Elu

Kas teil on ka nii, et mida kiirem ja huvitavam aeg, seda vähem on blogisse kirjutada?
Aeglased ajad jätavad aega mõtlemiseks, unistamiseks, analüüsimiseks ning sõnastamiseks. Kiirel ajal ainult tegutsed. Päevas toimub nii palju, et eile alles lappasin märkmikut, et kas juhtum oli päev või kuu tagasi. Ei mäleta.

Mida ma siis teen. Elan sisse oma esimesse uude lisatöösse. Küsimusi on nii palju ja tempo on pöörane. Ja valmistan ette teist uut lisatööd, mis algab paari nädala pärast. Selle teise osas määrati mulle mentor. Pidasime maha pika ja põhjaliku vestluse. Oli suureks abiks. Ja olen väga tänulik. Aga sisemuses elab minus revolutsionäär. Surun jõuga endas maha parandusettepanekud. Ma ju tegelikult ei tea. Ma pean olema alandlik ja õppima kogenud õpetajatelt. Hiljem saan vajadusel muuta.
Esimese töö jaoks oleks ka mentorit vaja... oehh..

Vanaemade tarkused

Palun nüüd siiralt abi, sest interneti jaoks ei suuda ma välja mõelda õiget otsingusõna ning vanamoodsa " perenaise käsiraamatu" väljaotsimiseks (mis on kusagil riiulil tegelikult olemas) olen liiga laisk.

Ühesõnaga. Mul on köök eraldi. Mis tähendab, et suurema osa ajast ei viitsi ma õhupuhastajat tööle panna. Ja no millal need puhastid leiutati, sajandeid on ju ilma hakkama saadud,

Paratamatult, aga, tolm langeb rasvale ja mingil hetkel on kõik pinnad rõvedalt kleepuvad. Kuna vihma sadas, siis otsustasin, et teen suurema puhastuse. Loogika ütles, et rasva aitab tõrjuda leelis. Sooda ei aidanud. äädikas ei aidanud.. ahjupuhastusvahend ei aidanud. Nõudepesuvahend ei aidanud. Eelnimetatud siis mitte muidugi korraga, aga katsetasin erinevaid variante. Mulle tundus, et kõige paremini toimis tavaline seep.- Aga ka seda mööndustega. Pinnad on erinevad- klaas, puit, plastik, plekk jne, Oleks tahtnud leotamist, aga no laelampi  ja kapipealset ma ju kaussi ligunema ei pane. 
Tulemus sai enam vähem. Pigem tundub mulle, et tuleb süda kõvaks teha ja maitseained, meepurgid, termosed jms , mida ma tegelikult ju ei kasuta, lihtsalt prügikasti visata. vähem pindu. Vähem probleeme.

Aga siis see neetud õhupuhastaja. Muutus halliks. Ma iseenese tarkusest mõtlesin, et tegemist on plekiga, aga guugeldamine andis vasteks, et roostevaba teras. Ja et läikima aitab lüüa tavaline toiduõli. Aitaski. 

Aga mul natuke ikka kripeldab. Kui mul on nüüd köögis suur õline pind? On see nagu okei? Võtab ju veel paremini mustust külge, rääsub jne. 

Küsimus siis. Kuidas eemaldada tolmu-rasva segu ja saada plekkpinnad uuesti läikima. Ideid?

PS. "sagedamini koristada", ei ole õige vastus.

Kaduv kunst

Kaurilt inspiratsiooni saades jalutasin ja vaatasin oma linnaosa grafiteid. Näha on, et ( Keskerakond) lov hoolib. Hästi kiiresti pestakse maha või värvitakse üle. Isegi koroona-aegseid mõtteavaldusi pole enam alles. Üks, ilmselt meie linnaosa kõige kuulsam, on vahepeal maha võetud. Mälestades kummardus kadunud Lindale. 

Lisaks vanale koolile

on lisandunud uus žanr. LOV poolt tellitud pildid. Kas nunnu ja armas seinamaaling on üldse graffiti?

Mõned mõtted

Lugesin läbi Lars Myttingu raamatu ja. hakkasin otsast peale, sest palju  küsimusi jäi vastusteta, ja hakkasin  kahtlema, et äkki jätsin kogemata mingid  lõigud vahele. Ja alles goodreadsist sain teada, et see on triloogia teine osa ja vastused ilmselt esimeses osas.

Muidu väga hea. Loodetavasti tõlgitakse  eesti keelde. Mulle meeldivad saagad. 17 - 20 sajand. Traagilist ja vähemtraagilist armastust. Aga eelkõige Norra ajalugu, müüte ja traditsioone. Lihtsate inimeste elu. Saladusi. Usku ja ebausku.

üks huvitav stseen.

Tagurpidi torn

Kui te pole jõudnud, siis tv3s saab praegu järele vaadata. 

"Klass" on selle kõrval morsipidu. Ma pean natuke end koguma, et mingeid emotsioone üldse väljendada. 

Väga väga hea.

Lapsed - näitlejad, on väga hästi valitud, Eerik Kivisüdames jäid pisut rabedaks. 

Kui loo sisu - julgus, olla hea ning hoolida, sõprus, -kõrvale jätta, siis kogu keskkond on ühelt poolt nostalgia aga samas tekitab arusaama, et midagi pole muutunud. Depressiivsed Eesti väikelinnad. On endiselt alles.

PS. Kui vaatate lastega, vajab vanemlikku selgitust. Kuna moraal ei olnud päris puust ja punaseks. Minu meelest. Aga kõik lapsed peaksid seda filmi nägema . 

Lisatud hiljem:

Lugesin Jaak Kilmi intervjuud ja tema viitas, et oli silmas pidanud hoopiski religioosset tausta st piiblilugusid.

Täna tagasi mõtlen, siis ikkagi jäi puudu see, et halb ei saanud selgelt karistust. Isegi, kui mõte oli- "apsed, ärge kartke öelda, kui on mingi jama, saame aru ja ei karista"- siis, mu meelest on see pisut vale.
Ma tegelikult olen ka selle poolt, et rääkimine jne. Aga neil lastel oleks tahtnud küll vitsa anda. Või vähemalt nurka seisma panna.
No näiteks, mis järeldused tegi kogu loost Ariel?

Mulle tundub, et selle filmi sihtgrupp on tegelikult lapsevanemad.  Alates sellest, kas ja kuidas me kuulame oma lapsi. Kas ja kuidas me sekkume.  Millest me omavahel räägime, kuidas me oma lapsi täiesti kogemata hirmutame ja neis eelarvamusi loome. Stseen lõpus, kus Karmo isa oma poega lohutab.. võtab lausa sõnatuks. Kui järele mõelda, siis polnud selles filmis mitte ühtegi positiivset lapsevanema-mudelit. Kui, siis Karmo ema.
Ning tegelikult tegi mulle haiget ka kahe venna vaheline suhe. Kuidas saab olla nii, et ühes toas elavad vennad omavahel üldse ei suhtle.

Üks oluline sõnum, mida peaks lapsevanemad lastele selle filmi järel selgitama, on, et võimuga kaasneb ka vastutus. 
On ju nii, et väga väga palju kurja siin maailmas tehakse just pealtvaatajate tõttu. Liidrite, kes kuritarvitavad oma karismat, tõttu. 

 

Tervis. Tootearendusest.

Ma tahaks kirjutada tootearendusest. Kes meist poleks käinud koolitusel - kõige olulisem on klient. Kuulake, mida klient soovib, jne jne. Ja ometi jääb see hea soovitus kusagile..

Näiteks Elisa Elamused. Kas teil on juba uus versioon. Kui pole, siis varsti saate. Võiks ju arvata, et uus on parem. Kliendisõbralikkus ja kõik need teised sõnad. Värviliste nuppude asemel pead nüüd kas teadma telekava või vajutama ja vajutama. Selleks et näha online, kulub 3 nupulevajutust, kerimine ilma pildita, järelejäänud saateaja nägemine nõuab vaeva, viimati vaadatud funktsiooni pole enam jne. Klienditeenindus lohutas - küll te ära harjute. Harjudki, mis sul üle jääb. Aga miks. Miks teha midagi ebamugavamaks? Miks ei lähtuta sihtgrupist. Ka ilma igasuguse uuringuta on ju selge, et telekat vaatavad pigem vanemad inimesed.

Midagi on hiljuti tehtud ka pdfiga. Las jääb. 

Ja siis ongi nii et lihtsad asjad hämmastavad. 

Lähed Pärnus hotelli Tervis. Ja järjest üllatud positiivselt. Tekiääred ei ole topitud serva alla. 

Vannituba on tehtud naistele. Konksud, käsidušš, tripid, riiulid... Ja see pole veel kõik..

"Ei mingeid formaliteete. Tervis!.. Tervist!... -Mitte ma ei ütelnud tervist, vaid tervis...-Ta ütles tervis....." 

mida teha hotellis (kui oled raamatu maha unustanud). Näiteks läbid hotellis maha märgitud terviseraja :) #liikumisaasta #geniaalne #2sillajooks

Mõned retoorilised küsimused siiski jäävad.

Mis vahe on meeste ja naiste vetsudel? (Vastus: mitte midagi.Vaid silt uksel.)

Miks pakutakse hommikusöögiks šampust? Mitte et see mulle ei meeldiks. Aga põhimõtteliselt? Miks?

Miks on Pärnu Rüütli tänav pühapäeval kinni ja täiesti tühi. Kus on kõik need turistid, miks puudub nõudlus jalakäijate tänaval hüpoteetilistele kohvikutele( mis on kõrvaltänavatel)?( Aga punase torni näitus on tore)

Btw. Kas "ikkagist" on nüüd legaalne väljend ja peaks ka ise kasutama?