Esmaspäev, 29. november 2021

#jutujaht Kuidas suhelda keeruliste inimestega

Inspiratsioon. Kaisa Ling Bluusikal palgalõhest

Jüri oli surmani väsinud. Et see pagana koroona juba läbi ei saa. Kõik mida ta tegi, mõisteti hukka. Küll liiga hilja, liiga vara, liiga karm, liiga vaba. Õiget vastust nagu polekski. Ja siis veel see, et " mehed ongi liiga autoritaarsed ja kõva käega ja esinevad liiga enesekindlalt, nagu teaks kogu maailma tõde". Samas üks arvamusliider oli, vastupidi, arvanud, et "minu meelest Jüri on ikkagi osutunud küllaltki otsustamatuks. Minu meelest rahvas on ettevaatlikum järgmine kord meespeaministrit tahtes". 

Koorem, mida kanda, polnud ka kerge. Ta oli Eesti Vabariigi esimene meespeaminister. Üldse, oli esimesi palju.  Esimest korda oli Eestil ka meessoost president. Jüri oli esimesena valitsusse toonud terve hulga meesministreid. Tõsi, kõrgharidusega mehi oli päris raske leida. Oli vana ütlemine " kolm on koolipoisi hinne" ja see kehtis millegipärast siiani.  Lisaks pidid nad ju pingele ja kriitikale vastu pidama. Isegi riigikogus oli  ainult 26 meest, seda oli liiga vähe. Aga rahvas ei valinud mehi. Vist ei usalda. 
Ta oli ammu loobunud internetikommentaaride lugemisest. See viha, mis sealt vastu vaatas, oli õudne.

Kukk millest peale kiremise pole mingit tolku; mingu koju, tehku lapsi ja raiugu puid. Jõudu on, aga mõistust pole. Mees roolis, auto kraavis.; mõtleme veelgi positiivsemalt ning surume ja pressime veelgi rohkem mehi naiste kohtadele ja siis muudkui imestame ja ahh-etame, et kuidas see elu küll niisuguseks on muutunud.
Meespoliitikuid peeti liiga emotsionaalseteks, kurjadeks ning autoritaarseteks. Sul võis kasvõi doktorikraad olla, aga seda ei võetud tõsiselt. Nojah. Naised said mänglevalt hakkama kodu ja töö ühendamisega, naistel oli parem haridus, jõid vähem ja elasid kauem. Lisaks maksti naistele sama töö eest kõrgemat palka, sest neil olid lapsed kasvatada ja vanemad hooldada. Palgalõhest oli küll pikalt räägitud, sest kuigi mehed ei olnud nii head multitaaskijad ja vast ka mitte nii hoolsad, töökad ja püüdlikud, kui naised, oli neil ikkagi rohkem füüsilist jõudu. Lõppude lõpuks ei olnud õige kedagi diskrimineerida omaduste eest, mida loodus oli kas jaganud või mitte. Mehed võisid olla täpselt sama head keevitajad ja ettevõtete juhid, kui naised. Ja meestel olid ka lapsed ja vanemad.

Neljapäev, 25. november 2021

Mida ma usun

Kitty kirjutas väga heal teemal, ebausust. Lugesin kommentaare ja veel päris mitu asja tuli meelde. Kopeerin sealt siia ka need uskumised, mis kohe meelde ei tulnud, aga mida ma tean. Niimoodi kirja panduna on see päris õõvastav, kui palju on minus ebausku :) Okei, mõned neist on ka rahvatarkused. Ja rahvas on meil ju tark.

Mu juured on vähemalt 400 aastat Halliste ja Hargla.

Õnnest

  • kui must kass läheb üle tee nn põue, siis läheb halvasti. 
  • Lävelt ei tohi tagasi pöörduda, läheb halvasti- aga selle saab nn maandada, kui vaatad peeglisse
  • Kui komistad vasaku jalaga, siis tuleb kohe nn peale komistada paremaga, siis on kõik jälle hästi
  • Soovid lähevad teatavasti täide. Aga see on peenike kunst. Esiteks peaks soov olema jaatav lause. Mitte- "ma ei taha teha nii palju tööd", vaid "tahan rohkem vaba aega". Teiseks, peab hoolega mõtlema, mida soovid. Kui soovid nt. tahan rohkem vaba aega, võid homme olla töötu- palun, vaba aeg :)
  • Nn. ärasõnumise vältimiseks, tuleb kolm korda sülitada.
  • toas ei tohi vilistada, tekib tulekahju
  • kui keegi läheb reisile, siis ei tohi kohe peale minekut põrandat pesta.
  • killud toovad õnne, aga peegel 7 aastat õnnetut armastust
  • kahvel kukub maha, tuleb naine külla. Noa kukkumine toob meeskülalise

Noor ja vana kuu. 
see tarkus on mul kindlalt emalt ja seda järgin ma hoolega.
Noor kuu paneb kasvama. Ma teen sel ajal nt. investeeringud ning panen kevadel taimed kasvama.
Vana kuu ajal asjad lõppevad ja kahanevad. Näiteks lõikan küüsi, tukka ja raseerin.

Esmaspäev, 22. november 2021

Printsess, Bond ja Manul

Kui me pühapäeval liiga vara ärkame, siis kuulame taustaks saadet Käbi ei kuku. Mu mehel on sellega mingi teema, mistõttu toob see alati kaasa diskussioonid selle saate kontseptsiooni õiglusest.

Tafkav pani sellele teemale hea nime. Printsessid.  Eelise saamine õigesse perekonda sündmise tõttu. Kas printsesside elu on lihtsam. Muidugi, huvitav on, kuidas ajas on ka printsessi staatus muutunud. Kui varasemalt tähendas printsess vabadust ja lihtsamat elu. Siis tänapäeval on vastupidi. Reegleid ja raame. Tsiteerides klassikuid, kes tahaks tänapäeval olla printsess. Ainult hullumeelne.

Aga nii ehk naa. Ma olen alati austusega suhtunud neisse, kes nn tavalisest perest tulles on edu ( vanematest erinevas valdkonnas ) saavutanud.

Näiteks Randvere pere lapsed, vennad Uusbergid ja Piusid, või õed  Realod, Talid  ja Kissad. 

Teisalt. Mõtle, milline surve ja  seisus kohustab on nt Ilvese või Tarandi poegadel. Valitsusliikmetest rääkimata.  Kõik mu tuttavad nooremad õed-vennad räägivad, kui "tore" oli koolis kuulda, "aga sinu õde/vend ".. see õigustatud(?) ootus ja vastutus nn perekonna hea nime eest...Ehk me oleme printsesside vastu liiga karmid?

Reede, 19. november 2021

Oravatel on juba kasukas hall

Tuli uudis, et detsembris toimuma pidanud välismaal toimuv mess lükatakse edasi. See on nüüd siis juba neljas kord. Hakkab kuidagi normaalsuseks saama, et mitte miski pole kindel.
Sain järsku aru, et mul on nüüd aega. Mul pole enam kiire. Kiire minna juuksurisse. Minna tõhustusdoosi tegema. Kogu see ootus, sebimine ja ettevalmistus kuuluski kuidagi aega eK. Vanamoodne. Sobimatu.

Kolmapäev, 17. november 2021

Eesti saab uue keskkonnaministri

Ma olen üldiselt e- coopi fänn, aga seal pole Vileda õigeid nuustikuid ning Zewa mentooli-taskurätikuid, seega ma pean aeg-ajalt ka teiste kettide e- poode katsetama. Sel korral sai võimaluse Barbora. Ammu pole kasutanud. Kodulehe layouti pole mõtet ilmselt kritiseerida, eks see ole harjumuse asi. Aga ma mäletasin eelmisest korrast, et mind juba toona häiris sisselogimise nõue. Lisaks on nende leht kohutavalt - agressiivne?- ma ei leia paremat sõna. Ükskõik mida tellid, kohe- tsahh, visatakse ette uued tooted- äkki tahad ka seda lisaks tellida. Ei taha.

Mu esimene üllatus oli see, et ma ei saanudki tarneaega samaks päevaks. Kui kaup järgmisel päeval kohale jõudis, tabas mind järgmine üllatus. Ma olen kõikidele, kes viitsivad kuulata, seletanud, et e- poest saad sa kvaliteetse kauba. Sest see on usaldusäri. Kui sa saadad mulle midagi ebakvaliteetset, siis ma järgmisel korral ei telli. Ja see on ka paika pidanud. Nüüd sain ma siis esimest korda ebakvaliteetse rohelise. Hallitanud mandariinid ja pehmed ning ülekasvanud suvikõrvitsad.
Lisaks oli kaup pakitud paberkottidesse. Prismal on sama kiiks. Ma ei tea, võimalik, et see ongi väga roheline. Aga mul pole nende kümne paberkotiga mitte midagi teha. Panen prügikasti. Vabandust. Paberikonteinerisse. Kilekotid kasutaksin ära prügikottidena.


Mind ligi 10 aastat teeninud Click and Grow andis otsad. Plastpott on muidugi igati terve ja ma saan seda suvise lillepotina kasutada. Aga led lamp ei tööta enam ja kuna seda mudelit enam ei toodeta, siis... pidin tellima uue. Mul on nii kahju. Uus on uus ja ilus ja kõik. Aga ikkagi. Miks lõpetatakse varuosade tootmine, kui korpus kestab sajandeid?
Uus saabus, pakitud, kui kristallivaas. Ülikõvad tugevast papist karbid. 5 karpi. Kass oli rahul. Aga. Mina nende sisse ei mahu. Ja taas viskan korralikku pappi prügikasti.

Laupäev, 13. november 2021

Teeme maailma korda


Ma saan vaid korrata ühe oma kunagise postituse algust. Nende aastate jooksul, kui ma olen seda blogi pidanud, olen sõjast pidanud kirjutama hirmutavalt tihti.

Siiani on need meist siiski mööda läinud. Aga alles. Gruusia, Krimm, Süüria, Afganistan, Ukraina....

Nüüd siis Valgevene ja Poola ja Leedu. Mingites inimestes istuks nagu mingi uss sees. Sa lihtsalt ei saa rahulikult olla. Sul on vaja võimu ja tähepanu.

Neljapäev, 11. november 2021

Laulu lugu

Tänan teid kõiki, kes aitasid mul tookord vihmalaulude listi koostada. Mul on spotify listis neid juba 84 ja järjest avastan uusi :)
aga novembrivihm ei ole kerge suvine Dan Fogelbergi "Rhythm of the Rain",vaid see on midagi muud. Ma tundsin ühel päeval, et just rahvalaulud on need mis sobivad vihmapiiskade trummeldamisega aknale. Mind on pikka ega saatnud kolm laulu. ( ja ma luban, et see on viimane kord, kui ma mingeid nimekirju koostan).

Esimene on Kiigelaul (veli hella vellekene). Ma isegi ei tea, kuidas ma seda laulu tean. See on olnud minuga alati, kuniks ma ennast mäletan. Ju ema õpetas. Koolis sain enda suureks üllatuseks teada, et ma olen teist salmi alati valesti laulnud. Mõni aeg hiljem, sain veel suuremaks üllatuseks teada, et selle laulu autor on Mihkel Lüdig. 

Ma olen seda laulu laulnud alati kui ma kiigun. Ja ma kiigun alati, kui on võimalus. Kuna mu enda salmi sõnad olid originaalist lennukamad, küll ilma kauni alliteratsioonita, aga minu meelest  loogilisemad, siis need on jäänud kolmandaks salmiks:

Kiigu kiigu kõrgeelle, üle sinimetsade
Kõrgel taevapiiri alla, üle suurte mägede
Mis seal näikse pilve otsast. näikse kolme uibukest... jne

Kolmapäev, 10. november 2021

Kolm on kohtu seadus


Nüüd tuleb pikk, tõsine ja delikaatseid terviseandmeid sisaldav postitus. Aga ma siiski avaldan selle, sest nagu ajakirjanduses öeldakse. Ehk aitab mu kogemus muuta mõne naise elu.

Paar kuud tagasi tabas mind harvaesinev tublidushetk ja ma panin naistearsti juurde aja kinni. Kaua ma ikka internetist õpin. Lähen ja kuulan proffe. Kas mul on põhiseaduslik õigus edasi süüa tablette, nagu väidab kanadaraamat või peaksin ma hüppama pea ees tundmatusse ja tunnistama, et on aeg hakata valmistuma menopausiks.

Arst vangutas pead ja tahtis mu enne vastamist läbi vaadata ja selgus, et mu kõhus on hoopis mingi veega täidetud tsüst.  (Ma ju ütlesin, et ma ei ole paks.)
Millal ma ometi täiskasvanuks saan? Ma ei tea. Ma oletan, et normaalne täiskasvanu oleks selle sõnumi peale hakanud näiteks .. testamenti koostama? Või ma muidugi ei tea, mida normaalsed inimesed teevad. Mina hakkasin.. naerma. Esiteks kergendus selle pärast, et tegemist pole rasvaga.

Teiseks. Kas te soovite rääkida tsüstidest?  Esimest korda juhtus nii, et käisin selgeltnägija juures, kes väitis, et mul on tsüst ja maksalutikad. Ma olin toona naiivne ja noor ning tormasin paanikas kohe arsti juurde, 

selgeltnägija ütles…. 
Tore. Ütles arst. Mille üle te kaebate?
Ma ju ütlesin, et selgeltnägija…
Ma sain aru, ütles arst, aga mis probleemid teil on. Mida te soovite, et ma teen?

Laupäev, 6. november 2021

Vikerraadio


Täna hommikul mõtlesin, et ma pole kunagi märganud, et ühele inimesele sooviks õnne mitu erinevat seltskonda. Kas need summeeritakse? Aga kas sellega ei riivata õnnitlejate õigusi. Et kui öeldakse, et soovitakse õnne, tervist ja hingerahu, siis Siim perega on hämmingus, sest tema tahtis vanatädi Almale soovida vaid tervist. Ning Pihlakodu tahaks vaid hingerahu soovida, aga nüüd on nende nimel ka õnne soovitud.


Ja kui ma oleksin Itaalia või mõne teise riigi saadik, siis oleks juba ammu esitanud Eesti riigile noodi, ühe EL riigi kultuuri eelistamises teistele. Sellega rikutakse EL aluspõhimõtteid ja võrdse kohtlemise reegleid....



Neljapäev, 4. november 2021

Loe läbi Eesti

Koondasin kokku raamatud. Ilukirjanduslikud teosed, raamatud ja romaanid, mille tegevus toimub äratuntavalt mõnes Eesti kohas.

Aga vot, Kaur. Jah, raamatuid on ilmunud sadu. Aga just neid, mida ma otsisin, neid suurt polegi.
Sest mängu mõte, kui võtta Ameerika näide aluseks, oli muu. Tegevus- krimka, armastuslugu vms, väljamõeldud tegevus peab toimuma päris kohas. Linn on taust, mitte peategelane.
Mõne raamatu puhul tegin sohki. Ja kõiki ei jaksanud kirja panna ka.
Kõrvale jäid, mida on kohutavalt palju: memuaarid, luuletused, muistendid. Mis on samavõrra olulised ja räägivad selle koha lugu, aga pole selle mängu teema.

Kui üldistada, siis on Eesti kirjanduses meeletult raamatuid meie kuulsusrikkast ajaloost, peoga on sotsialistlikku realismi ning õige vähe korralikku meelelahutust ( mis toimuks identifitseeritavas kohas). Kui Ameerika näitel jätta alles ainult 20. ja 21.sajandil toimuva sündmustikuga raamatud, siis ega neid suurt polegi :)
 

Kolmapäev, 3. november 2021

Raamatusõbrad, aidake

FB lugemise väljakutse grupis jagas keegi raamatute nimekirja, mille tegevus toimub erinevates USA osariiikides. 
See pani mõtlema, et kas Eesti kohta saaks sama teha.

Hästi palju on memuaare, Minu sari on andnud sellesse suure panuse. Aga need ei vasta nn mängureeglitele, Ma mõned siiski panin ( kaldkirjas), need, milles on lisaks ka muud lugu ja ilukrjanduslikke elemente.
Aga raamatuid, mis räägivad muust, aga tegevuskohaks on äratuntavalt mõni Eesti paik? Kas kellelgi tuleb veel midagi meelde?

Saaremaa  Politseiniku tütar jt sama sarja lood, Katrin Pauts
Hiiumaa  Paradiis, Tõnu Õnnepalu,
Vilsandi  Silver Üksssilma lood Heino Väli

Võru, Vee peal, Olavi Ruitlane
Peipsiääre, Serafima ja Bogdan, Vahur Afanasjev
Koikküla, Ravvasita, Jaak Sarapuu

Esmaspäev, 1. november 2021

pessimistlikult

Kõige nõmedam on see, et minu panusest pole olnud mitte midagi kasu.  
Ma olen olnud asjatult isolatsioonides, ma olen asjatult kandnud maski, ma olen asjatult vältinud kontakte, ma olen asjatult teinud vaktsiinid. 

130 00 inimest sai viimase süsti vähemalt kuus kuud tagasi. siia võib lisada need, kes olid hiljuti haiged ning liita juurde need, kellel on süstist  4-5 kuud.
Ja saame tulemuseks, et tegelikkuses on täna Eestis immuunsus ca kolmandikul.

Me oleme ühiselt maha maganud võimaluse saada stabiilne olukord vähemalt Eestis. 

Kui panna ühsikond täna lukku, eeldusel, et sellest nõudest kinni peetakse.
Vaadakem Lätit Kui on kadunud tunneli lõpus olev valgus, on väga raske panna inimesi tegema midagi vabatahtlikult. Eesti saab usutavasti täna ja praegu panna kinni nagu Lätis. Käskudega, sõjaväe ja politseikontrolliga.
Aga kinnipanek, see on venitamine. Anname haiglatele lootuse et ca kuu pärast muutub neil olukord rahulikumaks. Ja siis teeme uuesti ühiskonna lahti ja alustame järjekordse lainega?

Mulle järjest enam tundub, et täna oleme seisus, kus tuleb lihtsalt ära kannatada. Edasilükatud plaaniline ravi on täna reaalsus. Mitte midagi, mida me täna teeme või ei tee, ei muuda seda fakti.
Meil on nn katsepolügoonina olemas oma Ida- Virumaa. Vaatame, kuidas neil läheb, kui strateegiaks on valitud läbipõdemine. 

Lollid pidid ka kirikus peksa saama. Ju meil on seda siis vaja.