reede, 23. oktoober 2020

Ilu päästmine


Lugesin Koolmeisterdaja  postitust ja millegipärast viis see mu mõtted kirjandusele ja kunstile ja ilule. 

Hiljuti esitas üks meesterahvas väite, et "Ilu ei päästa maailma. Et ei ole vaja kultuuri- kunsti, muusikat, kirjandust jne.."
noo, aga sa ju valid ühe ja teise auto vahel, su jalgpallimeeskonna särgid ja pall.. need kõik on ju disaineri poolt kujundatud?.. ja sain aru, et ma räägin tarbekultuurist.

Aga kunst kunsti pärast?
Kas sellist asja üldse ongi olemas? Usutavasti on maailmas igale teosele vähemalt üks tarbija ( autori ema, näiteks?) ja kui ka pole, siis kõik, kes on kunagi midagigi teinud, teavad, et üks loomisrõõm kaalub üles tuhat tarbimisrõõmu. 
Ja õnnelikud inimesed on ju ometi hea asi?

samas olen ma ilmselt juba nii roheline. Meie ümber on niipalju müra. Et tegelikult peaks iga autor 3 korda enne mõtlema, kui midagi juurde "toota". (käige mu sõnade järgi :))

Ma olen sama küsimust- kas ilu päästab maailma- nüüd erinevatelt inimestelt küsinud. Levinumaid vastusi on, et me vajame kultuuri.. põgenemiseks (unustamiseks). Hea tuju loomiseks. Selleks, et nad juhiks tähelepanu millelegi, paneks mõtlema.
Ma ise lisaksin siia ühe minu jaoks väga olulise põhjuse. Ma pean vaimustuma, üllatuma. See peab tekitama minus heas mõttes kadedust (kuidas ta suudab). Inspiratsiooni. 

Selge see, et nn kõrgkultuuri peaks tegelikult enne arutlemist defineerima ja see on iga inimese jaoks erinev. Ning lõpuks polegi see oluline. Ma tean, et mul on eklektiline, halb ja magus maitse. Mulle meeldib harmoonia, Ma tahan enda ümber rõõmu, naeru ja positiivsust. 
Nojah. Bach, Tammsaare, Hesse pole tegelikult mingid päikesekiired. Aga, nii üldiselt.
See, mis mulle meeldib, ongi ju minu jaoks subjektiivselt väärtuslik.

kolmapäev, 14. oktoober 2020

Eestlane ja venelane 15. Hädaolukord



köögivaade

Tulen poest.

Vahepeal on keegi hea naaber jätnud ilmselt koogi liiga kauaks ahju, tuletõrjealarm lõugab ja liftid ei tööta.

Mina olen selline nagu enamik majaelanikke. Ma ignoreerin ja lülitan end välja. Küll keegi alarmi ikka vaigistab ( st lõpuks tuleb G4S kohale) ja keeldun mõtlemast, mis siis kui ükskord kunagi peaks päriselt põlema.

Õnneks elan ma mehega, kes ei kannata krigisemist, kääksumist, prõksumist ega mingit muud heli. Kui tuletõrjealarm lõugab, siis jookseb ta alla ja korraldab nii, et saabub vaikus.

Niisiis. Liftid ei sõida ja maja on täis kõrvulukustavat undamist. Minuga koos seisab üks vene naine. Räägin talle, et kuuldavasti on alarmi kõrval juhend, aga mul pole prille, ma ei näe. Et kas ta vaataks, äkki saame alarmi vaikseks. Proua otsib kotist prillid, vaatab diagonaalis juhendit ja kehitab õlgu. Ma üritan moblaga zuumida, aga väheks jääb ja hämar on ka koridoris. Leiame koos nupu "Vaigista". 

esmaspäev, 5. oktoober 2020

RMK matkatee Peraküla-Aegviidu- Ahijärve. #Metsanurme- Saarte raba lõik



Kui otsid endale äri, mis tooks sulle pensionini leiva lauale ja lisaks veel vorsti ka peale, siis palun: hakka tootma "Eramaa" ja "eratee " silte.
Hiljuti arutleti blogides, et miks me jahume kogu aeg ühel ja samal teemal. Vabandust. Ma teen sedasama, aga kuniks ei ole vastuseid, tuleb endiselt imestada ja küsida...

Igaks juhuks full disclosure : ma varastasin põllu servas kasvavalt üksikult õunapuult mesimagusa lumivalgekeseõuna. Ei olnud silte juures :)

Aga no tõsiselt.

Muretsed endale sõna otseses mõttes karupepusse elamise. Ei ole looduskaunis koht, ei ole seenemetsi või järve või merd. On maharaiutud metsad, võsa ja põllud. Ja sa paned sildi eramaa. Mis ei anna mitte mingisugust infot mängureeglite kohta. Milleks? Ma ei tea, iga kord kui ma matkadel käin, olen ihuüksi. Äärmisel juhul kohtan kaht. kolme matkajat või jalgratturit. Äkki ma käin valel kellaajal? Ja muidu on seal elu nagu Viru tänaval?

teisipäev, 22. september 2020

reede, 18. september 2020

Kass ja hambakivi

 

Ma olen hästi tundlik erinevate lõhnade suhtes. Kass on selles mõttes hea loom, et ta ei haise. Pigem on selline mõnus kasuka lõhn, turvatunne, soojus ja need sõnad.

Aga kassi sülg ei ole hea lõhnaga. Kui see ära kuivab, siis muutub lõhnatuks, aga see hetk kui ta end lakub, on minu jaoks talumatu.

Guugeldasin ja sain vastuseks, et põhjuseks võivad olla erinevad suuõõne haigused.
Guugeldasin edasi ja sain teada, et kassid oma probleeme välja ei näita. 

ehk siis, mul oli segadus. Kas ma peaksin olema mures või mitte. Kui loom on priske ja rõõmus, kas peaks siis muretsema. 

Rumala peaga küsisin nõu ühest loomagrupist. Nagu tavaliselt. Sa võid küsida nõu ja abi, aga vastuseks saad hinnangu oma persoonile :) Sain siis kinnituse faktile, et olen südametu loomapiinaja. "Kui sul endal oleks hambakivi ja hambad valutaksid..." "Kuidas võib olla nii südametu et muretseda autosõiduga seotud stressi pärast, kui loomal võib olla piinav hambavalu".. ja samas vaimus. 

Ohkasin, seisin nurgas ja häbenesin. Ja elasin oma tavapärast asotsiaalset elu edasi st ignoreerisin probleemi lootes, et ühel hommikul on see imeväel korda saanud. 

Aga vaikselt hakkas ikka kahtlus närima. Mul endal puhastatakse igal aastal kilode kaupa hambakivi, mistõttu ma teadsin, et hambakivi ei valuta ( ja kontrollisin arsti juures üle, loomadel ka ei valuta). Hambakivi on tegelikult vaid riskifaktor, mis võib viia põletikuni vm tervisehädadeni.

teisipäev, 15. september 2020

Elust

Ma varasemalt arvasin, et üks põhjustest, miks ma ei tahaks ajakirjanik olla on operatiivsus, sa pead iga jumala päev kirjutama. Ja täna loen EPLst pealkirja "Apteekrite sõltumatus on vaid näitemäng",
ja saan aru, et tegelikult saab seda tööd rahulikult ette teha.
Näiteks sellesama artikli oleks saanud valmis kirjutada ajal, kui seda reformi arutati. Sest tulemus oli ju ettearvatav.
Täna saaks südamerahus valis kirjutada artiklid "EL poolt koroonameetmeteks antud raha hajus tuulde"; "40 miljoniline abipakett pole aidanud Porto Franco arendusele rentnike leida" "2020 aasta pensionitõusu tagajärg: valitsus kehtestab uue maksu  " jne jne

****
Mu postkasti saabus kiri " Olete võitnud... " hmm. Suur oli mu üllatus, kui selgus, et saatjaks on Eesti Loto. Ma tõesti ei mäletanud, et olin kunagi ammu portsu loosipileteid ostnud.
Kui võidusummat nägin, siis muidugi pettusin. 17,40? Nigeerlased oleks kindlasti 17,4 miljonit pakkunud....
Keegi kusagil rääkis, et pangast ei anta lotomängijatele laenu? ( mitte et mul laenu vaja oleks, aga see tundub jabur)

***