriti töises elus on tegevusi, mida ootamine ainult paremaks teeb. Mõned päevad hiljem võib selguda, et agarus on ogarus ja tegelikult on ümber mõeldud ja polnud vajagi. See tuleb ära tunda. Põhjendusi selleks strateegiaks on tegelikult kolm.
   
   Esiteks on oht ülemõtlemisele ning hakkad närveerima jne. Niipea kui ma omaette elama kolisin, lõpetasin igasugused " laupäeviti me koristame" "rutiinid".
   Näiteks sobiksid siia ka telefonikõned (või toostid, kõned). Mul on paar tuttavat, kes ei julge helistada. Näed kõrvalt, kuidas ta mõtleb läbi, teeb lausa paberile kava jne. Ja teemaks ei ole ettevõtte kasumit puudutav vms. Tavalised asjad. Ja siis, kui lõpuks on julgus olemas, helistab, hääl väriseb ja kõik läheb pekki. Selle asemel, lihtsalt võta toru. Lase 5 korda kutsuda, selle aja jooksul ei jõua närvi minna. ( ja inimene helistab tagasi, ja siis on juba lihtsam, kuna oled reaktiivses rollis) Ning ära mõtle kuidas oleks õigem ja kavalam. Vaid räägi siiralt lihtsate sõnadega, mis mure oli.
   

Vasjok Trubatšov ja sõbrad

Kummastav kuidas ajalugu kordub paroodiana. 1941 aastal on Moskva lapsed Ukrainas. Õudusest jahmunud, näevad, kuidas fašistid pommitavad tsiviilobjekte, väikesi lapsi. Me ei andesta, ega unusta iial, tõotavad. Autor saab Stalini preemia. Miljonid pioneerid loevad. Tollased tegelased -lapsed oleksid täna u 90. Ja on unustanud...

Ennetades võimalikku tekkivat küsimust vastan, et miks ma sellist kirjandust üldse loen.

Teismelisena ma neelasin raamatuid. Mul oli siis ( ja on siiani) lihtne primitiivne maitse. Mulle meeldivad rõõmsad, lootusrikkad lood. Ja tookord just endavanustest lastest, noortest. Mul on ostetud ilmselt kõik tol perioodil ilmunud noorteraamatud. Tollele ajastule vastavalt lugesime koolis väga palju vene kirjandust. Klassikat ka. aga ka Polevoid, Solohhovi jne.

Vasjoki avastasin enda jaoks ilmselt lihtsalt raamatukogus surfates ja lugemist otsides. Ja mulle meeldis see raamat tookord niiväga, et hiljem, antikvariaadis seda nähes, ostsin endale 2 esimest saada olevat osa. 

Ma tahan praegu lihtsat kerget lugemist, ja seepärast proovisin nüüd üle väga pika aja. Nojah. Lugu on endiselt hea ja haarav, aga sellist punapropagandat ma tegelikult ei mäletanud

Sina oled kullatera *

Mingil põhjusel saame me juba lapsepõlves endale sildid . 

Kutsu Maria, las ta vaatab muruniiduki üle, tema meil jagab seda tehnikat. Las Mart arvutab läbi, ta on mates tugev jne. Need positiivsed sildid on head. Kui su ümber on torm, siis on, millest kinni hoida.