Aga ma tahaksin ajaloo huvides kirjutada oma mälust. Mulle on meeldinud kogu aeg rõhutada, et mul puudub mälu. Tõepoolest, kuna ma ei ole pea kunagi hetkes, vaid kusagil ära. Siis ma ei mäleta mitte midagi oma koolist, klassikaaslaste- õpetajate nimesid. Kokkutulekutel käies küsin endamisi, et kas ma ikka siin töötasin/õppisin jne.
Kui sa räägid mulle mõne põneva fakti, nalja või saladuse võid kindel olla, et tund aega hiljem ei mäleta ma isegi, mis teemal see oli. Aga erinevalt Klarist ma mäletan, kes rääkis ( ja kelle blogi lugesin). Kord kvartalis ma ahastan, et kindlasti on mul kas a) algav dementsus b) üleminekuea- aju või c)kõvaketas sai täis.
Oma õpilaste nimesid vaatan veel 2 kuud hiljem oma märkmikust.