Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

Esmaspäev, 4. juuli 2022

Südasuvi

Ma sõitsin hyperloopiga!
Alguses surus inerts tugevalt istmesse, see tunne, kui kiirus tõuseb ja tõuseb. Prillid olid küll ette antud, aga valgussähvakud olid nii eredad, et sundisid silmi sulgema. Seejärel läks kõik pimedaks, kõrvad olid lukus ja selg oli tugevalt vastu istmetuge.
Ja paar minutit hiljem olingi Helsingis.

Tegelikult, nägin ma seda muidugi unes. Ma elasin mingis kummaliste keeldude, käskude ja reeglitega, mida ma loomulikult ei mäleta, tulevikumaailmas. Aga see sõit oli nii ehe ja tajutav, et jäi meelde.

Usutavasti sellest, et käsime Wow elamuskeskuses. Lapsed tahtsid minna.  Mõtlesime siis, et oleme seni kohvikus. Aga kohvik oli kinni. Rahvast oli vähe, igale poole sai järjekorrata ja mitu korda. Lustisime, kuni meid välja visati. Üle saja aasta mängisin liivakastis ja lõin jalgpalli. Ning esimest korda olin virtuaalmaailmas ning seebimulli sees. Väga lahe oli.

See on nii suvi. Suitsulest ja Tallinna Mihkli lihapoest kaasa ostetud imeline kanašašlõkk koos Hola ilma sildita Pino negroga. Niipalju maasikaid, et vajad vahepeal lausa tunniajast puhkust. Tänapäeva lapsed on hästi kasvatatud- eelistavad makarone ja maasikatele ei konkureeri. Sääskedest puretud ja päikesest põlenud nahk. Nii soe merevesi, et isegi mina tunnistan seda.

Mändide ja jasmiinide lõhn ja tuline liiv.
Vaidlus isaga kas muru vajab niitmist ja puud langetamist ning ebaõnenstunud püüe ära arvata ema standardeid. Õde, kellega saab rääkida kõigest.

Mida vanemaks ma saan, seda rohkem ma tunnen. Et vahel. Vahel, ma rõhutan. On vaja sellist oma vana pere aega. Ilma meesteta. Meil on oma kogemused, mälestused ja inimesed. Meil on oma lood ja saladused, millest ei räägita, aga mida me kõik teame. 

 

Laupäev, 2. juuli 2022

Läänemere lained


Toomase talu Miina oli sedapsi. Klaari Mikk oli lapse isa. Rohkem variante polnud. Rohkem polnud keegi Miinal ehal käinud. Aga Mikk ei tahtnud lapsest midagi kuulda.

Ja Miinal ei jäänud muud üle kui merre minna.

Heitis viimase pilgu kodutalule, pühkis silmist pisarad ja hakkas sumpama. Vesi oli soe. Päike paistis.

Kõnnib ja kõnnib. Vesi ikka vaevalt põlvini. Miina hakkab juba väsima. Ehk peaks tagasi minema ja hoopis ojja heitma. Vaatab selja taha. Maad õieti enam ei paistagi. 

Targem on edasi minna. Küllap ta lõpuks ikka üle rinna ulatub... Tsahh uhab laine Miina põlle märjaks.. No näed, rõõmustab tüdruk. Varsti on vööni. 

Eemalt paistab juba maa.. Miina astub ohates rannale. 

Sünnitab priske ja terve poja. Kellele paneb isa mälestuseks nimeks Klaarents Toomas. 

Poiss saab suureks, kolib ameerikasse. Oma surivoodil paljastab Miina pojale tegeliku loo. Klaarents on täiesti šokeeritud ja võtab oma elutööks keelata abordid.


Kui madal saab üks meri olla ?! #saaremaa




Teisipäev, 28. juuni 2022

Lahendus on kõne kaugusel

ma jätan sissejuhatuse, et miks, ja teistel ka samad teemad, ära.

Suurema osa mu probleemide lahendus on tegelikult telefonikõne kaugusel. Elu on õpetanud. Selle asemel et asjatult muretseda, spekuleerida, närveerida. Võta toru ja küsi järele.

Aga mingil põhjusel inimestevaheliste suhete asju ei söanda niimoodi lahendada. Ma ei tea miks. Nägin sotsiaalmeedias kunagise klassiõe jagatud pilti, kus ta veedab mu kunagise parima-parima sõbraga koos jaanipäeva.  Meie kaotasime omavahel kontakti ligi 25 aastat tagasi. Sest me elame erinevates linnades. Nemad elavad ka erinevates linnades aga näed, suhtlevad siiani ja käivad peredega läbi. Tavaliselt see ei häiri. Aga sel korral millegipärast küll.
Ma olen mitu päeva sellele nüüd mõelnud. 
Tean põhjusi, miks ma ei oska suhteid hoida. Aga ei tea, kuidas seda muuta. Lihtne lahendus oleks helistada. Ma nägin pilti ja mõtlesin sinu peale. Sedasama saaks teha ju ka tema.

Kuidagi liiga tihti on tulnud ette, et suhe, mida mina olen kujutanud ette maailma parimana, on olnud lihtsalt minu ettekujutus ja fantaasia.
Liiga tihti on olnud, et inimene, keda ma pean nn omaks.Tegelikult ei hooli. Ja miks peakski. Meil kõikidel on oma elud. See, et mind ei vajata, on ju tegelikult normaalne. Sest inimesi, keda mina vajan, pole ju samuti üleliia palju.

Kolmapäev, 22. juuni 2022

Ikkagi Bulgaaria.Sunny Beach.

Kõik Bulgaaria roosid

Kuna vähem kui 6 % lugejatest viitsis hääletada :) ( tänan, kes aitasid), siis pidin tulemused kehtetuks tunnistama ja ikka ise otsustama..


Taas üks võõras ja tundmatu riik. Mida ma teadsin Bulgaariast. Globuse hoidiseid. Seda, et nad väidetavalt noogutavad keeldudes ja nõustudes vangutavad pead. Maailmakuulus jogurt, muidugi. Et ei lubanud Lavrovil oma õhuruumi kasutada. Ja vana hea laul... Mäel mõtlikult seisab Aljoša.. Bulgaarias, Venemaa poeg...

Aasta 2022 uus teema ja ilmselt ei ole hea mõte seda kirja panna :) aga mina sain teada ühe nipi. Kui sul on jäänud lennuni 50 min ja seda juhtub viimasel ajal väga sageli. Saad osta infost 7 eurose pileti, mis annab turvakontrollis eelisjärjekorra. Ma ei kujuta ette, kui kõik peaks seda kasutama...

Kolmapäev, 15. juuni 2022

taas teadusuudiseid


Teadlased on teinud uskumatu avastuse ja järelduse:

Omapäi tegutsev inimene on oht loomastikule. Jalutama läinud või metsistunud inimeste tõttu hukkub Austraalias aastas sadu miljoneid kahepaikseid, roomajad ja selgrootuid, USA-s ja Hiinas miljardeid linde ja imetajaid. Pelgalt inimese kohalolu tekitab loomades hirmu, mis mõjutab metslooma füsioloogiat, käitumist ja liikumisi. Lisaks levitavad inimesed, mets- ja koduloomadele ohtlikke haigusi Senistest uuringutest järeldub, et inimestel on selge negatiivne mõju mets- ja koduloomadele. Ning laiemalt kogu looduse liigirikkusele.

Selguse saamiseks lugesid teadlased põhjalikult läbi 2245 teadusuuringut (!!!) , leidsid 332-st andmeid, mis olid piisavalt täpsed, et koostada mõjude globaalne ülevaade. 

(Lisaks on teadlased avastanud, et ka teised kiskjad- hundid, nirgid ja isegi kured püüavad ja söövad looduses leiduvaid väiksemaid saakloomi.)

Suuri probleeme on inimeste ohjamisprogrammidega (nt püük-kastreerimine-vabastamine), sest seni ei ole need edukad olnud. Sellest hoolimata on poliitiline surve nende jätkamiseks suur, sest tegu on n-ö humaanse inimeste arvukuse reguleerimisega, praktika näitab aga, et sellised programmid ei ole tõhusad, vaja oleks ka näiteks inimeste kodustamist või likvideerimist. On väidetud, et toidetud või kastreeritud inimene ei murra enam nii palju kui varem, kuid sellele on ka vastupidiseid tõendid – murrab rohkemgi. 


Allikas: UURINGUD KINNITAVAD KODUKASSI LAASTAVAT MÕJU LOOMASTIKULE

veel maailma muutvatest revolutsioonilistest avastustest võid lugeda ka näiteks siit.

Esmaspäev, 13. juuni 2022

Eluring


 Kass tegi järjekodset uinakut. Sai aru, et ma vaatan teda. Avas ühe silma, loivas lähemale ja togis seni peaga, kuni teda silitama hakkasin.

Ja mind tabas valgustus. 

Naine on järgmises elus kass, et saaks end välja magada ja kogu maailma hellitused. Seejärel sünnib mehena. Siis metslooma/linnuna, et kogeda maksimaalset vabadust ja ohte. Siis on aeg olla koduloom või koer, et hakata harjutama rutiini, kuulekust ja vastupidavust. Ning siis sünnib taas naisena. 

Reede, 10. juuni 2022

Viimase aja parimad ostud eakatele

Kas pildil on vares või jänes?
ma tean, te loete ja mõtlete või kommmenteerite . Hissand, ma olen sama vana kui sina või vanem, ja mina küll ..... .

Vanadus ei ole au ja uhkuse asi. Mingil põhjusel me ei uhkelda, kellel on rohkem kortse või halllimad juuksed.

Aga kui vanasti sai niisama suusoojaks ja naljatades öeldud, et ma olen ju juba vana, siis nüüd on sellest saamas reaalsus. 
Kui vanasti sai retooriliselt küsitud, et kes ometi helistab voxpopuli saadetesse. Siis  ma olen selle aasta jooksul juba mitu korda saatnud täiesti võõrastele inimestele ja asutustele kirju. Varsti olen ka mina Vello Raplamaalt, kes raadiosse helistab ja kirub..

(Aga ( vähemalt esialgu) ma ainult ei vingu ja kritiseeri. Eile saatsin kiituse ja tänu ürituse korraldajale, vene koolile ilusa aia eest ning koostööpartnerile. Ja kõik ka vastasid :) Ma võin olla pealetükkiv, aga vähemalt on inimesed piisavalt viisakad, et väita, nagu neid rõõmustaks see...:)  eriti hea oli vastus "Rõõmu valmistab, et meid ei märka ainult venekeelne kogukond, vaid ka kohalikud".) Nii ehk naa on selle nimi teiste inimeste ellu sekkumine. Ja jääb vaid loota, et nii nagu kirjutas Mmurca, olen ma vaid hääl. Millesse suhtutakse mõistvalt. Vanal inimesel on palju aega...


Lähiajal pean tegema otsuse, kas käia iga paari kuu tagant juuksejuuri värvimas  või võtab uus Ekre valitsus Türkmenistani eeskujul vastu seaduse, et juukseid ei tohi värvida anda alla ja muutuda hallipäiseks.

Mu jalad on täiesti pekkis. Kõik jala osad, mida ma oskan ja ei oska nimetada, kuni reiteni, on reaalselt kas valusad või katki või valutavad. Reied on veel okei. Kui tselluliit välja jätta.

Läksin Skechersisse. Oli nii, et rahvast polnud ja saime müüjaga jutule. Räägin, et ma ei saa enam mitte ühtegi kodusolevat jalatsit kanda. Ma olen sealt ka varem ostnud, aga pole kunagi (pidanud) mõelnud jalatsi eesmärgile. Ja nüüd soovitab müüja, et temal on need, ta seisab nendega poes 12 tundi järjest.
Parim ost. Ma olen nagu õhkpatjadel. Isegi plaasterdama ei pea jalgu. Aga isegi need pole olukorda parandanud.

Kolmapäev, 8. juuni 2022

Raadiohääled


jee, Taavi Libe on jälle raadios!
Mul on nii hea meel. 

See on veider, kuidas mõned inimesed sobivad pigem raadiosse, kui telesse. Näiteks Ove Petersell, Märt Treier ( viimane on ka jutu poolest mu lemmik. Ja prantsuse muusika :)) on raadios sada korda paremad, kui teles.

Kõige huvitavam oli Vahur Kersna.. Ükskord asendas kedagi hommikuprogrammis. Ja kui teles ma mõistan teda, siis raadios läks täiesti kaduma. Nii et mõned inimesed sobivad telesse.

Priit Kuusk on samas selline, kes sobib mõlemale poole. Raadios teeb selliseid vana kooli saateid. Majast väljas " mina olen puuseppade brigadir Paaberits..."


Vikerraadios on veel üks naine, kes loeb alati uudiseid morbiidse häälega. See on õige väljend, sest tõesti kuulad ja saad aru, et inimesel on masendus, depressioon, kogu maailm on hukas. Ja siis üks uudistemees, kelle hääl on nii kumisev, et ma lihtsalt ei saa mitte ühestki sõnast aru, ükskõik kui kõvaks ma raadio keeran.

Ei saa ka öelda, et raadiosse sobib madal hääl.  Kui võtta legendaarsed naised- Erilaid, Mälberg, Karu, Taim, Kärner.. siis nii mõnigi neist on heledama häälega, aga sa saad sõnadest aru.

 Vist siis ikkagi artikulatsioon, diktsioon ja pigem helitu hääl?

Vabandust, ma ei oska näiteid tuua kommertsjaamadest. Pole ammu kuulanud.

Ja oli asjalik postitus .... :)

Esmaspäev, 6. juuni 2022

Kuidas panna naised vabatahtlikult distsipliinile alluma

Lilleke rohus 
Eellugu on selline. See õppus pidi toimuma vahetult peale üht üritust, mille puhul ma eelnevate kogemuste  tõttu juba teadsin, et olen pärast seda kurnatud ja väsinud ja ei suuda sammugi astuda. Ning mingil põhjusel oli vaja eelnev digikoolitus ja test sooritada väga palju varem, ajal, mil mul oli väga kiire. Tunnistan ausalt, ma osaliselt spikerdasin. Seega, registreerisin, aga kõhklus oli hinges, kas see on ikka hea mõte.

Koolituse osa ajasin korda, ma õpin ju endale. Paar nädalat enne õppust võtsin ja panin iga päev mõttes relva kokku-lahti. Orienteerusin kaardi ja kompassiga magamistoast külmkapini. Ning igal hommikul õues käies spellisin parkivate autode numbreid nato tähestikus. (ebaproportsionaalselt palju on meil Bravo ja Mike autosid :))
Üritus läks jalgade mõttes hästi. Kogemused ja varasemad nipid aitasid, lisaks olid mul ülihead jalatsid. Aga. Ma lõikasin kääridega. Kääridega !!! oma sõrmeotsa nimoodi pooleks, et verd lahmas ja ma pidin lausa medpunkti minema. Loomulikult andke mulle nüüd relv...:)

Päev enne õppust. Olid jalad okei, ise olin ootuspäraselt kurnatud ja väsinud. Näpp valutas ja oli sisse pakitud. Ilm oli täielik gavno. Ja kohapeal selgus,et meid oli üle saja inimese.. ohkasin ja kirusin, et olin end reganud.

Aga. Päike tuli välja. Meid jagati väiksemateks gruppideks ja taaskord mul vedas inimestega. Lisaks leidsin lõpuks ometi ka ühe tuttava. St. Tema mäletas mind ülikooliajast. Ja ma tunnistasin selle rõõmuga õigeks. Ning 10 tuhande sammu kokkusaamisega oli päris keeruline.. :)

Pühapäev, 5. juuni 2022

Laupäev, 28. mai 2022

Niisama


LP avaldas 30 alla 30-aastast tehnoloogiasektori tulevikutähte

neist 23% on tüdrukud

13% on lõpetanud reaalkooli


Pärnu Koidula gümnaasiumi, GAG, 21.keskkool, RAM ja Läänemaa ÜG/Haapsalu on igaüks andnud 2 lõpetajat

ja lisaks on keskharidus saadud ka Sütevaka, Hugo Trefneri, Tartu Hansa, Kuressaare, Kiviõli, Narva, Otepää, Tõrva, Pühajärve, Tln Ühisgümnaasiumis või Inglismaal.

Ehk siis Tallinn, Tartu, Pärnu ja Lõuna-Eesti. Hea teadmine, et Eestis on endiselt haridus, mis võimaldab sõltumata koolist ja elukohast tulevikus miljardeid teenida.

Ja olukord on paremaks läinud. Loomulikult. Tabelid pole võrreldavad. Antud noored on välja valitud subjektiivselt, Delfi poolt, eks elu näitab, kuidas neil edaspidi läheb. 

Neljapäev, 26. mai 2022

3 teadusuudist

Olen siin vahepeal teinud paar revolutsioonilist maailmamuutvat avastust.
Esiteks. Plastikkarbid( säilitus/külmutus). Mul on nad kenasti ühes suuremas kastis. Et ära mahuks, siis nagu matrjoskad- suurem all, väiksemad sees.
Aga, mingil põhjusel läheb alati vaja just seda kõige suuremat, alumist ja niimoodi ma tuhlan kõik jälle segamini. Ühel kenal hommikul toimus heurekamoment. Ma võin nad panna ju tagurpidi! Kõige suurem on pealmine ja väiksemad selle all.

Teine alustalasid raputav avastus oli, et mu unetsüklid on 3,5-4 tunni pikkused. Juhul, kui ma mingil põhjusel öösel ärkan, toimub see alati poole kolme- kolme ajal. Ja kui ma nn äratuskellast edasi magan, siis samuti ca 3,5 tundi.
Kahjuks on selle empiirilise katse praktiline pool veel testimisjärgus. Aga kindlasti on võimalik leida sellele rakendus, mis muudab maailma.

Kolmas teadusuudis pärineb tegelikult KK-lt, kes kevad-talvel ( miks mitte talvkevadel? mis on ju õigem?) uhkustas, et kasvatab tomatist taimi :) Loomulikult pidin ma ka seda proovima. Ja see töötab tõesti!! Lõikad tomati pooleks, katad mullaga ja voila- tuleb taimi, mis mühiseb.  Ma ei saa üldse aru, miks ma seemneid olen ostnud, kui ma tarbin kilode kaupa tomateid ja sealt tükike näpata on nii lihtne. 

Tõsi. Sageli on sordi nimeks " Poola", või " Hollandi".. seega, tuleb olla avatud ja positiivne ning loota, et tegemist pole paari meetri kõrguse taimega ..:)


Ootame nobelit.

Esmaspäev, 23. mai 2022

Tavalised inimesed

Päeva tsitaat. Täiesti sobilik eelmise teema diskussiooni lõpetamiseks.

Hindrek Riikoja üliemotsionaalselt ( hüsteeriliselt vist ei tohi meeste kohta öelda?): 
" Räägime täiesti tavalistest peredest /../.kui varem käidi kogu aeg kahe autoga, siis nüüd käiakse pooltel kordadel ühe autoga..."

teema: "valitsus, ja eriti reformierakondlased hakkavad selle peale undama, aga peavad aru saama, et kütuseaktsiise on vaja langetada, sest tavalised inimesed on hädas."
Saade: riigiraadio, kus kaks keskealist meest vinguvad elu üle.

Ma alguses mõtlesin, et oma kommentaare siia juurde ei lisa. Aga. Minu blogi.

Mu alaväärsuskompleks süveneb. Kui Ratas andis mulle elektrihinna kontekstis teada, et ma ei kuulu keskklassi, siis nüüd saan ma teada, et ma pole isegi ka tavaline inimene.

Lisaks küsin taas. Mida Mehed Kardavad? 
Kui mehelik loogika soovib kütuse hinda, mis oleks madalam kui piimal.
Siis minu väga naiivne naiselik loogika näeb hoopis rohkem täiesti ebaadekvaatseid lahendusi.
Näiteks ohutud rattateed. Puhas ja loogiline ühistransport. Vesinikutranspordi eelisarendamine. Kodulähedased koolid ja lasteaiad. Elurajoonide planeerimine nii, et tagatud on turvalisus st kodude juures on ka töökohad. Tootlikkuse ja efektiivsuse kasv, et kerkiksid palgad. Valglinnastumise ennetamine koos nõuetega infratsruktuurile...
Täna ja kohe? Mobiilsed töökohad. Ei pea käima kogu aeg kontoris. Ning tööde puhul, kus see on vajalik,  tööandja poolt võimaldatud (bussi)transport kodu-töökoht.

Reede, 20. mai 2022

Rohelised küsimused ja kõhklused

Ükskõik, mis teemal viimasel ajal konverents- koolitus- seminar toimub, on seal kindlasti ka roheplokk.
Kui ma siiani olin veendunud, et olen tumeroheline, siis mida rohkem kuulan, seda segasemaks asi muutub .

Ma panen kirja meelde jäänud mõtted ja faktid 5-lt erinevalt ürituselt.

CO2 jalajälje määramiseks on praegu turul kaks erinevat metoodikat. Eks aeg näitab, kas jäävad mõlemad, või võidab üks. Ja siin on mõttekoht, et ei juhtuks sama, mis teiste kvaliteedisüsteemidega. Et kui sul on olemas BRC, siis kindlasti tahab klient saada just nimelt FSSC-d. Ja lisaks. Kui olemasolevate kvaliteedisüsteemide puhul on teada kindlad nõuded, millele serdi saanu vastab, siis antud juhul räägime me hindamisest. Sa vastad teatud tasemele, aga milline on " õige" vastus?
Miks seda üldse ikkagi tegema peaks? Peamise argumendina kõlas läbi, et pangad nõuavad. Hindamise läbi teinud ettevõtetel on lihtsam saada krediiti. 
Hindamine maksaks meie ettevõttele umbes 40 tuh, millest ca 10 tuh, saaks riigiabi.
Saab teha nn lõdvemalt, kasutades keskmisi, aga kuna Eesti on mikroriik, siis on meie puhul mõistlikum minna ikkagi detailidesse.

Olen kuulanud kahe (meie valdkonna)ettevõtte, kes on hindamise läbi teinud, esitlust. Ja mõlemad ütlesid otse välja. See on maraton, mitte spurt. Mõistlikum oleks ikkagi veel oodata, kuna liiga palju on veel küsimärke.
Tarbijate poolne nõudlus täna sisuliselt puudub. See on nagu taimetoitlusega, kus isegi väga rikastes riikides, kõigub selliste klientide osakaal 10% ümber.
Koroonast tingitud defitsiit, tarneahelate probleemid, nüüd energiakandjate hinnatõus,.. on muutnud kliendid väga hinnatundlikuks. Kas keegi oskab öelda, kui palju meid huvitab homme roheline jätkusuutlik maailm, kui ma ei jaksa osta leiba. 

Pühapäev, 15. mai 2022

Eurovision 2022


 Mind siiralt huvitab žüriide koosseis, kes andsid maksimumpunktid laulule, mis räägib " hüpnootilisest pepust". Üle Euroopa. 
See kõik kokku ongi eurovisioon. Keegi kurat ei saa aru, mis toimub :)

Tegelikult oleks olnud isegi põnev, kui Hispaania oleks võitnud. Kujutlege seda Leelo Tungla tõlkes...

Muidu olen rahul. Ja hea teadmine, et suuremalt jaolt ühtis mu maitse Euroopa rahvastega.

Belgia meeldis rohkem ja Hispaania absoluutselt mitte. 

Serbia, Norra , Rumeenia ja Moldova olid sürrid ja naljakad, nagu sel võistlusel olema peabki. sai kõva häälega kaasa laulda :)

Võitis mu lemmik. Ja teine lemmik tuli teiseks. Stefan tegi väga hea esituse.



Olime poolfinaalis 5ndad muide :) tubli töö 🇪🇪🇪🇪🇪🇪

ja finaalis saime Armeenialt lausa 12 punkti! Rahvaste hääled siis

ja Moldova rahvas andis meile 7....meie suurim fänn see aasta on siis Moldova nagu selgub

2. poolfinaalis olime zürii kolmas?????? mis siis finaalis juhtus, et zürii heitis?!


Laupäev, 14. mai 2022

Voodi tapab roboti

 


Kobald toimetas rahulikult magamistoas oma tegemisi. Järsku käis kõva pauk ja robot hakkas appi hüüdma. 

Selgus, et voodi põhjast oli välja kukkunud üks laud ja Kobaldi peaaegu tapnud. 

Kohe meenus  visa hing 4(?) , Sa võid olla übertark ja teha küberrünnakud ning jätta Ameerika elektri ja rahata. Aga vanakooli toores jõud murrab su maha.. 

Neljapäev, 12. mai 2022

Ja maasikad on laual...


Õhtusöögiks lasin tatrahelbed mikros soojaks. Kõrvale sõin oliive ja kausitäie arbuusi ning jõin klaasi veini. 

Nüüd istun maasikate kõrval. Testides tahtejõudu ja oodates, kuni mees koju jõuab ja külalised tulevad.

Kuulan päevauudiseid ja saan järjest enam aru putlerist. Võimuiha. Ultimaatumid. Kadedus. Meeleheide. Populism. See on ilmselt väga magus. Mina järgi ei annaks. Kusagil on piir. Olgu siis opositsioon, kui vaja. 

Aga varsti algab show. Stefan. Go!! I'm broke või I hope. Tänasesse päeva sümboolne.

Kolmapäev, 11. mai 2022

Enesemotivatsioon

Selleks ajaks, kui minuni jõudsid moodsamad lastekasvatuspõhimõtted, oli mul laps juba suureks kasvatatud.

Et ei tohi laita/kiita inimest, vaid tegu.
Mitte "sa oled tubli", vaid "see on kenasti tehtud". Väga mõistlik ja jõudumööda proovin rakendada ümbritsevate suhtes.


Täna hommikul avastasin, et ennast laidan, kiidan ma ikka vanamoodi.

Ütlen endale " Tubli", või " Ära vingu !"

Lisaks on sõjast tingituna tekkinud ka pisendamise teema. Ütlen endale- " Nii, mis su mure siis oligi? SEE on mure? Kas sul kodu, töö, elu.. on? Ok. Siis ära hädalda"

Sellega seoses hakkasin mõtlema, et kas iseendale tohib niimoodi öelda, või peaks ka iseennast kiitma- laitma tegude põhjal?

Ja veel selline väga oluline tähelepanek. Et kurvastavalt paljud koolilapsed käivad jalad väga tugevalt sissepoole. Kas tänapäeva lasteaias enam rühti ja jalgade asendit ei kontrollita? Kahju on lastest.

Esmaspäev, 9. mai 2022

Aviaatoritest

Käisin teatris. Pakuti pileteid ja no kuidas sa ei lähe. Linnateater jne.
Tsiteerides oma sõpra: Tükk osutus minust palju tugevamaks. Pisut on endast ikka hale ka...

Esimene vaatus oli huvitav, et onju, see on sissejuhatus ja kohe, kohe.. algab siis see päris etendus. Äärmiselt eklektiline, nagu otsiks, et mida ja kuidas näidata. Konverentsi idee oli huvitav, mul oli tunne, nagu oleks päriselt kusagil seminaril.

Aga teiseks vaatuseks oli uudsuse võlu kadunud. Mees hakkas juba veerandi etenduse peal sõbraga kirimalet mängima.. Mulle tikkus tukk peale ja mõte läks uitama. 
Et mis oli selle etenduse kontseptsioon ja point?

Kui eesmärk oli näidata gulagi koledusi ja/või rääkida mälu toimimisest, siis milleks sinna ümber kogu see Aviaatori teema, mis oligi vaid pealkirjaks ja tegelaskujude inspiratsiooniks.

Ja teine arusaamine. Kontekst on muutunud. Kogu venepärane- " tatjana ivanovnad", viinaviskamine, karjumine... hakkab vastu.
Gulagi õudused, pealekaebamine, omade piinamine ja tapmine, reetmine, kannatamine... see ei ole midagi õilist või üllast. See on jälk. Te oletegi sellised. Sellest kõigest on kirjutatud kümneid raamatuid, tehtud filme, etendusi.. Miks te mitte midagi pole sellest õppinud? Sajandeid olete sellised olnud. Endale teete liiga ja teistele teete liiga. 

Kõigele lisaks on see sõda tekitanud teatud tüüpi indentiteedikriisi. Et kui me (parandatud) ma ei kuulu vene kultuuriruumi, siis kuhu ma kuulun. 

Ma ei saa paljudest asjadest aru.

Pühapäev, 8. mai 2022

Eurovision 2022 eel

Selle aasta laulud on kuulatud ja .. mulle tundub järjest enam, et 
kõikide  laulude sõnu ei peaks tõlkima.. :)
#norra #rumeenia #serbia #läti #prantsusmaa

Rootsi on Lady Gaga ja Shallow plagiaat
Ja Armeenia on Kui tuuled pöörduvad, mida Sandra Nurmsalu esitas kunagi .
The Rasmus oli alla võimete. Pettumus. Bulgaaria oli parem.
Ja Lätil on väga värskendavalt out of box trendikas sõnum.
Poola nagu Mad World..
Prantsuse lugu oli nagu otse Türgist. Aga üsna huvitav.. :)

Täitsa okeid olid Leedu, Norra, Britid, Kreeka, Läti, Ukraina, Poola, Saksamaa.

Näis, kuidas laivis läheb..Kuigi. Elu on näidanud, et enam selles formaadis võistlust ei toimu. Kui kõikide riikide saatejuhid alustavad esitusi " Nüüd hakkab esinema laul, mida kihlveokontorites ennustatakse 3ndaks" jne, siis mis hääletajatelgi üle jääb. Ikka kuulad liidreid tähelepanelikumalt ja ei pane pisukest möödalaulmist pahaks.

Ukraina võidab.
Ja mitte ainult poliitilise konteksti pärast- ja tegelikult oleks ju lahe, kui kõik Euroopa riigid julgevad järgmisel aastal Kiievisse sõita ning aidata infrastruktuuri taastada. 

aga laul on ka väga hea. 



Reede, 6. mai 2022

Nüüd on mul küll abi vaja

Ma lihtsalt ei oska otsustada. 
Kuigi valikut eriti ju polegi. See tekst võiks nüüd automaatselt ilmuda, sest igal aastal sama tõdemus. Kui sul on ees ajapiirang, elad Eestis,  lolliks ei taha maksta, siis.. valikut õieti polegi.

Montenegros käisin eelmisel aastal. Kreeka kuidagi ei kõneta. Paaril korral olen käinud, aga.. ei teagi. Kunagi annan uue võimaluse, praegu jääb kõrvale.

Ilmselt tuleb jälle nii välja, et kõik, kes "me tuleme ka kaasa",  jäävad ikkagi kõrvale. Seega mu enda kava ja soovid.

Valikud

1. paketikas Türgi
Majutus, lend ja AI- 650. 
Vesivõimlemine, pikutamine, disko :),
ekskursioonid  ( Türgi saun, rafting, köisraudtee) + 170.
Kokku  ca 820
Tegelikult tahaks Istanbuli, aga sinna ma ei julge üksi minna ja reise sel ajal ei korraldata.

2. paketikas Bulgaaria
majutus, lend HS ja ÕS 655
vesivõimlemine, pikutamine, vanalinn on lähedal
ekskursioonid ( roosiõli, Bulgaaria kultuuri õhtu, miskid kivikalmed) + 170
Kokku sama, mis Türgi- ca 825, midagi tuleb lõunasöökidena juurde
Pluss- ma pole seal varem käinud. Kaks kolleegi kiidavad, paljud laidavad.

Kolmapäev, 4. mai 2022

Jälle targem

Relvakursuse läbiviija oli tõeline.. sõjamees. Kõik filmidest nähtud klišeed, mis olla saavad. Kõlava selge häälega, natuke haukuva kõneviisiga, marsib edasi tagasi. Kasutab vormi " Töötab!", mitte tööta või töötage.
Vahele poliitiliselt mitte väga korrektne ja väga eesti jutt ning vandesõnad.... Nii et ma pööritasin ikka mitu korda silmi ja vahetasin pinginaabriga pilke. 

Ma pean järgmisel korral küsima, sest iga kord tekib mul küsimus, kuidas nende instruktorite poole pöörduda. Nad tutvustavad end perekonnanimepidi, mis mul kohe meelest läheb. Ja ei ütle ju- õpetaja, instruktor... Kas õige on sina või teie?
Ma olen praegu kasutanud vormelit- härra/proua või lugupeetud komandör, mis neid alati naerma ajab, ju siis pole õige.

Samas, kogu selle matšoliku suhtumise juures oli väga empaatiline. Selge, konkreetne, rahulik. Puust ette ja punaseks. Rumalaid küsimusi pole ( " Küsib!"  "Vaatab siia!" " Proovib!"). Ideaalne õpetaja.
Ma ei või teid agiteerida ja üle tulema kutsuda.. ja loomulikult, see mida te tagalas teete on äärmiselt vajalik, sõduril peab olema kõht täis, muidu ei jõua võidelda, aga.. aga tulge hoopis kaitseliitu.
Näha oli, et mehel on kogemused. Relvaga naine pole mingi õieke. Meie enda  grupis oli viis, kel eelnevalt kokkupuude sport- või jahirelvaga.

Pühapäev, 1. mai 2022

Seks, Venemaa ja Linn

Mina pesin aknaid,
🐱 väsis ära
Märt Treier refereeris üks päev, mul läks kõrvust mööda, kelle oma ja kus avaldatud, artiklit teemal " põletavad vene kirjandust".

Nagu tavaliselt, elan ma teises meediaruumis. Minu maailmas esietendub Gogol ja Turgenev.

Raamatuid ei põletata ei otseses ega kaudses mõttes. Kui kellelegi "liiga" tehakse, siis muusikamaailmas. 

On kummaline, et kriitikute jaoks läheb kaduma point. Isegi, kui suurkujud elasid enne putinit ja olid või polnud imperialistid. Siis see pole oluline. Me oleme sõjas, mille eesmärk on taastada impeerium ja russki mir. Vene maailm. Ja infosõda on üks peetavatest lahingutest. Sõnum. Et me ei taha vene maailma, mille taastamise nimel tapetakse.

Reede, 29. aprill 2022

Palun üllata mind

Ma tean, mida tähendab, kui üle tee jookseb kass. Aga kui orav? Head? või halba?
Loodetavasti küllust ja rahu maailmas...

Käisin lõpuks ja proovisin jalga Saapavabriku saapaid. Sest ma lihsalt ei suutnud uskuda kodulehel olevat saapa kaalu + 600 g. Mul on kõik kodusolevad tossud ja saapad ca 300 g. Ja tõepoolest. Ongi nagu tinatükid. Nii-nii kahju. Sest välja näevad väga edevad.

Bloggeris võiks selline funktsioon olla, et kui ma hakkan kirjutama juba varem kirjapandud mõtet, siis pakutakse mulle vaikimisi seda varasemat versiooni- nii nagu otsingumootorites.

Käesolevaga kuulutan välja rahvusvahelise kirjandusvõistluse. Teema. Kuidas mul õnnestus päriselt ja tegelikult oma iseloomu või käitumist muuta.
Auhinnaks on igavene kuulsus.

Üks inimene lubas midagi teha. Tohutult põdedes, et kuidas ma usaldust kuritarvitan ja et äkki saab siis topelt, tegin ikkagi päkapi. Oma versiooni. Ja mul oli õigus. Kui ma poleks teinud, poleks midagi olnud...

Kolmapäev, 27. aprill 2022

Mina kaitsen teid

Olen jälle natuke targem.

Kas teie olete varem tulekustutit kasutanud? Mina polnud ja nüüd olen. 
Mõnevõrra üllatav oli, et tulekustuti on nii raske- ca 6 kg. Hiljem, kasutades, saad aru, et tegelikult pole hullu. Kuna sisu jagub ca 20 sekundiks ning adrenaliin on reeglina laes, siis seda raskust pole tunda, see pole oluline. Minu jaoks oli kõige suuremaks hirmuks splindi eemaldamine, kuna mina ja peenmehaanika... seepärast palusin, et saaksin paaril korral olla esimene ja seda reaalselt proovida.

Esimene splint... juhtus olema rubriigist " tavaliselt nii ei ole", ehk siis täpselt midagi minu jaoks :) splindi kättesaamiseks tuli plomm katki rebida. Ja tõsi, kõik ülejäänud tulid lups ja lups välja.

Seega, eemaldad splindi, suunad vooliku õigesse kohta ja vajutad päästiku alla. Lihtne.
Keeruliseks muutis see, et iga kustuti- pulber, vaht, CO2 käitus erinevalt, joasurve oli erinev.  Seetõttu oli mitte-esimesena juba lihtsam, nägid, kui kaugel peaks tulekoldest olema, et nn  pihta saada.

Õppetund see, et tuld ei tohi karta, tuleb minna nii lähedale kui võimalik ja nii kaugele, et oleks piisavalt ohutu.

Ja, üks asi veel.. õues võta üks hetk ja vaata, kustpidi tuul puhub:) vastu tuult ei tarvitse olla väga hea mõte.

Neljapäev, 21. aprill 2022

Aprilli algus

Ma olen kirjutanud päevikusse 2019 aasta maikuus- et "ei julge kirja pannagi, aga vist esimest korda elus olen ma kõigega 100% rahul ja õnnelik". Nüüd peaks sama kirjutama. Minu element on liikumine. Mulle sobib, kui mu elus on hoogu ja tempot.

Nii kiire on.
Nagu märtsis, nii ka aprillis on koolitused, koolitused. Suur osa neist rohepöördest moel või teisel. Kui ma siiani arvasin, et olen tumeroheline, siis nüüd on see usk hakanud murenema. Sellest peab kunagi pikemalt kirjutama.
Järgmisel nädalal, üle pika aja, pean ma ise kahel korral esinema. Üks neist on veebis, eesti keeles ja teemal, millest võiksin rääkida tunde. See on lebo. 
Teine on irl, inglise keeles ja teemal, mis pole päris minu, aga boss rääkis augu pähe. Seda ma pisut pabistan ( ja mida ma selga panen???)

Siis oli üle pika-pika aja kolleegidega pralle, mis oli... väga meeleolukas. Ja ees ootab õe juubel.

Kingi-idee näppasime. Tegime suure karbi, mille sees on igavese nooruse tool-kit. Lisaks minu (marineeritud) Võluseentele, joovastavale igavese nooruse eliksiirile ja hõberahadele, veel kommidega täidetud purgid st ravimid Laiskuse, Jonni, Tervise, Hea tuju ja Igavese armastuse raviks ning turgutuseks. Mu mees ja laps on meie pere copyd ja kirjutasid sinna peale vaimukad näidustuse ja tagajärgede lood.  Mulle endale meeldiks :)
Ja siis helistas õetütar ning palus viktoriini tegemiseks fakte ja lugusid. Hakkasin mõtlema ja. Tühjus. Mõned lõputult kedratud lood, aga muus osas.. oli ta üldse mu õde? Elasime me üldse koos? 
Siis hakkasin mõtlema, et tegelikult ju, jaa. Pikad päevad koolis, lasteaias, õues olid meil erinevad sõbrad...

Laupäev, 16. aprill 2022

Trummilööja saatus


Keerulised ajad on pannud ümber hindama ja uue pilguga vaatama, ka kunagised lemmiklaulud.

Selgub, et juba toona oli moraal madal ja väljaõpe puudulik. Rindele saadeti noor kahuriliha, kes laulis (!) öisel lahingretkel....

Kolmapäev, 13. aprill 2022

Õudne


Ma laenan oma sõbra teksti, sest ma arvan samuti. 


Kallis ekre valija. Palun ära vali rohkem neid inimesi. Kui sa seda ikka teed peale selliseid sõnavõtte, siis järelikult sa mõtled samamoodi ja kiidad selle heaks. Ja me ei saa enam sõbrad olla. See teeb kurvaks.


Esmaspäev, 11. aprill 2022

Tallest ja lillest vol3

See aasta on olnud üks suur koolitamiste aasta. Eelmisel nädalal olin reganud end üheks päevaks korraga kolmele erinevale üritusele. Kuna kõik olid huvitavad, siis ei raatsinud ka millestki loobuda ja tagantjärele slaidide vaatamine, ei ole see.

Nii oli mul hommikul ja õhtul tund aega kaks paralleelset ekraani. Vaheldumisi keerasin ühel ja teisel häält maha ja uuesti peale, et mõlemast osa saaks.

Ühel hetkel oli täiesti skisofreeniline olukord. Ühel ekraanil räägiti sellest, miks PEAKS rohepööret tegema ja teisel sellest, miks EI SAA seda teha..

Aga mitte sellest ma ei tahtnud. Rubriik- aga millest ma siis kogu aeg rääkinud olen.

Neljapäev, 7. aprill 2022

Erootika?

Lumi tuli maha. Valgeks läks maa. Krõbekülm just pole, aga ikka paar miinust.

Samas pole halba ilma, on valed riided. Juba paar hommikut tekitavad minus külmavärinaid noored näitsikud, kel on pahkluud paljad ( ja punased).

Läbi sajandite on moes igasugu veidrusi olnud ja kenaks peetud. Aga üldjuhul on püsima jäänud pigem konkreetses kontekstis mõistlikud ja praktilised lahendused. Et kui naised pidid sõja ajal meeste asemel tehasesse minema, pandi püksid jalga. Et kui nappis vett ja seepi, võeti appi parukad ja lõhnad. Et kuumas ja tuulises kliimas kaetakse nägu ja pea või võetakse üldse paljaks..

Aga paljad pahkluud põhjamaal? Miks see mood siiani kestab? Mulle meenus, et ammustel aegadel peeti paljastatut käekest ja pahkluud erootiliseks. Kas tõesti 21. sajandil, kui on põhimõtteliselt võimalik käia ringi ka alasti, on see endiselt erootiline?

Kolmapäev, 6. aprill 2022

Muinasjutt Lollist Ivanist või surematust Kaštšeist. Vali ise.

Annan täiesti tasuta ära täiesti unikaalse süžee mõnele romaanikirjanikule. Te pole sellist lugu mitte kunagi lugenud, ega kuulnud.

Ühes väikses linnas elas kokkuhoidev kogukond. No näiteks võiks tegevuse paigutada mõnele saarele või Midsomerisse. Nad olid seal elanud sajandeid. Kellegi vaarema oli abiellunud kellegi vaarisaga. Kellegi vanaisa oli kellegi vanaisale peksa andnud. Äri- ja perekonnasidemed olid läbi põimunud. Kõik tundsid kõiki.

Nagu igas kogukonnas, oli ka neil mädaplekke. Vova, näiteks. Juba poisikesena oli probleeme. Tegi poppi, käis õunaraksus, viskas aknaid puruks.. poiste asi, muigasid õpetajad. "Küll kasvab välja", lohutas koolidirektor. "Ka tema isad ja vanaisad olid sellised. Aga said suureks, ja kui head kirjanikud, kunstnikud, muusikud... nende suguvõsa lihtsalt on selline. See on nende hing. Peksavad, aga samas ka armastavad". Vova ema kutsuti kooli, aga mida temagi teha sai. Poisid ongi sellised.

Vova kasvas suureks, jamad jätkusid. Alatasa sattus kaklusesse, vahel näppas raha. Jah, ütlesid memmed. Aga kui ei joo ja pole purjus, siis on kuldsete kätega mees. Oli ka. Kuldsete kätega. Vova oli linna sibi. Vajalik ja väärikas töö. Vova vanematel oli veski, nad varustasid linna jahuga. Ja kes siis saia ei armastaks.

Siis tuli aga teateid, et Vova vägistab aeg-ajalt mõne tüdruku. Kohalik šerif laiutas käsi. Kõik uurimised jooksid liiva, sest tõendeid polnud. Sõna sõna vastu. Vova väitis, et tüdrukud ise tahtsid. Tüdrukud ei öelnud midagi.
Ja need tänapäeva tüdrukud on ju teada. Linnavolikogu kogunes ja mõistis Vova tegevuse hukka. Hr. Konn saadeti Vovaga rääkima. Hr. Nälkil oli veel parem ettepanek. Ühehäälselt võeti vastu otsus, keelata lühikesed seelikud. Kui vägistamised ja kaklused jätkusid, siis keelati baarmenil Vovale viinamüük. Baarmen nõustus, ja müüs edaspidi Vovale vaid õlut ja viskit.

Laupäev, 2. aprill 2022

Energia ja kangelased


Kevad on käes ja tavapäraselt kurdavad inimesed energia puuduse üle.

Kes meist ei teaks energia jäävuse seadust.

et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele.

Seega on loogiline, et teise inimese või looma puudutus, toit, jook, liikumine,  soojad ja külmad kehad annavad või võtavad energiat. 

Reede, 1. aprill 2022

Millest horoskoobid ei kirjuta

Ma kuidagi ei viitsi viimasel ajal isegi oma lemmikut- Susani horoskoopi, lugeda. Lihtsalt, kui sul puuduvad eeldused, ei saa toimuda ka tagajärgi. Ei saa Ukrainas mitte ühelegi päikesemärgi esindajale öelda, et sul on elu õnnelikum kuu. Ei saa mulle öelda, näiteks, et auto läheb rikki, kui mul polegi ei autot ega lube.

Viimati heitsin pilgu peale. Kirjas oli, et kutsutakse televisiooni. Ja avan meilboksi- ja voila, kutsutaksegi televisiooni..
Aga horoskoobis pole mitte sõnagi sellest, et märts oli teadmiste saamise ja teadmiste jagamise kuu. Palun vastavatesse kvadraatidesse parandused teha :)

Ajaloo huvides, ja astroloogidele õpetuseks, olgu kirja pandud märtsi viimane nädal.

Kes meist poleks mõelnud, vähemalt mina küll olen. Et kui rööviks panka või leiaks suure varanduse või kui keegi annaks triljoni niisama... ( et oleks selge, siis ma ei plaani ei esimest, teist ega kolmandat) "Breaking Bad" saagat vaadates hakkasin esimest korda mõtlema, et aga edasi.. kuida sa seda raha siis kasutada saad. 
Pühapäeval sain eksperdilt CPlt, sissejuhatava lühiülevaate rahapesu teemadel. Väga huvitav oli. Valdkond, millest ma midagi ei tea ega jaga, aga selgus, et keeruline ning põnev. (täpsustan ka seda, et ma ei kavatse neid teadmisi kuritarvitada).

Esmaspäeval jätkus eelmisel nädalal alanu. Ma sattusin arusaamatul ja segasel põhjusel kauba-aluste probleemi lahendamise töögruppi.  Ok, koosoleku juhtimine ning koordineerimine on lihtne osa. Aga see on teema, millest ma ei jaga ei ööd ega mütsi. Samas tahaks ju ikka sõna sekka öelda. Õnneks oli läbi veebi, seega sai vahepeal guugeldada. Ja taas kuulata tarku inimesi, kes asjast midagi jagavad. Väga huvitav maailm taas.

Kolmapäev, 30. märts 2022

Küsimused haljastajale. Ja vastused

Ma lihtsalt enam ei suuda võidelda. Meie LOV vanem Oleg, ilmselt vihkab mind juba. Las ka teised pingutavad.
Meil siin "renoveeritakse" parki. Ja sellega seoses, oli hommikuks väravate ette tõmmatud aed. Lapsed seisid summas aia taga ja kooli ei pääsenud. Õnneks vene kooli lapsed. Sellepärast õnneks, et venelased on vast ehk sotsiaalselt aktiivsemad, ja kuna meil on venekeelne linnavalitsus, vast jõuab sõnum paremini kohale.

Ma ei jäänud ootama, mis sai. Loodetavasti on nende hulgas paar vandaali, kes suudavad tekitada samasuguse juurdepääsu, nagu oli juba tehtud eesti kooli juurde. 

Raha meil ju parandamiseks on, nagu elu on korduvalt näidanud.

Aga vaadates järjest ja järjest haljastustöid, saan aru, et mul on ses vallas väga puudulikud teadmised. Panen oma küsimused kirja, loodevasti leian kunagi profi, kes aitab neile vastata.

1. Miks eelistatakse igal pool pigem võõrliike ( püramiidtammed, sahhalini kirsid jms).
Vastus EEs https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96258489/meie-linnade-uus-reaalsus-puud-surevad-seistes
Inimesed on võõrlikidega ( elupuud, rodod) toonud sisse haigused, mis tapavad praegused puud.

Lisatud hiljem. 11.04. sain sellised vastused Tallinna Keskkonna- ja kommunaalametist

1. Miks eelistatakse igal pool pigem võõrliike ( püramiidtammed, sahhalini kirsid jms)

Tamm on meie kodumaine liik ning tamme  püramiidvorm on ajalooliselt meie parkides ikka kasutuses olnud. Sahhalini kirsipuu valiku põhjuseks oli liigi dekoratiivsus õitsemise ajal. Kujunduskontseptsioon nägi ette dekoratiivsete õitega puu kasutamist ja selle elemendi nö võimendamist tiigi veepeeglil.

Laupäev, 26. märts 2022

Aju ongi olemas

Täitsa kreisi, mis juhtus. 

Õel tuleb sünnipäev ja tavapärane, mida kingiks tahad, ah pole midagi vaja. Räägime ja jõuame meenutusteni. Et nüüd on ta juba ise selles eas, et meid teise tuppa saata kingitust ette valmistama.

Vanasti, ilmselt nagu toona igal pool, kui oli sugulaste pidu, kupatati lapsed teise tuppa. Valmistasime seal ette eeskava, mida siis hiljem vanematele esitasime.

Viimati tegime üle aastakümnete  come backi enne koroonat ema juubelil. Läksime tädide lastega " korraks teise tuppa" ja esitasime kaanoni " mu viiul on tore..jne. ".

(Tegelikult me leppisime varem kokku ja tegime ka proovi, kuna paljud meist pole vahepeal nootigi laulnud). 

Igatahes oli see vaimustav üllatus ja kingitus.

Selle tulemusena hakkasin meenutama ja tuli meelde, kuidas täditütrega etendasime mustlanna lugu. 

Esimest rida mäletan. Edasi tühjus. Null. Vaikus. Isegi sisu ei mäleta.

Kolmapäev, 23. märts 2022

Kas inimesed on üllatusmunad?

Minult küsiti, kas võib inimeselt, kes on meie ühine tuttav Fbs. küsida iseloomustust.  Vastasin muidugi jah. Tavaliselt on sellised tagasisided üldjuhul üllatavad ( või siis tavalised ei jää lihtsalt meelde). Mitte negatiivsed ega positiivsed, vaid just üllatavad. Mingid nurgad sinust, millele sa polegi varem mõelnud.

Viimastel aastatel on ühiskonnas järjest olnud polariseerivaid teemasid ning vähemalt mina olen saanud  üllatuda, et inimene, kellest ma midagi arvasin, ei olegi selline.

Ma vihkan südamest igasugust sildistamist ning raamidesse ja kastidesse panekut, aga pean tunnistama, et paratamatult on mul inimestest mingi pilt. Mingi kuvand, ootused, kast, kuhu ma olen ta paigutanud. Olen veendunud, et ei ole olemas häid ja halbu iseloomuomadusi,. Vaid on kontekst, mis mõjutab, kas neist saavad tugevused või nõrkused. Nii et küsimus pole selles, et inimene osutub "pahaks", vaid selles, et ta üllatab (mind), et ta tegelikult erineb pildist, mille olen temast enda jaoks loonud. Sest inimesed ei muutu.

Näiteks, mu vanematel on ühine messengeri konto, aga ma tean eksimatult, kumma kirjutatud sõnum on.
Ja kui kuuled kõrvalt tuttavat rääkimas telefoniga, saad aru, kellega ta parasjagu räägib.

Ma olen viimastel päevadel teinud paar julget käiku, eeldades, et inimesed reageerivad nagu ma ootan. Ja üllatus. Nad reageerivadki.

Ma olen tänaseks korduvalt kogenud, et kui tunned last ja tema pere, siis umbes kolmese kohta võib juba üsna kindlalt öelda, kes ta on ja mis temast saab. Vahel on need teed käänulised ja pikemad, aga lõpuks jõuavad inimesed ikkagi sinna loogilisse punkti.
Loomulikult, kõrvalt on seda kõike kergem näha ja märgata.

Või võtame näite, kus me anname endale lubaduse midagi teistmoodi teha, muutuda. Tõstke käed, kellel see päriselt ja tegelikult õnnestunud on? Tubli oled. Me loeme blogisid, kus autor lahkab juba 10 aastat üht ja sedasama probleemi. Ma hiljuti lugesin üht enda 2016 kirjapandut, mis oleks nagu täna kirjutatud. Ma olen täpselt samasugune. Tammun ringi ja ringi ja ringi ja imestan, miks samade eelduste, suhtumise ja käitumisega midagi ei muutu. 

Pühapäev, 20. märts 2022

#ukraina Kui oleks vaid julgust


Jaapan võtaks tagasi Kuriilid 

Moldova Transnistria

Hiina "läheks appi" Ida-Venemaa etnilisele vähemusele.

Türgi kindlustaks võimu Mustal merel.

Kui Soome küsiks tagasi Karjala.

Gruusia taastaks oma iseseisvuse.

Valgevene veel elus olev opositsioon annaks võimaluse õiguspärasele presidendile.

Mis neist on tähtsam kui võim Ukraina üle?



Laupäev, 19. märts 2022

Varjundid


Mingi aeg tagasi sõnastasin enda jaoks, et unine ja väsinud on erinevad mõisted. Siis lisandus kolmas mõiste- tüdimus. Ja nüüd veel neljas. Energia. 

Ma pole väsinud ja mul on praegu energia 100. Andke mulle kirves ja ma lähen metsa langetama. Aga ma olen tüdinud ja unine. Ma magan võimalusel päeval. Õhtul lähen 9 voodisse ja hommikul ajan vaevaga üles. Päevas 10- 11 tundi.

Neljapäev, 17. märts 2022

Ma olen nüüd valmis

Ma tahan Eestit kaitsta. Ma tahan õppida Eestit kaitsma.
Täna saatsin avalduse Naiskodukaitsega liitumiseks.

Mul on viimasest militaar- sõjalise-pioneeri- Põuavälgu õppest liiga mitu aastat möödas. Esmaabi- koolitusi on regulaarselt olnud, aga tõsi, et kui kellelgi hakkaks paha, siis üliveendunult ma ei tegutseks.

See otsus ei tulnud kergelt. Ma panen enda jaoks kirja kõhklused ja kahtlused, et hiljem vaadata, palju neist reaalselt täppi läksid.

Kui ma mõtlen sellele organisatsiooni peale, siis tuleb mulle silme ette pr.AE. Ma füüsiliselt kardan naisi ( ja mehi), kes, laenates Reeda väljendit, ütlevad Kuidas Asi On. Kardan neid, kes räägivad vahetpidamata, kas siis kõrge pineva või pehme ja leebe ühtlase häälega. Kas ma suudan konflikte vältida ja rahulikuks jääda.
Ma keeldun osalemast igasugustel religioossetel riitustel a la õnnistamised. 
Mul on tõsiseid probleeme distpliini, reeglite ja autoriteetidele allumisega.
Ja mul on siiani psühhotrauma paraadide, rivistuste, vormide jms osas. NKK äpp ( mis on super hea, lae palun alla!!) nimi, "Ole valmis", tekitab mus mõõduka hüsteeria, sest oma eelmises elus pidin ma vastama sellele "Alati valmis!"... Ja kõik see eelnev on üks põhjustest, miks ma tahan liituda. Et ükski Eesti laps ei peaks seda kunagi enam tegema.

Laupäev, 12. märts 2022

#ukraina Kaastundest

Ma vahel mõtlen, et mida võiks täna mõelda Krimmi, Gruusia, Süüria, Iraagi, Liibanoni, Afganistani jne elanik.

Miks on Ukraina, erinevalt eelnimetatud riikidest, saanud nii sooja toetuse osaliseks. 

Üks konkreetne erinevus on konkreetse välise agressori olemasolu, kellega meil siin Eestis on oma kana kitkuda.

Ühine ajalooline taust ja arusaamine, et sama põhjendus sobib ka meie riigi ründamiseks. 

Reede, 11. märts 2022

#ukraina Veel on koidikud vaiksed

Kui niimoodi edasi läheb, siis saab must varsti ekre toetaja, või kes see täpsemalt nn eliidi vastu meil seisabki.

Sest ma ei saa aru.
Me ei saa Ukrainat aidata, sest siis oleks see sõda Venemaa ja Nato vahel? Oleks? Aga on ju. Juba praegu? Küsimus on juriidikas, mida see aga reaalses elus teistmoodi teeks?
Et see viiks sõja laienemiseni ja eskaleerumiseni? Aga mis see variant B oleks? Et Venemaa tõstab käed üles ja ütleb, ups.. See olukord eskaleerub nii sekkumisega kui ka sekkumiseta.
Ja kui nn meie pool väidab, et Venemaal ei jagu ressursse, et Ukrainat sisuliselt alistada ja hoida. Siis.. mida me täpselt kardamegi?
Et Nato sekkumisega algas 3 maailmasõda, mis lõpetati paari kuuga. Kas variant, et Vene-Ukraina sõda kestab 10 aastat on nagu parem, või?

Ja kui Nato ei saa lennukeid saata, siis maailmas on kümneid riike, kes Natosse ei kuulu. Moldova? Rumeenia?. Või siis hoopis mõni kauge Ladina-Ameerika või Aafrika riik. Miks me ei taha. Miks me tahame, et see konflikt jääks vinduma?

Kui üks pool ei mängi reeglite järgi, siis miks teised peavad mängima.

Samuti see spekuleerimine Nato ja El liikmelisusega. Mis mõte sel on. Tänast olukorda vaadates oleks see, et Soome pole Natos, isegi hea variant. Äkki meil on ka varsti relvaabi  vaja, ja Soome "ei saa anda, sest siis oleks see Nato sekkumine.."

Kui meedias räägiti, et põgenike lapsed lähevad eestikeelsetesse koolidesse, rõõmustasin nagu väike laps. Kindlasti on nende hulgas ka vene päritolu noori, nende puhul on vene keskkonnas jätkamine loogiline. Aga teiste puhul, kui nii eesti kui ka vene keel on sinu jaoks võõrkeeled. Siis, miks hakata õppima seda teist võõrkeelt? Ja nüüd järjest uudiseid kuulates, hakkab ka see illusioon murenema. Kersna, kes on siiani jätnud kindlameelse mulje, tunnistab avalikult, et tal pole aimugi kus ja mis lapsed on ja ilmselt neil on vene koolides kergem kohaneda...Me nagu päriselt täiesti teadlikult nõrgestame oma tuleviku julgeolekut?
Täna, praegu, on võimaluse aken, et minna üle riigikeelsele kooliharidusele ja meediale. 

Neljapäev, 10. märts 2022

Taevas kukkuski alla

niipalju õnne
Mees istub kodus arvutis. Järsku käib kõmakas. Vaatab aknast välja- meil võetakse siin aastaringselt uut aastat vastu, aga seal on rahulik. Vaatab ukse poole, seal istub üllatusest ja hirmust suurte silmadega kass. Vaatab selja taha. Täpselt tooli taga, on laest põrandale kildudeks kukkunud lamp. Oleks natuke tagapool istunud, oleks vastu pead saanud. Lamp kukkus lambist alla.

Ükspäev käisime väljas. Mees oli jummala paljas ( Tõnu, palun pane särk püksi). Ei salli, mütsi, kindaid... Niimoodi saad veel mingi koroona, noomin teda.
Läks päev ja järgmisel hakkas tatistama ja köhima. Siis tõusis palavik. Palavik läks üle, aga  kehv oli ikka olla. Kuna puhkus sai läbi ja pidi tööle minema, tegi testi. Esimene andis tulemuseks pildi, millist juhendis joonistatud polnud., Tegi teise veel, see oli positiivne.
Nojah, kuna me elame koos, siis olen ilmselgelt ka mina positiivne, mõtlesin ja telefon tegi piiks-piiks..

Hoia äpp andis teada, et mu isolatsiooniperiood lõppes eile. Tõlge: äpi andmetel olen ma 10 päeva tagasi kokku puutunud viirusekandjaga ja selleks, et mitte nakatada, oleksin pidanud kuni eilse päevani isolatsiooni pidama... Jommajoo (Fillon Maillet)
Ma pole testi teinud, kuna see ei anna mulle midagi. Lisaks tavapärasele tatininale ma köhin natuke ja hommikul oli  kurk pisut valus. Ja mu aju on viimastel kuudel nagu ühepajatoit. Erinevad mõtted jooksevad peas ringi, aga ma ei suuda neid lõpuni mõelda. Tea, kas peaks lõpuks ometi piima ja suhkrut sööma hakkama. Siis saaks maha jätta ja tšakrad korda?

Jõin kohvi ära ja otsustasin, et ei viitsi haige olla. Väljas paistis päike. Panin tossud jalga ja läksin hoopis õue. 

Reede, 4. märts 2022

Schladming


Huvitaval kombel kõnnin ma alati ajaloost mööda. Balti keti ajal sõitsin rongiga Moskvasse. Öölaulupidude ajal olin Eesti on teises otsas praktikal. Kui tankid ründasid teletorni, olin ma Soomes. Ja, nüüd, kui Putin läks sõjaga Kiievi peale, sõitsin ma Austriasse. 

Kus on rahu. Vaikus. Täiesti teine maailm. Telekast tuleb saksakeelseid uudiseid, millest ma aru ei saa. Õhtul sirvid pisut eestikeelset meediat, aga see ei jõua kohale. Sest päike paistab. Inimesed on õnnelikud....

On see põgenemine reaalsusest? Taas tagasi Eestis olles tundub kuidagi kohatu puhkusest kirjutada. Aga äkki see ongi mu elu viimane välisreis. .. ning järgmine on tasuta. Siberisse  Ja tuleb elada nii, nagu homset polekski. Sest äkki polegi..

Äkki tõesti. Ongi elu viimane.

Laupäev, 26. veebruar 2022

#ukraina internetist

Kreml teatas: "Vaenlane ründas barbaarselt meie lennukeid, mis pommitasid rahumeelselt tema linnu."

Tegelikult pani selle lause kirja kirjanik Karel Čapek (1890-1938), aga kui läbinägelikult. ( Heiki Raudla)


Ja kui päris aus olla...

pärast Putini hiljutist kõnet tegi ka Mongoolia Rahvavabariigi president avalduse, et nende impeerium taastataks selle 13.sajandi piirides, samuti kohustataks Hiina provintside ja Vene oblastite võime neile andamit maksma. ( Viktor Turkin)








Reede, 25. veebruar 2022

Et oleks rahu

2014 okupeeriti Krimm. 
Eile alustati pealetungi Kiievile.
Ukraina sa ei ole üksi.



18.03.2014 postitus
Ma olen rahuajal sõjahirmuga kasvanud laps.
Olid sellised ajad.
Ma olen voltinud vatimarlisidemeid. Olen rohkem kui korra jooksnud klassiga varjendisse. Olen õppinud, ja mäletan surmani, et keemiarünnaku signaal on rõvedalt plekine. Meie kooli seinal olid plakatid tuumaseenest ja tuumatalvest. Me tegime töid nende äratundmise peale.
Ma tean kui vastik on kanda gaasimaski ja kuidas kalašnikovi kokku-lahtivõtmine lõhub käsi. Riviõppused olid rutiin.
Ja meedia kostitas sõjafilmide ning- raamatutega.

Pühapäev, 20. veebruar 2022

Tarkuseteri


Vabandust, ma ei suuda viimasel ajal kirjutada postitusi, millel on algus ja lõpp. 

Kas kellelgi on aimu, kuidas eemaldada metallist purgikaantelt hapukapsa lõhn? Sooda, äädikas, sidrun, kohv, nõudepesuvahend, Sanytol, keetmine. Ei ole õiged vastused. 

Kuna kuller tõi mulle Salvesti asemel Põltsamaa purgid, millel on kergesti avatavad kaaned, siis ei raatsi ära visata ka. 

Esmaspäev, 14. veebruar 2022

See ei ole kukkel

Vastlapäev pole veel käeski, ja mulle on juba müüdud " vastla" vahukoorega moosipall, croissant ja mingi gluteenivaba asi. Maeiteamaeitea... Inimkond ei ole nalja pärast traditsioone välja mõelnud, vaid selleks, et meil oleks võimalus millestki tüdineda.
Kui ma loen, et kavas on kontsert, siis ma soovin kuulata muusikat, mitte intervjuusid " kuidas tunne on". Kui ma loen, et on vastlakukkel, siis ma tahan sellist, nagu juuresoleval pildil.

Üldse on veider, kuidas põhjused ja tagajärjed sassi ja meelest lähevad.
Miks küll meie eakad on  vaktsineerimata? eiteaeitea... 500 pensionäri jäi rahast ilma, sest keegi ei teadnud aadressi... 
Betina teatab, et ainuüksi Tallinnas elab 25 000 üksielavat eakat..
Ja kui ma siis loen loomaportaalide abipalveid, et leida kassidele- koertele hoiukodusid. Ja kui ma siis loen Eesti Keele Maja abipalveid, et leida eesti keele õpetajaid... Äkki suhtlete omavahel?

Ja kas me peaksime ära keelama Venemaa kanalid? See on ju tagajärg, et need inimesed ei ela meie meediaruumis. Alustaks

Neljapäev, 10. veebruar 2022

Milleks see kõik

Ma saan aru, et meie, blogijad, oleme juba selles vanuses ( khm), et haridusteemad enam väga ei huvita. Nimelt plaanib riik siduda põhikooli lõpueksamid lahti kooli lõpetamisest. Eile oli raaadios sel teemal väga huvitav saade.
Osaleja väitis, et peamine probleem olevat stress, sest õppekavad on liiga rasked. On rasked, sest meil on kaasav haridus ja osad lapsed ei saa seetõttu hakkama. Saatejuhi küsimusele, et kas lihtsustamine ei diskrimineeri kõrgema õppevõimega lapsi, head vastust polnud.
Ma ei tea kuidas teiega, aga mina näen probleemi lahendamiseks päris mitut mitte nii ekstreemset võimalust.

See selleks.,
Ma isiklikult usun, et tegelikult see, kas eksamid on seotud lõpetamisega või mitte, ei muuda suurt midagi. Gümnaasiumikatsed muutuvad rangemaks, tugevamad koolid teevad oma eksameid edasi.
Huvitav oli hoopis see, et õiget vastust pole, see on diskussioon kahe täiesti erineva maaimavaate vahel.

Küsimus on ikkagi laiem. 
Miks on vaja käia koolis ja mis eesmärki see ühiskonna jaoks täidab. 

Esimene, nimetame seda siis vana kool.  Eeldab, et inimene/laps on olemuselt mugav ja laisk ning teeb nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Suurim hirm on, et kui eksamit ei pea tegema, siis laps lõpetab pingutamise. Eesmärk on tulemus st elus hakkama saamine läbi oskuse tööd teha.