Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

Esmaspäev, 31. jaanuar 2022

Vanad eestlased

Kolm kolleegi nikerdasid koroona-ajal nullist valmis rahvariiete täiskomplektid.

Vau, eks,

Rahvariided pole mitte ainult ilu, vaid annavad meile esivanemate kohta ka nfot, mida me ehk teada ei tahakski.
Näiteks seda, et vanadel eestlastel oli hullupööra aega ja neil oli kindlasti väga väga igav. Ning meeldiva poole pealt, et vanadel eestlastel puudus edevus.

Kujutle vaid, et neiud- naised tahtsid, viitsisid ja suutsid küünla- ja peeruvalgel näiteks pilutada ja  tikkida. Mida need vaesed silmad pidid küll üle elama. Ma ei suuda isegi elektrivalgel seda teha, lihtsalt ei näe. 

Neljapäev, 27. jaanuar 2022

Tükid ja hammustused

Nädalajagu tagasi ajasin kodustaadionile sisse suusaraja. Vahepeal sadas ja tuiskas. Ajasin uue. Suustasin seal uhkes üksinduses ja kurvastasin ning imestasin, et miks küll tänapäeva koolilapsed ei suusata. Ja näedsa! Esmaspäeval tulid eesti kooli lapsed suusad näpus ja hakkasid minu tehtud rajal sõitma!
#pioneer #rajaleidja # trendmaker
Näis, millal vene kooli lapsed murduvad :)


Üks päev oli koridori üles pandud silt, et seoses remondiga ei tohi sel päeval kell 9-17 kanalisatsiooni kasutada. Elevil elanikud asusid kohe muidugi silti asjakohaste kommentaaridega täiendama.  
Aga prioriteedid said selgeks. 
Kui ma seni arvasin, et ülim luksus ja inimõigus on soe voolav vesi, siis nüüd kogesin, et selleks on kanalisatsioon.
Mnjah. Mina olen moraalselt  sõjaks valmis... :)


Otsustasin, et olen tervislikum. Eelmisel päeval puhastasin ja pakkisin valmis porgandid, võtsin sõidule kaasa need ja õunad ja mingid väherasvased läätsekrõpsud. Olin väga uhke enda üle. 
Ja siis oli vaja vetsu minna, möödusin kohvikust ning... pea ütles, sul ei ole kõht tühi. Aga keha väitis, sa vajad midagi head. Ja enne kui ma aru sain, istusin ja kühvedasin sisse pannkooke moosiga ning jõin peale piparmündikakaod. 
Tundub, et jalgade treenimise asemel tuleb hoopis aju tugevdada.

Kas te  kõik juba mängite seda sõnamängu?  Appi, kui sõltuvusttekitav.. Kui ma siiani uskusin, et oskan natuke inglise keelt, siis seda mängides on pea tühi. Sulle ei tule meelde mitte ükski 5 täheline sõna. 
Keegi võiks selle eestikeelsena teha. Ma ainult mängiks :)


Laupäev, 22. jaanuar 2022

MIks mina alati ilma jään?

Kõigepealt anti kõikidele- võrgutasude näol. Siis otsustati aidata madalapalgalisi. Ja nüüd keskklassi. 

Kui midagi muud, siis saime meediast teada , et toetuste saamine on alandav ja käib  inimese eneseuhkuse pihta, niimoodi käsi pikal... Alimentide ja toimetulekutoetuse taotlemine on okei, sellest me ei räägi. Sest seda taotlevad mingid vaesed ja naised, kes pole osanud elada.  Aga energiatoetuse taotlemine on alandav.

Siis saime meediast teada, kes on Eestis keskklass ( mäletate keskklassi Viljat?) Eesti keskklass omab laenu, vähemalt 100 ruutmeetrit elupinda, mida ta kütab elektri või gaasiga. 
Minusugused, kes kütavad kaugküttega, või õliga või puiduga, on lumpen. Sellised, nagu mu kolleeg, kes pidi panema oma raha eest päikesepaneelid, kuna toetusi lihtsalt ei jagunud, ei vääri samuti toetust. 
(Ilmselt olen ma naiivne, aga ma tõesti loodan, et mu linnaosa venelased mäletavad seda, kui järgmine kord on aeg anda oma hääl Olegile või Mišale.)

Ma pole saanud mitte mingisugust emapalka, kollaseid kaarte. Mu laps ei saanud abi, kui ta oli töötu. Ma pole sellest kirjutanud, aga see kuu, kui ma olin koondatud, maksti mu toetus.. kogemata mu lapse arvele. Nii et ka sellest jäin ilma. 

Eile tankisin gaasi. Juures on kiri "kodumaist päritolu taastuvkütus biometaan ehk rohegaas", mis maksis 1,99. Rohkem, kui imporditud tavagaas.( Ja miks Eesti gaas on kallim, kui Vene oma?) 
Me oleme ju solidaarsed. Miks seda mulle keegi ei kompenseeri.  Sina ei vaktsineeri ennast, mina maksan su ravi eest. Sina võtad riski, laenu. Mina maksan su kütte eest.

Kõik ülalpool olev oli mõeldud sarkastiliselt.

Ma päriselt ka tahaks kirjutada lõbusaid ja helgeid postitusi. Ma olen lõpetanud poliitikasaadete kuulamise. Ma ei jälgi enam Delfit ning Fbs vaatan ainult kassipilte ja sünnipäevi. Ja ometi see sõnnik jõuab minuni.
Mul on füüsiliselt paha ja hirm,  et meil on valitsus, kes jagab lihtsalt raha laiali. Täna saan ma toetust, et kulutada mõnuga elektrit. Ma panen nüüd kõik lambid põlema, pesen ja küpsetan, sest riik ju maksab. Mul oli plaanis osta taimeriga pistikud, aga milleks?  Mida järgmiseks? 
Mulle toetus? Soojuse eest? Aga toidu eest? Aga selle eest, et ma üldse olemas olen? 

Ma saan aru, meil on olnud 2 väga keerulist aastat. Me kõik oleme stressis ja uued jõhkrad uudised tulevad ja tulevad. Aga lühiajaline populism, kas see on tõesti ainus lahendus? 

  

Neljapäev, 20. jaanuar 2022

Lõpp närutamisele

Vaatsin just börsihindu ja planeerisin tolmuimeja tuurile saata kell 15. Ja siis tuli teade, et alates jaanuarist kompenseeritakse kõik hinnad üle 120-e.

Keskerakond ikka hoolib. 

Ma igaks juhuks lisan, et ei ole mõeldud sarkastiliselt.

 Tegelikult on ju tore. Mina oleks küll ainult ettevõtteid täiendavalt toetanud, aga kui raha on, miks siis mitte. 

Ja ma väga loodan, et ei kuule lähiajal mingit vingumist et õpetajate või päästjate palgad on väikesed, või et  hooldekodude tasud liiga kõrged või et meil ei jagu raha sihttoetusteks päikesepaneelide paigalduseks või majade soojustamiseks.

Kirssidega! Kõigile !

Nostalgianeljapäev. Lapsepõlve maitsed

Ma alati imetlen inimesi, kes oskavad öelda oma ühe lemmiku. Lemmiklaulu, - filmi,- raamatu, -toidu... mul pole kunagi olnud üht ja ainsat. Elu muutub, olukord muutub, mina muutun. Ja lemmikud muutuvad. 

ETVs  jookseb Angelica Udekülli juhtimisel saade "Suus sulav Eesti", kus sel hooajal valmistatakse kuulsuste lapsepõlvemaitseid. No nii enam vähem. Suurem osa saatest kulub siiski kohalike väiketootjate PP-le ja reklaamile, aga vana toit üritatakse samuti ära teha. 

Kui mõtlen enda lapsepõlvemaitsetele, siis huvitaval kombel meenuvad esimesena soolased toidud.

Ema lihapirukad ja suitsuräime- makaronivorm. Isa tehtud kotletid ja praeliha. Kõikide ühine nimetus on krõbedus. Mida täna ei suudaks isegi Angelica enam saavutada ja samasugust tulemust saada. Ma olen pirukaid nüüd kahel korral teinud. Imehead. Aga teistmoodi, kui ema omad olid. Pannid on teised, toorained teised, ahjud teised. 

Meil oli kodus inside joke sellega, et ma ei armastanud ketsupit. Seega, nähes ketšupipudelit hakkan ma alati naerma, sest lapsepõlv tuleb meelde...

Magusast meenuvad ema tehtud kohupiimapallid, millega käis alati millegipärast komplektis jõhvikakissell. 
Kui ma olin pisike, siis oli mul väga närb isu. Ainus võimalus mind toita, oli peita iga lusikatäis  Salvesti õunakastme alla. Siis ma sõin. Nii et ka see võiks nimekirjas olla.

Teisipäev, 18. jaanuar 2022

Kas teil on ka nii?

Ma olen viimasel ajal märganud kaht veidrat asja.

Ma olen tubli magaja. Mõnel hommikul olen ärgates ärgas ja reibas, teisel mitte.  Mõnikord magan järjest hommikuni, mõni kord mitte. Normaalne, eks. Nüüd olen ma tähele pannud, et kui terve öö magades on vahel nii ja vahel naa, siis neil kordadel, kui ma öösel kolme ajal üles ärkan ja vetsus käin ja uuesti magama lähen, on mul hommikul kerge tõusta ja ka hiljem ei ole unine. Kus on loogika?

Ja teine kummaline asi. Aegade algusest on mul kell 18-20/ 19-21 külm. Sel ajavahemikul on mul seljas pluus, pusa, kampsun ja villane pleed ( suvel üks kiht vähem) ning niipea kui kell kukub, hakkan ükshaaval kihte maha koorima, sest palav. Raamat kirjutas, et see on okei. Teadlased ei tea, miks, aga on tähele pandud, et paljudel inimestel tõuseb sel ajal keha temperatuur. 

Teistmoodi on viimasel ajal see, (või siis pole ma seda varem lihtsalt tähele pannud), et kui teki või kampsuni vms alt paljastatud nahk külma õhuga kokku puutub, siis see on kui elektrilöök. Mitte niimoodi valus nahk, kui palaviku puhul. Teistmoodi. Reaalne füüsiline valu murdosa sekundi jooksul.

Kas teil on ka nii, või peaksin konsulteerima googlega arstiga?

 

 

Laupäev, 15. jaanuar 2022

Viimane suusataja

 

Üks asi viib teiseni.

Andsin lolli peaga nõusoleku, et lähen sel aastal suusareisile kaasa. Viimati käisin ilmselt kümme aastat tagasi, ei viitsi praegu otsida. Aga kuna mäesuusatamine on minu jaoks igav ja hirmutav ja ma pidin end selleks liiga palju ületama ja sundima . Ja murdmaa jaoks polnud mõtet sellist raha maksta, siis hakkasin selle asemel hoopis suviti lisareise tegema.

No näis, kas meid veebruari lõpus sinna üldse lastakse, aga kui lumi maha tuli, sain aru, et ma peaks vist proovima. Suusatada. Piinlik ju, kui siis jälle kalli raha eest suusad rendid ja selgub, et ei oskagi. Palusin mehel suusad ära määrida. 

Kas klassika või vabastiil, küsib ta.
No ma tahan lihtsalt suusatada..??
Ei saa nii, hakkab ta seletama. Saab valida kas üks või teine. Tead küll, Andrus Veerpalu sõitis klassikat..

Jah, ma tean väga hästi, kuidas Andrus sõitis, aga mul pole aimugi, kuidas sõidan mina.
Mu blogi näitab, et viimati põrkusin sama teemaga 2014 ja siis lõin käega. 
Ka seekord lõin käega.

Aga siis õde räägib, et sõitis just 15 km. 
Ja siis küsib Kaur, et kas ma suusatan.
Ja täna oli kergliiklustee nagu klaas ning tuul tahtis ära viia. 

Täna on see päev. Ütlesin endale.

Esmaspäev, 10. jaanuar 2022

Linnud

Vahel on mul väga kahju, et ma ei oska luuletada. Või kirjutada viisil, mis edastaks selle emotsiooni või tunde, mida ma tegelikult tundsin. Mingid hetked elust on sellised, et mul pole sobivaid sõnu. Need on, nagu oleks ma mingis juba kirjutatud ja räägitud loos. Elu ütleb. Vaata.

Kõnniteel, lumel, on tuvi. Ilmselt on tal tiib vigastatud, sest lamab ebaloomulikus asendis. Ilmselt on saanud löögi autolt. Sest lamab kohe auto taga. 
Tuvi on väike, tundub noor lind. Lind üritab pead tõsta ja ühe tiivaga pekseldes lendu tõusta.

Jään nõutult seisma. Ma tean, et peaks kuidagi reageerima. Aga ei tea, kuidas.

Võtan tuvi ettevaatlikult pihku ja viin ta teelt eemale, varjulisse kohta. Tuvi on nii soe. Ja nii kerge. Uskumatult kerge, nagu teda poleks mu peos. Tuvi ei protesti. Vaid lamab vaikselt. Ma ei väsi hämmastumast, kuidas sellised pisikesed olendid on elus. Hingavad. On olemas.

Panen tuvi lumele. Lähen eemale, et tuua varjuks mõned kuuseoksad. 

Kui tagasi jõuan, on tuvi surnud. Katan ta okstega. 

Sellest on mitu päeva, aga see ikkagi saadab mind. 

Kas ta suri minu pärast, sest süda jäi hirmust seisma. Või ma aitasin teda, sest ta ei pidanud piinlema. Ma tunnen end halvasti. Ma poleks pidanud sekkuma. 

Reede, 7. jaanuar 2022

Elu pole kunagi olnud nii hea 2021

Viimaste postituste valguses tundub mulle, et kunagi nalja pärast pandud slogan- "ma olen teiselt planeedilt", ongi päriselt tõsi. 
Ma loen (sotsiaal)meediast inimeste, keda ma päriselt tunnen, kurtmisi, et kulud soojuse ja valguse eest on 300- 1000 eurot ja ma ei tea mida tunda. Ühelt poolt tunnen end tõelise läbikukkujana, mul on olnud teised prioriteedid ja nende hulka pole kuulunud fänsi kinnisvara. Teiselt poolt on ju hea meel ka. 

Vaatasin, et olen viimati kuludest kirjutanud 2015. Kahjuks pole mul toonaseid graafikuid alles, seega teen võrdluse 2013 aastaga.  

Kütteklulud on väga segane asi, kui vaadata arveid, siis see kõigub kuude lõikes ( tariif) päris kõvasti. Sama on prügiveoga. Jumal teab, millest see sõltub. Meil on nii jagatud, et mina maksan toidu ja mees kogu muu kommunaali eest, seega väga ei viitsi süveneda.  Külmematel kuudel on küte olnud natuke peale 30 eurot. 
Vee- ja kanalisatsiooni tariif on jäänud vs 2020 samaks, aga tõusnud on vee soojendamine 4,8%.
vs 2013 on vee ja soojendamise hind aga hoopis  ca -25% odavamaks muutunud

Elektrist rääkides on positiivne, et 2021 elektri kulu on olnud normaalne. 2020 suutsime me jaanuaris 167,63 kWh kulutada ja 2019 detsembris 173,7 kWh. 2021 maksimum on  olnud 149,3 kWh kuus. Seega, me maksime varasemalt odava elektriga aasta keskmisena kokku sama palju kui täna kalli elektriga. Nii et pioneerina õpitud Operatsioonist Säästuretk on tänaseni kasu :)

Kolmapäev, 5. jaanuar 2022

Kuidas ma maailma ei muutnud

Ehh, alustame aastat asjaga, mida ma mitte kunagi varem teinud pole. Ma polekski kirjutanud, aga siis kuulsin raadiost järgmist vestlust:

hmm.. tavaliselt teevad aastalõpu kokkuvõtteid paarina mees ja naine. Miks sa minu kutsusid? 
Ah, tead, ma olen lihtsalt liiga laisk. Kuna sa istud mu kõrval lauas, oli hea lihtne sind kutsuda.


Ja siis saatsin ma kirja:

Tere, 

Kõigepealt sooviks Teid tänada kahe väga toreda üllatuse eest  26.12.2021 R2 eetris olnud saates " Olukorrast riigis".
Esiteks oli äärmiselt meeldiv üle pika aja kuulata eetris konstruktiivset kriitikat; vastast ärakuulavat ning austavat diskussiooni; väljaspool raame pakutavaid lahendusi ja ettepanekuid; positiivsust ning euroopa- ja globaalset vaadet olulistele sündmustele.

Ning teine tore üllatus oli eetris, poliitikasaates,  kuulda naisterahva häält. 

Teisipäev, 4. jaanuar 2022

Minu hobid

Igal asjal on alati kaks otsa. On positiivne pool ja negatiivne pool. 
Korteris elamise positiivne pool on madal elektriarve, näiteks. Negatiivne. Parkimine.

Peale viit õhtul on parkimiskoha saamine sisuliselt võimatu. Ning ka päeval pole see lihtne. Ma olen varem nimetanud, et elan getos. Tegelikult on tegemist äärmiselt progressiivse linnaosaga. Juba enne koroonat töötas ca 90% autoomanikest, ilmselt, nagu mina, kodukontoris.

Kodukontoril on samuti negatiivseid tegureid, aga positiivne on see, et oled kogu aeg olemas. 

Tuled õhtul hilja ja jätad auto kuhu saab. Hommikul lähed ärevuses vaatama, kas kojamehe vahel on trahvikviitung või mitte. Ei ole. 
Ala, mida suvel nimetatakse " linna haljasalaks ja kõnniteeks" muutub talvel, kui on lumekoristusaeg, "maja haldaja vastutuseks". Arusaadavalt ei suuda kojanaine 3-4 meetri laiust pikka teed labidaga lahti lükata. Ja linnaosa sealt lund ei koristata. 

Kaevad auto välja. Puhastad nn õiges kohas platsi lumest, jätad labida teele, et keegi seda vahepeal ei varastaks ja pargid auto ümber ja selgub. Et autot pole võimalik lukku panna, sest võtme patarei on tühi. Peale asjatut kangutamist, et patarei ise ära vahetada, lööd käega ja sõidad esindusse, vahetatagu. Jõuad tagasi, Parkimiskohti loomulikult enam pole, Kaevad endale uue platsi ja  pargid jälle ohtlikku tsooni.

Esmaspäev, 3. jaanuar 2022

Kuidas kommenteerida kommentaare

 Head uut aastat !!

Ma tahan, et oleks paremini ja et minul oleks mugavam.
Loomulikult. Ma ei tea. Äkki sulle meeldib nii, et kommenteerid kõiki kommentaare lõpus ja korraga, mitte konkreetset. 
Aga nii igaks juhuks. Puust ja punaseks. Ei mingit tagamõtet :)

Kui sul on Blogger

Lähed Küljenduse alla, valid Seaded, selle alt Kommentaarid ning kontrollid, et linnuke on lahtris
"Manustatud". 


Kui sul on Wordpress.  Valid samuti  Seaded, Discussion ning seal peaks olema lubatud "threaded comments"


Rohkeid kommentaare ja interaktiivset suhtlust lugejatega :)