Depressioon, ATH, Dementsus

Igaks juhuks hoiatus, kui oled Ai-allergiline, siis ära seda postitust loe. Ja tegelikult ära loe üldse. Ma kirjutan endale memoks.
Stephen M. Stahli "Stahl's Essential Psychopharmacology: Neuroscientific Basis and Practical Applications"

No oli see alles raske lugemine. Vahepeal viskasin käest, aga uudishimu ei andnud järele. Raamat on kirjutatud õpikuks ning on sellisena väga hea. Kordused, kokkuvõtted, joonised, mõisted. Aga ma olen paraku loll ja ei valda ei inglise- ega ka eestikeelset terminoloogiat. Mingil hetkel hakkasin  ingliskeelseid keemiliste reaktsioonide ja ühendite padrikuid vahele jätma ja keskendusin üksnes mind huvitavatele asjadele. Sest kuigi ma usun, et päev, kui sisestad oma sümptomid kusagile ja vastu saad automaadist ravimi, on väga lähedal- siis täna pole mul teadmisega, et  toimeaine X aitaks mind paremini kui Y, mitte midagi peale hakata.

Seda vastust raamatus polnud, kuidas saada lahti "tubli tüdruku" sündroomist. Põhimõtteliselt oleksin võinud lasta ail teha raamatust eestikeelse kokkuvõtte, aga .. kontrolli, enne usaldamist :)

NB!Stahl ei väida oma raamatus mitte millegi kohta 100%, vaid ütleb "Hüpotees". Stahl = praeguses kontekstis= "selles raamatus oli kirjas" Lisaks tuletan meelde,  et tegemist on minu subjektiivse ja ebaprofessionaalse konspektiga.  Tervisehädade korral konsulteeri ikka arstiga. 
Raamatu viimane versioon on välja antud 2021 aastal. Kõigest 5 aastat tagasi. Aga kuna see oli täis küsimärke, siis lasin Ail otsida, kas raamatus toodud hüpoteesid on endiselt tõesed või ümber lükatud. Ja üllatus-üllatus, kui palju on vahepeal muutunud. Nii et tegelikult oleksin võinud selle ka täiesti lugemata jätta. Mis mind kõige rohkem närvi ajab- alati, kui keegi tuleb välja lihtsa põhjus- tagajärg seosega, siis tuleb järgmine, kes selle ümber lükkab. Ei ole lihtsaid vastuseid. Ja juba  varasemalt muus kontekstis korratud mõte. Seda infot on nii palju. Nii palju on küsimärke. Ja ma/me oleme kõik nii erilised. Kõigele ma tegelikult ikkagi ammendavat vastust ei saanud. Aga vast polnud farmaatsiaõpik ka õige koht, kust seda otsida.

Nostalgianeljapäev. Nüüd õpin Mustamäel.

Etendusest. Kuljuse tantsijad olid väga head. Ja mõnus oli see, kuidas kõrvalistujatega tekkis väike koolikokkutuleku tunne. Millal teie lõpetasite? aa.. ja mis teaduskonna... :) :)
Mind kohutavalt häiris halb laul. Ilmselt oli riskide ennetamiseks valitud madalam helistik, aga see oli natuke liiga madal. Lõpetades positiivselt. Piret Krumm oli väga hea.

Etenduses polnud minu tip. Ma käisin koolis hoopis teistel aegadel. Ma alustasin TPIs  ja mu kapis on kaks TTÜ diplomit ja TalTechi pluus. Ja minu suureks üllatuseks pole ma oma  ülikooliajast postitust teinudki. Siin- seal on midagi mainitud muudes kontekstides. Näiteks 1991 6 otsustavat kuud. ja minu esimese kursuse tunniplaan. ja kuidas ma rongi-eües olin

Mälu mul puudub, aga tookord oli mul kombeks aasta lõpus kirjutada iseendale aastat kokkuvõttev kiri.  Ja pidada märkmikku, kus on vaid mingid märksõnad. Näiteks ei suuda ma aru saada, mis on need "füssi protokollid", mis pea igal lehel korduvad.  Allpool mõned  valitud palad esimeselt kursuselt. Igatahes olin ma tegus neiu- iga päeva kohta on kohe mitu asja. Ma käisin 3 korda nädalas Kuljuses, 2 korda nädalas laulsin ansamblis, käisin kirjakunsti õppimas. Lisaks on kirjas loetud raamatud, nähtud filmid ja koolis käisin ju ka.

Puhtama tuleviku nimel

Olgu õnnistatud Ai. 

Ma olen täna ( mis kell on?) neli ja pool tundi Ai abiga läbi töötanud 58 kaubaartiklit, et saada aru, mis alates aastast 2030 PPWR raames muutub... Sa ei tea, mis on PPWR? Saad teada. Ikka selleks, et meie keskkond oleks puhtam ja tarbijal lihtsam.

Loomulikult ma teadsin, et see on tulemas, aga ma ausalt lootsin, et tullakse mõistusele ja asi jääb ära. Tundub, et ei jää. Sertifikaatidega on lihtne, neist lastakse praegu pakkide viisi koopiaid välja. Nõuded on ammu täidetud, aga see paber, eks. 

Aga siis need muud asjad. Näiteks peab tulevikus (otsust veel pole, on projekt) pakendile trükkima uutmoodi piktogrammi. Õnneks võib see olla mustvalge. Kui sa nüüd kujutad ette täiesti tavalist pruuni transpordikasti, siis selle tootja peab hankima trükipressi.  Et tarbija saaks aru, et papp käib papikonteinerisse. 

Eestis

Välismaale sõites on see justkui norm. Muuseumid, näitused.. Eestis eraldi ettevõtmine. Mul on tekkinud pikk nimekiri,  kuhu tahaks.  Nüüd sai siis ette võetud. 

Sain lõpuks käidud põgenemistoas. Šeifi avamas.  Eduelamust ei saanud ja ilma meheta oleks hätta jäänud,  sest vooluringid...sry,  ei tahagi osata:) teist korda on kindlasti lihtsam,  sest umbes juba kujutad ette,  mis värk üldse on. Kindlasti tahaks kunagi veel. 

Üks mu sugulane on nn muuseumiäris. Kui rääkisin talle oma mõtetest ja et minu TOP on Amsterdami Heineken (tõsi, juba kaua aega tagasi, täna ei tea), Berliini Deutchland muuseum, Stockholmis ABBA...hakkas naerma. Sa ei taha muuseumit vaid elamuskeskust. Täiesti erinevad asjad ja eesmärgid. 

Imeline nädal 29

Täna, 18.juulil kell 6.52 sai minust ühe tüdruku  vanaema. Mida ma  tunnen? Loomulikult olen väga õnnelik.  Aga sünnid ja surmad tekitavad eksistentsiaalseid kirjeldamatuid  emotsioone.  Kui iganes  ratsionaalselt ja teaduslikult sa kõike tead,  siis see, et just neist rakkudest saab just selline Inimene,  kes hingab,  arvab  mõtleb ja tunneb... Ime. Surelikkus jõuab kuidagi lähedale.  Evolutsiooniline hirm, kas sünnitus  laabub.  Arusaamine,  et mina olen vana ja surm on elu osa ja samas teadmine,  et elu läheb edasi...

Beebi silmadesse vaatamine on kui

Bulgaaria 2 ja dopamiin

Mul oli ainult üks eesmärk. Magada. Välja.  Ja kolm soovi.  Et oleks normaalne hommikusöök, varjuline koht lugemiseks ja ujumiseks sobiva temperatuuriga  merevesi. 

Kõik oli. Ma  pean  veel õppima kahte asja- vetteminek.  Kuidas see ikka nii külm on, kui vesi on  tegelikult ju soe. Ja  vaidlen Notsule vastu,  pekk ei aita. Ning vees hõljumine.  Ma ei saa aru,  kuidas see võimalik on. Soolane Must meri kannab horisontaalselt ka liigutamata.  Aga vertikaalis vajun põhja. 

Bulgaaria on samasugune kui neli aastat tagasi.  Endiselt ida ja lääne vahel. Aga läänet on juba kröömike rohkem. Millest on kahju. Inimesed on endiselt sõbralikud. Aga kohalikud pirukad asenduvad vaikselt burksiga.  Lidl müüb maailmakuulsa Bulgaaria jogurti kõrval poola kraami.  Ja võidab odavam  nagu igal pool. Mu hotelli kõrval oli pood Berjozka, nagu hotellist öeldi, kulinaaria ja gastronoomia, mida te nõukaajal sõite. Oligi majoneesisalateid, kapsarulle, kotlette. Aga ka sushit, poke bowli, suppe ja Karumsi kohukest! Ma tahan süüa kohalikku. Šopska salatit, Tarator suppi, imelist jogurtit... loodan,  et Albaaniaga läheb paremini ja nad õpivad naabrite vigadest.