RMK Matkatee Kalmeoja- Aegviidu. Osa 2

Rabamurakas

Jehuu, umbes 70 käidud ja 300 km veel minna :) Ma tahtsin puhkuselt võtta maksimumi, aga kahjuks ei õnnestunud leida kahte järjestikust vaba päeva.

Seega seekord ühepäevamatk. Kalmeoja- Aegviidu 38 km. Eelmisel korral alustasin Aegviidust.  Nii et, võtsin tüki eespoolt.

Alustama samast kus eelmise matkapostituse lõpetasin. Kiidan endiselt RMKd loodud infrastruktuuri eest ja laidan info pärast. neil oleks hädasti vaja tööle võtta üks IT tüüp ja nutikam turundusinimene.

Tõsi, ma tõesti ei tea, äkki enamik inimesi käib matkal nii, et sõidab autoga punkti A, jalutab seal ringi ja tuleb alguspunkti tagasi. Sellisel juhul ma vabandan. Ehk siis, mu pahameele põhjuseks on see, et ülitäpselt on kirjutatud kuidas saab alguspunkti autoga, palju on parkimiskohti jne. Aga kuidas saaks algusesse/lõppu ühistranspordiga?? Ilmselgelt ei käi buss iga telkimisplatsi juurde, aga nagu ma tänaseks tean, siis kilomeetri- kolme kaugusel on alati mingi bussipeatus või asustatud koht.
Jah, mul ei ole keeruline see guuglest ise välja otsida. Aga miks ma pean? Miks see eeltöö ei ole eelnevalt RMK infomaterjalide koostajate poolt tehtud.

Brighton. Inglismaa. Keelereis

Ma olen seda varem ka Eesti kontekstis soovitanud, et valitsus peaks siiski tegema mingit tsensuuri. Tõlgitavate raamatute ja filmide ja seriaalide ûle. Sest need kujundavad riigi mainet.
Ja just nende pärast oli mul Inglismaa osas eelarvamus. Konservatiivne suletud vanaaegne klassiühiskond. Brexit ja kuninganna. Riigikoolidest saadav naeruväärne haridus, rumalad lapsed kes on ülekaalulised ja ei oska noa ja kahvliga süüa ega käituda (oli üks selline realityshow, kus need noored inimesed käituma õpetati) vs maailmatasemel era- ja ülikoolid.
Naljakad kitsad ja kõrged majad. Ja pidevalt tapetakse  keegi ära.

klišeed

 

Soovitused 25 aastat nooremale minale

Ritsikul oli hea postitus kahetsemisest. Kirjutasin kommentaari ja jäin mõtlema. Kahetsemine pole õige termin, sest see on tagantjärele tarkus.
Tol hetkel polnud meil ilmselt neid kogemusi, elutarkust ja teadmisi..
Ehk siis . Me oleme igas hetkes käitunud oma parima teadmise järgi.
Seega, tehes õige otsuse.
Ja me ei saa iialgi teada kuidas oleks olnud variant b.
Mind hullult ahvatleb paralleelmaailmade teema. Et näha just seda. Kui... ma oleks teinud teise valiku... siis..
Mis siis oleks olnud.

Ja sellest veel ahvatlevam oleks võimalus anda nõu 25 aastat nooremale endale. Tänaste teadmiste, elutarkuse ja kogemustega

Ja see on juba lihtne mäng. Üks ja esimene on see, et ma oleksin tahtnud rääkida äiaga tema perest. Nii värvikas ja põnev saatus. Mu mees oli liiga väike, kui ta vanavanemad surid ja sellest ei räägitud.
Nojah. Võib olla poleks ka mulle rääkinud.
Aga ikka huvitav. Kuna Alma saatus oli mega intrigeeriv. Oli ta ohver või manipuleerija. Kas ta armastas Albertit elu lõpuni ja mis roll oli ülejäänud meestel... kust võttis ta selle jõu et võidelda...
 Ülejäänud soovid on seotud lapsega. Ooo.. KUI hea ema ma oleks, kui saaksin kasutada tänast tarkust :)

Muus osas. Ma ei teagi. Iga asi on millekski hea ja üks samm on viinud teiseni.
Kurb tõdeda, aga mu senise elu ainsad tarkused on : räägi inimestega, kuni nad on elus. Ja lähtu lapse kasvatamisel tema, mitte enda soovidest... :)
Asi seegi :)

Õiged vastused

kas sa tead, mis on su ettevõtte mission?
Ehk siis see, milleks te igal hommikul kogunete ja üldse kohal viitsite käia?
Aga kuidas on lood visiooniga- milline on teie ambitsioon? Kuhu te tahate jõuda?
aga väärtused? Mille järgi te inimesi tööle võtate, kuidas konflikte lahendate..?
(Eriti hästi tulevad su ettevõtte väärtused välja siis, kui lähed tööle teise firmasse või puutud pikemat aega mõne teise firma töötajatega kokku.)

Kui sa rahulikult järele mõtled, isegi kui sa töötad eesti firmas või mikrofirmas. Siis sa tegelikult tead neid vastuseid.
Ehk siis see teooria on õige ja nii peab ja see on loogiline ja kindlasti ka vajalik. Istuda aeg- ajalt maha ja arutada ning sõnastada ja kaardistada.Täiesti loomulikult peab ja võiks keegi kirjeldada mustri ja parimad praktikad ja selle kuidas üldjuhul on.
Aga.  Mul on mingi teema selliste asjadega, kus mult oodatakse õigeid vastuseid. Ma hetkel tõin näiteks selle missiooni- väärtuste teema, aga tegelikult kehtib see kõikide selliste asjade kohta.
Kui kogunetakse, raisatakse terve päev, seletatakse, arutatakse ja nimetatakse seda kõike minu motiveerimiseks.

lase olla

Ma olen ilmselt varem kirjutanud, et mu arstist isa tavatses küsida, kui palavikku kurtsin, et miks sa üldse kraadid... ja kunagi kihutasin peale nõia juures käimist günekoloogi juurde diagnoosiga, et mul on munasarjas tsüst. Mispeale arst uuris, et kas kusagilt valutab, või et miks ma üldse arsti poole pöördun..

Ma tegelikult saan nende küsimiste mõttest aru.
Eks nad üritavad välja selgitada, et kas sul oli tõsine häda, mistõttu abi otsisid, või otsid lihtsalt diagnoosi ja õigustust sellele, et praegu on natuke paha

see kõik tuli mulle jälle meelde, kui käisin füsioterapeudi juures, kurtsin, et teatud harjutuste tegemisel hakkab pea valutama
Aga.. küsib ta, miks te neid harjutusi üldse teete??
Ma ei osand esiti midagi vastata. Sest. Sest inimesed ju lihtsalt teevadki vahetevahel mingeid harjutusi?
Jutt oli siis pearingidest ja muust turjapiirkonna lõdvestamisharjutustest.
Igaljuhul
Ma töesti ei osanud seda põhjendada.
Ta tegi küll natuke nõelravi ja venitas mind ette ja taha.

Aga lõpuks jäi mulle ikka maik suhu, et ma olen simulant. Nii nagu alati.
Iga kord kui ma kord 10 aasta järel tahtejõu ja julguse kokku võtan, nimekirja hädadest koostan ja arsti juurde lähen ( vaata ka #ennetamine on lihtsam #varakult diagnoositust saab raviga jagu #iga inimene peaks vähemalt kord aastas kontrollis käima jne jne ), selgub, et olen polkovniku lesk.
Kui olin noor, siis jalad kasvasid, nüüd on diagnoosiks vanus.
Olen saanud teada, et mul on tundlik nina ja tundlik kõht. Ehk siis psühhosomaatilised hädad.

Just sellepärast ma arsti juures ei käigi. Sest see lõpeb alati nii.
Ehk siis. Tegelikult poleks vajagi. Kui hädasti ei valuta, siis lase lihtsalt olla ja kulgeda. Kui just surema ei hakka. Lase asjadel olla
M.O.T.T.

Kunstianalüüs

(Pildi autor on Anna Boyiazis. Kuna tegemist on autorikaitse objektiga, siis palun külasta pildi vaatamiseks juuresolevat linki)

Kas see pilt ütleb, et naine on samasugune kui prügi. Mõlemad hulbivad meres. Samuti saaks selle siduda rassistliku sõnumiga.
Või ütleb see pilt, et plastik võib olla ni prügi ja nuhtlus. Aga ka päästja. Päästeparv ja -vest.
Või on see laiem sümbol, et ka vees, meres, olles võid sa surra janusse. Ja su päästjaks saab olla plastikus vesi.
Või ehk on see seotud islamiga, mis väidab, et paradiisis ootavad sind neitsid ja vesi. Ja need naised ongi juba paradiisis, Mitte Euroopas, vaid vees.

Või on lihtsalt ilusad värvid. Ilma sügava tagamõtteta.

Vapustavalt lummav pilt. Ma magasin kaks trammi maha seda uurides ja vaadates ja mõista püüdes



PS.Tänu internetile ma tean, et tegelikult on tegemist hoopis Zanzibari tüdrukute ujumistunniga.