kolmapäev, 28. juuli 2021

N.Klein "On Fire. The Burning Case for a Green New Deal"

2003 aastal lugesin Naomi Kleini raamatut No Logo ( ilm 2001). Ilma igasuguse liialduseta võin öelda, et see muutis mu maailmavaadet

Hiljuti mõtisklesin, et tahaks lugeda midagi väga head ja Naomi tuli meelde. Uurisin, ja leidsin sellise raamatu. Selles raamatus on esseed ja kõned aastatest 2015-2019, paljudele on lisatud postscriptum, mis on huvitav- kuidas on asjad pärast seda läinud. Autor vabandab, et enamik näiteid tuleb USAst, Kanadast, Inglismaalt ning Austraaliast, kuna nende riikidega on ta kõige enam seotud.
Keskkonnateema, millest raamat räägib, ei ole niivõrd maailmapilti raputav, kuna see on õhus olnud juba pikemat aega. Aga näited, mida ta toob, andsid vähemalt mulle mõista, et ma elan täiesti teises meediaruumis ( #peavoolumeedia). 
Ma väga austan selliseid inimesi, nagu Naomi Klein. Kes ainult lihtsalt ei sõnasta, kirjelda, targuta, vaid kes reaalselt löövad käed külge, et muuta maailm paremaks. (Loodetavasti kui ma suureks saan, siis saab ka minust selline inimene.)   Naomi ja tema meeskonna poolt algatati Kanadas projekt The Leap, (mis, nagu ma aru sain, tulistati auklikuks), mis on andnud inspiratsiooni Green Deal liikumiseks ja on jõudnud täna reaalselt Euroopa kliimaseaduseks.

Kui sul on plaanis seda raamatut ise lugeda, siis jäta siinkohal pooleli- ma toon päris mitu tsitaati ja näidet ning lisan oma arvamused. 

esmaspäev, 26. juuli 2021

Üleloomulik


Mul on vanakooli äratuskell. Õhtul tõmbad nupu üles ja hommikul vajutad alla.

Kell heliseb, vajutan kinni. Kass loivab kohale haigutades tahmas näoga, aga hommikuid, mil ta on unine, on ennegi olnud.

Hommikused rutiinid, joon kohvi, kuulan uudised ja lähen ajan mehe üles.

Paari minuti pärast ilmub unine mees. "Kas liiga vara ei ole?", küsib.
Vaatan kella. Kell on 6. Ja on ka teistes tubades 6. Ma ärkasin tund aega varem.

Müstika. On võimalik, et kella liigutades liikus seier natuke paigast. Aga täpselt tund? Neil kordadel, kui pean varem ärkama, kulub minutit kümme, kui suudan nende kriipsukeste järgi õige koha tuvastada.

Teate ju küll neid õudukaid, kui alguses on seinal pilti nihutatud, siis on kadunud kummikud ja hiljem on laps valest soost. Ja siis kui naine muretseb, öeldakse, et ... kuule, sa oled kogu elu linnas elanud, sul polegi kummikuid. Ja pärast selgub, et tegelikult oli naisel õigus ja ta aeti meelega hulluks.

Mees eitab igasugust šantaaži. kass eitab samuti. Aga kui mu järgmised postitused tulevad hullumajast, siis teate. Eta ne son, eta sony. 

kolmapäev, 21. juuli 2021

Kutsumata külalised

 

Hakkan kapsašarlotkat tegema ja avastan, et mu jahus on mardikad.

Tõsi,  ma pole piinlikult kaua oma kappe tühjendanud. Uhan riiulid ja praod äädikaga üle, vaigistan endas "lapsed nälgivad"  ja alustan kappide tühjendamist.

Saan teada, et vanaaegsed mummulised plekkkarbid ja kaasaegsed klaaspurgid "hermeetilise" kaanega, pole ühtigi hermeetilised. Elu käib igal pool. 

Kui kummaline on ikka putuka elu. Su elu on ainult üks ootamine, et siis elada hetke. Ja ootad kannatlikult oma aega, kui on sobivad tingimused koorumiseks. Ja mitte keegi ei armasta sind...

Ja võid ju arvata, et putukas on mingi tume tegelane. Vale puha. Mu makaronid kihavad, aga sarnases pakendis olevad täisteraspagetid ja riis on vähemalt pealtnäha puhtad. Valges suhkrus käib pidu, aga pruun pole vist olnud piisvalt magus.

Irooniline, et internetis soovitatakse tõrjeks loorberilehti. Minul hullavad mardikad loorberilehe pakis, ju see on mingi vanakooli mardikate hirm.
Võib olla olen naiivne, aga paberpakis ingveri ja soola jätan alles, no ei ole ju võimalik selles elada? Või on?  

Eks see on väikese leibkonna rõõm ja mure, et kõike kulub natuke. Ja sellepärast on mul palju ja erinevaid pakikesi. Kodumaa võib igatahes mu rikkalike varude üle  uhke olla.  Kes võis arvata, et mul on alles herneid, läätsi. Eelmisest koroonaaja potisaia perioodist spelta- ja rukkijahu. Tavalist- ja toortatart. Tangu, hirssi ja tatart. Wokinuudleid ja riisinuudleid. Kinoad ja kuskussi... 

esmaspäev, 19. juuli 2021

Suvised etiketiküsimused

Suvi toob  kaasa huvitavad küsimused.

Oled kontserdil. Jah, on vabas õhus. Jah, on tasuta. Aga mängib instrumentaalmuusika, seega kogu su organism ei tuksu bassiga kaasa, vaid sa pead ka natuke kuulama.
Ja su kõrval istuvad kaks memme, kes kogu aeg mulisevad. Korra pöördud naeratades, ja palud viiskalt vaiksemalt olla. Daamid suudavad minutit kümme vaikida ja .. hakkab jälle. Seejärel saadad kurja pilgu. Taas on lühikeseks ajaks vaikus. Ja kui ansambel alustab Led Zeppelini Taevatreppi, mis on minu meelest üks hingeminevamaid muusikapalasid üldse, on prouadel vaja arutada, kuidas Maila mees joob.

No kuidas inimesi vaigistada?


Ma olen sellest ka varem kirjutanud, et minu vanemad olid sellised hooletud ning meid lubati juba üsna varases nooruses järelvalveta ujuma. Tingimus oli, et järves tuleb ujuda sügavast veest kalda poole ja meres paralleelselt kaldaga.
Mida mulle ei õpetatud, on see, kuidas nõuab ujumisetikett kaasujujatest möödumist? Okei, kui ma näen, et lapsed hulbivad krokodillil või arbuusilõigul, siis hoian ise eemale. Aga kui ujud südamerahus ja siis keegi sööstab risti üle tee? Või ujud südamerahus, aga keegi isa laseb oma lapsel vettehüppeid harrastada. Ootamatult. 

Kas vees kehtib ka parema käe reegel? Ja millises suunas on peatee?

kolmapäev, 14. juuli 2021

Teadusminutid. Miks 27C vesi tundub külmem kui 27C õhk ?

Ma olen nüüd kangelaslikult üritanud iga päev võimalusel ujumas käia. Kõige raskem moment selle juures on vette minek. Ma olen jumala kindel, et nad valetavad temperatuuri osas :) sest vesi on niiii külm ..:)
Üks päev oli õhutemperatuur 25 C ja vesi märgitud 27C. 
Seisin vöökohani vees. Lugesin sajani ja siis veelkord sajani... lapsed kõrval naersid, aga no.. külm ju. 
Ja hakkasin mõtlema, et miks. 
Miks 27 kraadine vesi on külm, aga 27 kraadine õhk on soe. Ütleks isegi palav. 

Te kõik kindlasti juba teate vastust, aga mina ei mäletanud koolifüüsikast midagi. Pisut guugeldamist ja palun, jagan oma teadmisi ka nendega, kes samuti ei tea.


Põhjus, miks vesi tundub õhust külmem, on see, et vesi on nendest kahest parem soojusjuht. Vette hüpates pääseb kuumus teie kehast palju kergemini kui siis, kui seisaksite sama temperatuuriga õhus veekogu kõrval. Kuna vesi võtab teie kehalt rohkem soojust ja kiiremini, tundub see külmem.

Kui keha viiakse kontakti kehaga, mis on külmem, toimub transformatsioon, mis viib tasakaaluseisundisse. See tasakaaluolek põhineb asjaolul, et kahe keha temperatuur on võrdne, kuna külma keha jaoks suureneb energia ülekandmine kuuma keha vahel (seega on neil sama temperatuur). Keha peab soojendama/ jahutama kõike, mis sellega kokku puutub, mis on kehatemperatuurist erinev. Vett puudutades kulutab see palju rohkem energiat kui õhku puudutades, seega vesi peaaegu "imeb soojuse sinust välja". 

Tänu rohkete vesiniksidemete olemasolule on veel võrreldes teiste ainetega väga suur erisoojusmahtuvus (veel suurem on ainult ammoniaagil). Õhu soojusmahtuvus on 1,01 J / (1 gramm * 1 kraadi Celsiuse järgi). Vee soojusmahtuvus on 4,17 J / (gramm * 1 kraadi Celsiuse järgi). See tähendab, et grammi vee soojendamiseks kulub neli korda rohkem energiat kui grammi õhu soojendamiseks.

esmaspäev, 12. juuli 2021

Igaühest võib saada mõrvar


Sõidan mööda neljarealist teed. Lähenen (järjekordsele) ringile ja võtan kiirust maha. Ja kuna pean edasi sõitma, siis vasakusse ritta. Olen oma kolonnis esimene auto, teised minu taga reastuvad samuti vasakusse ritta.
Umbes 10 meetrit enne ringi... näen teed ületavat pardipere. Ema ja pesatäis poegi. Mu kiire aju ütleb: vajuta pidurit. Aeglane aju ütleb murdosa sekund hiljem- ei. Kui sa praegu plokki paned, siis sinu taga olevad autod reastuvad esimesse ritta ja see pardipere saab surma. 
Kuna see on nn kiirtee, siis seisma pole kuhugi jääda. Sõidan edasi. Süda jääb muretsema. Neil oli vaid neljandik läbitud...

Mulle tuleb meelde, et nädalapäevad varem kuulsin raadiost uudist, et ..".. me peame sel aastal tapma veel niipalju hirvi, naapalju kitsi jne". Jäi kõrvu, sest kasutati just sõna " tapma", mitte küttima, populatsiooni vähendama vms. 
Me peame tapma, sest meil on vähe kiskjaid, Meil on vähe kiskjaid, sest hundiemad on maha lastud ja õpetamata kutsikad tulevad inimeste juurde. Loomad tulevad linna, sest nende kodud on maha raiutud. Me ehitame maanteid kohta, kus kulges pardi ja konna rada. Ma muretsen praegu,  kui kuulen Eesti-Vene piirist- Kas nad ikka jätavad loomadele edasi-tagasi liikumiste rajad? Isegi koroona ei suutnud piisavalt rahvastiku arvu vähendada. Kuidas me sellele planeedile kõik ära mahume??

Mind piinab siiani üks õhtu. Oli pime, vihma sadas, torm. Tulin Riiast, mega väsinud. Keegi jooksis teele. Väike kits, ma arvasin. Pidurdasin, aga käis ragin. Tulin autost välja ja üritasin auto laternate valguses aru saada. Kedagi polnud. Ka kraavis ei näinud kedagi. Kas ma kujutasin kõike ette, või põgenes haavatud olevus.. ma ei tea.


Jõuan kohale. Koos minuga hakkab teed ületama orav. Täielik loomade päev, mõtlen. Mina ootan, et auto mööduks, orav jookseb auto eest läbi. Jääb ellu.

Nagu kirikukontsertite puhul ikka, siis kohalik kirikuõpetaja juhatab teema sisse . Kuna teemaks on gospel, rõõmusõnum, siis soovib ta õnnistust ja rõõmu. Saadan  need soovid pardiperele ja palun kogu hingest, et nad pääseksid.

Sofia Rubina ja Uku Suviste, eks ole põnev kooslus, annavad väga hea kontserdi. Gospel on ikka nii minu muusika. Ma jumaldan kontserdeid, kus saab kaasa laulda ja tantsida.  Mu pocket listis on soov minna Ameerikasse nt New Orleansi, ja võtta osa väga hea kooriga mustanahaliste jumalateenistusest. Ma oleks kindlasti väga usin kirikukülastaja, kui saaks tantsida ja normaalseid laule laulda :)

Tagasi sõites on tee tühi. Kas said pardid üle tee, pöördusid tagasi või koristas keegi laibad.
Aamen. 




reede, 9. juuli 2021

Millised väärtused sul on?

 

Manjana, appi!! :)

Eesti matusest kirjutades kasutasin ma rohkem kui kord väidet, et mul on sellised  ja sellised väärtused. Sest nii lihtsalt öeldakse ju. Eelmise valitsuse ajal oli kombeks viidata euroopalikele väärtustele, kuigi sageli peeti selle all silmas viisakust ja lugupidamist. 
See pani mind teema üle mõtlema. Aga päriselt, millised on minu väärtushinnangud?

(Wikipedia: on ühiskonnas väljakujunenud arvamused hea ja halva kriteeriumitest, nende hinnangute alusel juhinduvad inimesed igapäevaelus valikute tegemisel ning otsuste langetamisel. Erinevalt sotsiaalsetest normidest, mis reguleerivad käitumist teatud kindlates olukordades, on väärtused kindlate olukordade ülesed. Väärtused omandatakse sotsialiseerumise käigus.)

ma olen üldiselt üsna põhimõttelage inimene.  Olen varemgi kirjutanud, et mind hämmastavad inimesed, kel on iga jumala asja kohta kujundatud seisukoht, mida nad peavad vajalikuks ka välja öelda.  Mul on suurest osast asjadest sügavalt ükskõik, sest asju, millel on üks ja õige vastus on väga vähe. Ja see pole poos. Päriselt on.
Ja ilmselt me otsime seda, mida meil pole. See on üks põhjuseid, miks mulle meeldib nõukaaegne kirjandus. Hea on lugeda inimestest, kel on kodumaaarmastus, nn õige käitumise (nõrgemat ei lööda, abistamine, jagamine, ausus jms) väärtused paigas.

Ilmselt väärtused selguvadki nn töö käigus. Et kui ma kirjutan maast, siis ma saan tunnistada, et austus elava vastu on minu põhimõte. 

Lisaks tuleb mul veel tänu postitustele meelde, et minu jaoks on väga oluline finantsstabiilsus. Ma võtan riske, aga koos kindlustusega :)

Ja teine, mis kohe pähe tuleb. Indiviidi vabadus. Ma usun, et on nagu on. Inimesi pole vaja analüüsida ja igaüks väärib teist võimalust.

Aga rohkem mul midagi meelde ei tule.

kolmapäev, 7. juuli 2021

Pakiline küsimus ja tunne kodulinna

 Meie pargis elab tilluke orav. Tema vanemaid pole ammu näinud. Ju neil on muud tegemist või pistsid 

koerad nad nahka.

Tahtsin oravale pähkleid viia. Ja saad aru, niipea, kui ma selja keerasin, sõid varesed need ära.

Kuidas ma saaksin oravale niimoodi pähkleid jätta, et varesed kätte ei saaks? Ma olen lugenud, et varesed suudavad ka kreeka pähkli purustada. Aga linnas? Kus on palju süüa? Kas oleks abiks, kui ma koorega pähklid viin? Kas varesed söövad nagu kassid või koerad?

esmaspäev, 5. juuli 2021

Film Eesti matus


nii ammu pole kinos käinud, et enam ei mäletagi 
Et heli on kurdistavalt kõva. Et mulle meeldis süüa popcorni ja Sprite valge veiniga. Kõik kinos sõid midagi. Ma olin ainus, kes paastus, sest olin rumala peaga eelnevalt kilo maasikaid sisse vohminud.

Ma ütlen kohe ära, et mul on väga hea meel, et see film tehti. Esiteks on see minu meelest meie lähiajalugu, mis pidi saama jäädvustatud. Teiseks on kasutatud väga head eesti muusikat, mis on nüüd samuti nn kivisse raiutud. Ja kolmandaks, mulle meeldib Kivirähk. Kui sõpru saaks valida või poest osta, siis ma valiks Andruse ( ja Marek Strandbergi ). Rehepapist jäi filmis alles vaid pealkiri ( ja selgub, et mind häiris toona sama, mis nüüd ), see film on midagigi Kivirähkist säilitanud. 

Nagu Vilbre on meedias rääkinud, siis üritas ta näitlejad nende stereotüüpidest välja saada ja Merle Palmiste ja Tambet Tuisk on tõepoolest oma tavalisest kastist väljas. Hea lühike vana kooli film, boonuseks on alguses südamlik multikas "Kaka ja kevad". 

reede, 25. juuni 2021

A. Thebe Menopocalypse

Tähelepanu kõik 35 + naised. Järgneb tungiv kohustusliku kirjanduse soovitus. Võimalik, et tegemist pole maailma parimaga, kuid kuna menopausialast puust ja punaseks kirjandust on nii vähe, siis seda lihtsalt peab lugema. Usu mind, sa saad siit üllatavalt lihtsad vastused oma keerulistele küsimustele.

Kui sa inglise keeles ei loe (kuigi see on väga lihtsalt loetav ja e raamatu pdf formaadis saad tasuta), siis Päikesetoit on oma blogis teinud ülevaatliku eestikeelse referaadi ning lisanud veel omalt poolt infot.

Nagu nõukaajal jagati keelatud tekste käest kätte.

Mu blogi loeb palju kirjutamisega seotud inimesi, äkki on kellelgi käsi sees, et see Eestis eestikeelsena välja anda. Koos mõne Eesti arsti kommentaaridega. Päikesetoit on tõlke juba teinud ja lisa juurde otsinud.
See on personaaltreeneri kogemuslugu, ja nagu selle maa raamatutes tavaks, paljude kordustega ja paraku on see natuke liiga Ameerika. Kui ma võrdlen prantsuse raamatuga, siis mulle tundus prantsuse oma kultuuriliselt lähedasem. Aga ma usun et meie naised on väärt üht aabitsat.

Raamat käib läbi põhitõed ja mõisted. Annab lingid mitmele testile, kogukonnale. Kuna autor on treener, siis ka treeningkava ja koostöös psühholoogidega tuletab meelde vanad head ja mõned uued eneseabi nipid.

teisipäev, 22. juuni 2021

Tuul

 

Nii, nüüd on ametlikult kõik eestlased elektritõukerattaga sõitnud :)

Mulle endale ajaloo huvides: sel nädalal on Eestis üle 30 kraadi olnud ja lihtsalt pole võimalik teha mitte ühtegi üleliigset liigutust.  
Laps ütles, et kõige parem on Tuul  eks siis on.


Kui norida, siis mulle oleks meeldinud oma krediitkaardi andmed sisestada kohe, kui äpi alla laadisin. Millegipärast küsis ta neid enne esimese sõidu alustamist. Ja niimoodi keset tänavat otsi prille ja rahakotti ja vehi oma kaartidega, ei ole mugav, ega ka turvaline. 

Ja teine pisiasi. Ma olen muidugi pusa ka. Ma näen , et seal on tugijalg. Nügin jalaga ette ja taha ja küljele, ei liigu millimeetritki. Soh, jääbki sõitmata. Otsin äpist, ja no ei ole " Abi" kohta., Nüüd vaataks suurima rõõmuga tutvustavat videot, mida allalaadimisel näidati, aga mida ei leia, seda ei leia. 
Lõpuks helistan lapsele. Emme, hakka lihtsalt sõitma, ta ise tuleb ära. Tuligi.
Sõitu lõpetades sama probleem.
Ei hakanud enam lapsele helistama, panin ratta lihtsalt nii, et see on mitmest küljest toetatud. Mina seda tugijalga alla ei saanud.

Aga muidu. SUPER!!  Kuna oled, erinevalt rattast, madalal, siis tasakaalu probleeme pole ja ei peagi 200 km/h sõitma, vaid saab päris tasakesi.  Ma tõesti soovitan vanema- ealistel ja eakatel vähemalt proovida. See on teile, mitte noortele ja:) Rahvast polnud, seega sain julgelt keset teed sõita ja kurve sirgelt võtta :)
Esimesel sõidul olin täitsa krampis, ja Rocca promenaadil on üsna pikk jupp puitsilda, seal vibreeris mõnuga, nii et ma usun, et sain isegi füüsilise koormuse kätte :)

Lihtsalt liugled randa, jätad ratta puude vilusse ja pärast kuljetad tagasi.

Mulle meeldib!! :)


esmaspäev, 21. juuni 2021

Koroonaaja reis Montenegrosse

Temaatiline
puhkuseraamat

Sissejuhatus 

Ma olen lihtsalt nii väsinud. Kui järele mõelda, siis mu viimane puhkus oli 15 kuud tagasi. Poolteist aastat. Võtsin sellel aastal spetsiaalselt pakettreisi. Maksan küll kõvasti rohkem, kui omal käel minnes ja jään ilma kõige magusamast osast st planeerimisest, aga ehk on koroona tingimustes nii turvalisem ja mugavam.

01.06. Ma olen moraalselt valmis kõigeks. et rannas peab mask ees olema. Et on külm ja vihmane. Et süüa saab pappkarbist oma toas. Ja ma istungi kogu puhkuse oma rõdul raamatut lugedes. Ja see rõdu on põhja poole ning vaatega prügikastidele. Kui mul rõdu ikka on, sest täna tuli kiri, et väljavalitud hotell alustab tööd alles 15. juuni…. pakuti alternatiivi, mis tundus ka okei. Aga erinevalt esimesest pole seal jooga-pilatese- vesivõimlemise treeninguid. Ma olen nii rõvedalt paksuks läinud ja käega löönud, et oli lihtsalt lootus, et äkki.. aitab?

Meelelahutus on kinni, mingeid

kolmapäev, 9. juuni 2021

Vana hobune jne

Ärge uskuge kui keegi ütleb teile, et liikumine on tervisele kasulik. See on õelate ja pahatahtlike inimeste jutt, kes tahavad teile lihtsalt halba.

Ma vihkan jooksmist. Või on siinkohal õigemini kasutada minevikuvormi. Vihkasin. Ma jooksin viimati keskkooli kehalise kasvatuse eksamil ja lubasin endale, et see on viimane kord elus. Tõsi, ka ülikoolis pidime jooksma, aga see oli orienteerumise kontekstis ja tore.

Jooksmine tähendab minu jaoks õhupuudust,  pistvat külge, veremaitset suus ja tiksumist peas.

Paraku olen ma rõvedalt paksuks läinud ja kuna dr.guugle väidab, et see on tingitud ealistest iseärasustest, siis ei viitsi enam sellega ka võidelda.

Aga eile tuli mõte, et prooviks joosta. Miks mitte, eks. Kõik ju jooksevad. Kui raske see ikka olla saab? Äkki muutun jälle peenikeseks.

Lubasin endale, et ei piina ennast. Rahulik fartlek. Päris elus kujunesid sellest lõigud. Umbes 100m jooksu, kuniks silme eest mustaks lõi ja seejärel umbes kilomeeter kõndi, kuniks hingamine lõpuks taastus...mu mees räägib, et jooksma peaks tempoga, mis võimaldab rääkida. Ma ei suuda isegi jalutades rääkida. Seega, kujutage tempot. Jalutades oleks kiiremini saanud. 

Jäin ellu. Aga postituse point on muu. Mu selg valutab !!!

Ma üritasin guugeldada, aga sellist  lihast, mis mul valutab, polegi olemas

Kuidas saab jooksmine selja valusaks muuta ?!

Müstika.

Lasen nüüd seljal paraneda. Eks siis otsustan, kas jätkata eksperimenti...

#prooviMidagiUut #neradost


Samal teemal

esmaspäev, 7. juuni 2021

Appike, ma olen nii eriline !

Mulle nii meeldib, kui keegi ütleb, et ma olen eriline :)

Spotifyl on mingi kampaania. Mille käigus sain teada, et 345 miljoni kasutaja seas on mul unikaalne maitse. 

Who else but you would play nublu after Santana ? Küsib ta retooriliselt.

It so you to travel to 2019 Anetti, 1958 Dean Martini ja 2021 Sia vahel. 

Ainult sina liigud Eesti rockilt Dance popile. Ning kuulata õhtuti LP Lost on you on väga minulik.

Ja tuleb välja, et mu päikesemärk on Sia, kuu märk Andre Rieu ja tõusumärk Maurice Jarre...

Ma ei tea, kes selliseid asju välja mõtleb, aga minu tuju teeb küll heaks :) 

Kes Spotifys on, jagage oma lugusid ka :)




laupäev, 5. juuni 2021

Eestlane ja venelane 16. Nüüd siis selge


Kõnnin mööda metsarada. Vastu tuleb mees, suure musta koeraga. Koer jookseb mind nuuskima.

Не бойся, hõikab mees eemalt.  Она не кусается. Это русская собака.

Koer nuusutab mu üle ja sörgib edasi.

Я сказал тебе это русская, nendib mees rahulolevalt.

Что вы имеете в виду? küsin arusaamatuses.

Русские не кусаются - русских не надо бояться. 






 



tulikad

tee koju

sirel



anemoonid

esmaspäev, 31. mai 2021

Professor sai värske õhu mürgituse


Ma kardan Eesti teatrit. Ma tõesti ei mäleta, millal ma viimati nägin etendust, mis poleks kas a) nii Diip, et ma jään magama b) poleks labane. ( Õnneks on blogi. Viimane etendus, mis mulle meeldis oli 2013 Kukruse mõisas Gorki ) 

Aga tänases kontekstis. Teater. Päris. Gerda Kordemets peaks olema kvaliteedi garantii. Head näitlejad. Annaks komöödiale võimaluse?

Ma olin väga elevil. Proovisin selga kolme kleiti ( poleks vaja olnud, enamik kandis casuali), otsustasin, et mu jalad on kontsakingadeks piisavalt terved (viga, ei olnud). Saalis olid toolid hajutatud, oli ruumi ja õhku. Pimedas sai maski salaja ära võtta. Puhvetis oli kooki ja konjakit. Nagu vanasti.

Kui ma lapsena pioneerilaagrites käisin, toimusid seal isetegevusvõistlused. Üks kindla peale mineku sketše oli selline. Näitlejad esitasid  mingit kokkulepitud etüüdi. Siis tuleb lavastaja ja ütleb: ei, nii ei sobi. Tehke lõbusamalt. Seejärel esitatakse sama etüüd rõhutatult lõbusalt. Siis palub lavastaja, et ei ei, tehke kurvemalt, pateetiliselt jne jne. Jube naljakas oli. Laval. 

Seda etendust vaadates tuli see mulle millegipärast meelde. Tundus, et neil oli sama strateegia. Hei, meil on ülihea materjal. Mida teha? Filmi me ju laval taastada ei saa...

Kas teeme filmi parimate lõikude esituse? Filmi paroodia? Etenduse sellest, kuidas filmi tehti? Sulev Nõmmiku ja Liia ja Helle elust?( Huvitav, miks teised kõrvale jäeti, sest see oli kõige huvitavam osa).

Mingil hetkel hakkas nagu looma ja siis läks jälle lappama. Minu jaoks.

Positiivset oli ka. Mingil põhjusel ma suhtusin Inga Lungesse eelarvamusega,  aga ta oli väga hea. Ilmselt tuli kasuks, et tema tegelaskuju oligi selline tõsine ja polnud vajadust juurelda, kas teeme paroodiat või loome rolli. 

Üks vau hetk, kui otsisin lausa prillid välja. Kas tõesti on laval Väino Puura??? Kalle Sepp oli. Super parodeerija. Ja muidugi Vinteri muusika on super.


Et siis nii. Eks kaheksa aasta pärast üritan uuesti :)

Kas ma soovitan? Ei. Vaata parem uuesti filmi.

esmaspäev, 24. mai 2021

с уважением


3 järeldust.

Jõudsin eile ühe huvitava avastuseni.

Kõik on sadu kordi kuulnud venelaste väljendit " ne uvazaes ?", Ma pole kunagi juurelnud selle mõtte üle, sest üldjuhul toimub see kontekstis, et keegi veenab kedagi jooma sama palju alkoholi, kui ta ise, sest üksinda on nõme purjus olla.

Aga vihastades ühe kolleegi peale, kes kokkulepitud koosoleku sujuvalt ära jättis ja ühtteist oli veel. Sain aru, et see ongi  ju nüüd see.

Ta ei austa mind. Minu aega, minu tööd. Mind.

Õnneks või kahjuks pole ma ainus,  kellega ta nii käitub. 

Naljakas, et Eesti kultuuriruumis eriti ei räägita lugupidamisest. Hiljuti just lugesin üht vene raamatut, kus tegelane rääkis endast, et .... Elan hästi, minust peetakse lugu...

Eestlased on pigem tublid? Hinnatud ?

Küsimus on see, et kas lugupidamine on nagu usaldus ja autoriteet,  mis tuleb võtta või välja teenida. Või saab midagi ette võtta, et inimene hakkaks teisi austama.


Tallinna rattateede ja parkide eest võite mind tänada. Ma olen selle lühikese aja jooksul saanud juba teise üllatava trahvi. Sain kirja. Selgus, et ületasin kiirust Tammsaare teel... Teel, mis on täis ummikuid ja teeremonte. Ja kus seal üldse kiirust mõõdetakse? Ma olevat sõitnud 58 km/h.  Ning mitte keegi ei pakkunud võimalust trahvi asemel rahuneda. Kuna ma käisin passipilte tegemas, siis oleks rahunemine olnud abiks nii enne kui pärast... Ja mis veel põnevam, ka mu mees sai samal päeval samas kohas trahvi. Ehk siis terve pere panustas.

Igatahes. Võtke heaks. Pole tänu väärt.


Ja kolmas järeldus. Kuna keegi ei küsi, siis ütlen ise. Minu maitse on hapu. Ja sellest tulenevad hapukasmagusad marjad, hapukasmõrkjas greip, hapukassoolane kurk ja hapukasumamine liha.




reede, 21. mai 2021

Eurovisioonist ja vihmast

Mul  on nii kahju, et Eurovisiooni kõige põnevam komponent: ettearvamatu hääletamine on kadunud. Selle asemel on nn võistlusest saanud ennustuskontorite tulemuste ettelugemine. Kui igas riigis alustatakse esitust: Nii, nüüd hakkab laulma selle võistluse võitja. Või: sellele laulule keegi edasipääsu ei ennusta. Siis... loomulikult on kõik kuulajad rohkem või vähem eelhäälestatud.

ja muidugi on selle " kahju" üks osa see, et mul on lihtsalt nii erinev maitse. Minu meelest on väänlevate poolpaljaste naiste aeg läbi. Piinlik.  No esimesena tuleb pähe . Alijev, kes võiks tõsiselt mõelda, kas siivsal moslemiriigil on sünnis lavale saata prostituudid?. 
Või olen mina vanaks jäänud.

Samuti ei meeldi mulle, kui tolereeritakse mustalt laulmist ja/või plagiaati ( sest neile on ennustatud edasipääsu). Näiteks Küpros vs Lady Gaga, Horvaatia vs Tii, Šveits vs eelmise korra võidulaul jne.

Ja noh. Mõtteainet on meil ka selles osas, et me saadame alati mingeid tavalisi tüüpe, keda isegi koolis pole kiusatud...

Kui ma mõtlen lauludele, mida ma praeguseni mäletan, siis need on üllataval kombel rahvuslikud, või lihtsalt teistsugused, eristuvad taustast. Näiteks venelaste Matrjoska, ukrainlaste kanepikülvamine, prantslaste šansoon, soomlaste rock.
Leedu, Islandi ja Taani laulud olid lihtsalt napakalt lõbusad. Ja Portugal ning  Belgia kunagise Portugali võidulaulu tuules kammerlikud. Tavalistest eurolauldest mäletan ma positiivselt Bulgaariat. Esitus oli nõrgake, aga laul tõsiselt haaras. 

Ja lihtsalt veel huvi pärast. Kas keegi teab. kas Inglismaal näidatakse ülekannete ajal ka ingliskeeles esitatud lauludele supakaid? Et oleks mõistetav?


Ps.Marca, ma tippisin eile autos sulle pika kommentaari, mis lendas.. kosmosesse. Uuesti enam ei viitsinud. Pika kommentaari lühike kokkuvõte. 

Algatusvõime on oluliselt lihtsam mõiste.  Eile oli koosolek. Kõik ruumis viibijad olid moel või teisel omandanud antikehad. Tegin ettepaneku loobuda maskidest. Algatus võeti kolleegide poolt ühehäälselt ja kestvate kiiduavaldustega vastu. 

Mul on algatusvõime. :)


Ning teine teema. Soovitage laule, kus räägitakse vihmast. Kui sul on spotify konto, siis võid kohe sinna listi lisada. Tänan!

( Kogu nimekirja nägemiseks lükka paremas servas olevat noolekest)

teisipäev, 18. mai 2021

Märkmed metsa kohta


Tänasest Päevalehest: Eesti väidetav puiduvajadus aastas on ca 12 mln tihumeetrit


Internetist: 1 hektarilt saab ca 64-125 tihumeetrit. Keskmiseks peetakse 105 tihumeetrit.

(vrdl  2019 aastal raiuti 11,3 mln tihumeetrit, mis oli ca 50 000 ha st ca 226 tihum/ha)

Kui arvestame keskmiseks 105 tihum, siis see tähendab, et aastas vajame u 114 286 hektarit.

seega  selleks, et tagada järjepidev tarbepuidu vajadus vajame

60 puupõldu x 114 tuh ha = ca  6,9 mln hektarit

Ka siis, kui nn tootlikkus on poole suurem, oleks vaja u 3,5 mln hektarit. Praegu on Eestis metsamaa all  ca 2  mln hektarit, see olevat u pool maismaapinnast.


Mis mu arvutustes valesti on?


Miks linnud ja kalad on parves, aga loomad karjas ?









lilled, millest saab küüned

neljapäev, 13. mai 2021

Nostalgianeljapäev. Kiri minu nooremale minale, aastasse 1985

Tere !

Kuidas sul läheb? Kas selle aasta maiparaad oli tore?  Kui mu guugle (allpool selgitan, mis see on) mind ei peta, siis oli vist päris ilus kevadine ilm. Lõpuklassis vist metsa istutama ja kive korjama ei saadetud ? Aga aiamaal ja vanaema juures sai kartul juba maha ?
Seeliku ja pluusi said lõpetamiseks valmis? Hmhm. Ega see seelik suurem asi pole, isegi mustvalgelt pildilt on näha, et eriti ei istu. Aga me sinuga polegi mingid osavnäpud. Ja ma luban sulle, see on viimane kord elus, kui sa PEAD näputööd tegema.

Meil on siin ka hästi. 

Kuna meil on augustis üks riigiga seotud tähtpäev, Eesti saab 1991 vabaks ja me tähistame taasiseseisvumist, siis on käimas kampaania, et kirjutatagu enda 30 aastat nooremale minale kiri. Ma tean, aastas 1985 on sul sellest sügavalt ükskõik. Aga sa ei kujuta ettegi, kui palju elu muutub. Õnneks sellises suunas, kuidas meile sinuga meeldib. Nüüd on sõna otseses mõttes pudrumäed (kahjuks küll suurem osa neist prügikastis), sa võid vabalt minna kuhu jalad viivad, naistel on korralikud hügieenivahendid. Aastaringselt müüakse värsket kurki ja maasikaid. Ning olukorda, kus pooltel lõpetajatele on samast kangast õmmeldud kleit, sest muud kaubandusvõrgus polnud, ei juhtu iialgi. Veel enam, peale ükskute fanattide, keegi ei õmblegi enam ise. 

Aga ma hakkasin mõtlema, et mis ma sinna 1991 aastasse ikka kirjutan. Selleks ajaks oli elu juba nagu hernes, lükka ja veereb. Loomulikult, nagu elus ikka, tuleb ette raskemaid ja keerulisemaid aegu, pisaraid ja pahandusi.. ja 1993 ning 1994 olid minu tänasest punktist vaadates kõige raskem aeg. Nälg, vaesus, kriis... Olgu, niimoodi kirjapanduna kõlab see koledasti, tegelikult oli see seda tüüpi kriis, mille kohta öeldakse, et  "tuleviku vundament", "leidsin iseenda" jne bla-bla muud klišeed. Aga täiesti tõsiselt. Kui ajamasin peaks andma sulle võimaluse sellest pääseda, ära tee seda.  Vastupidi. Ürita sellest perioodist võtta rohkem, kui mina toona suutsin. Oled hoiatatud :)

Niisiis. Et sel kirjal ka mingi mõte oleks, kirjutan sulle (Või mulle? Meile?) aastasse 1985. Sa oled 14 ja täna ja praegu teed sa otsuse, mis muudab ja mõjutab su elu. Meie elu. See on esimene, 100% sinu enda poolt tehtud elu muutev otsus.

esmaspäev, 10. mai 2021

Muutunud elu


Lugesin üle pika aja paberraamatut. Väga hull polnudki, aga kuna mõlemad olid laenatud raamatud, siis tundsin puudust võimalusest tõmmata headele kohtadele näpuga highlight ja lisada lugemise käigus tekkivaid mõtteid.

Alguses häiris ka see, et teksti ei saanud suuremaks teha, aga sellega silm kohanes.

****

Täna hommikul oli staadionil suur priske jänes. Kuna rahvast juba liikus ja lapsed läksid kooli, siis oli jänes paanikas ja üritas staadionilt välja pääseda. Staadion on meil laste eest kenasti lukus, seega ta pidi staadionile saama aia alt või mõnest praost. Tiirutas tiirutas. Lõpuks pääses välja. Meil on läheduses mitu metsa, kust ta võis tulla, aga kõikidesse pääseb üle autoteede. 

Hakkasin mõtlema, et kui ta nüüd juhtumisi pääses välja nn valest praost ja isegi, kui tal on mõne põõsa all taipu rahuneda. Kas jänes mäletab oma kodu? Kui ta põgenes praegu vales suunas, kas tal on siis niipalju instinkte, et õiges suunas pöörata ja õigesse metsa minna?

Või polegi jänestel õiget kodu st nad võivad elada suvalises kohas?

*****

Eelmisel nädalal, vaktsiiinieufoorias, hakkasin planeerima suvist puhkust. Sain internetist teada, et mind on valmis vastu võtma Montenegro, Madeira, Sloveenia, Kreeka, Gruusia, Küpros ja Horvaatia.  Paketireisiga saaks lisaks Bulgaariasse, Türki ja Egiptusesse. Kaht viimast ei tahaks.
Samuti on vist liiga vara loota siseruumide ja kultuuriürituste peale. Mõistlik oleks ilmselt sihiks võtta loodusturism. Väljas ja turvalisem.

Osa riike langes kohe ära, kuna lendamine läheks liiga kalliks. Silma jäi Sloveenia. Kui sõidaks lennukiga Ljubljanasse, sealt rendiks auto ja läheks Bledi järve äärde. Mäed, koopad, kosed, järv, meri... olin juba oma mõtetes alpides eedelvaisse korjamas, kui kusagilt kuulsin katket, et Hispaanias? ( või oli see mingi muu riik) peab maski kandma ka õues ja rannas.

Korragi jõudis minuni teadmine, et nii lihtsalt need asjad, et ostad piletid ja sõidad kohale, enam ei käi. 

Võtsin ette Euroopa andmed ja sain aru, et mõningate eranditega kehtib üldiselt reegel, et riigid, kes mind ootavad, on kõrge nakatumismäära ja madala vaktsineerimisosakaaluga... Muid piiranguid ei hakanud uurimagi.

Paar nädalat võib päris palju muuta, seega enne mai lõppu pole vist mõtet midagi mõelda ega planeeridagi. Eks siis juunikuus näeb. Egiptusesse vast ikka saab. Toon teile sealt natuke lav - tüvesid..


neljapäev, 6. mai 2021

Vihmase päeva lugu

Täna on kuidagi eriti halb päev.

Kõigepealt lugesin, et Arina hukkus piinarikkal moel. Nutsin ja mõtlesin, et miks ometi see õnnetu koer on ära teeninud sellise saatuse. Aidake meelde tuletada, kes juhtis Ritsiku kommentaariumis tähelepanu sellele, et religioonid on inimesekesksed. See paljukannatanud koer väärib kindlasti kohta paradiisis, kui see vaid olemas oleks. Puhka rahus.

Siis selgus, et üks tuvipaar tahaks meie rõdule pesa ehitada. Kunagi rumala peaga magasin õige aja maha ja ehitasidki. Ja no sa ei viska ju mune ja poegi üle serva. Aga mul on sel rõdul vaja pesu kuivatada ja tomateid kasvatada. Niimoodi käisingi päev läbi neid ära ajamas ja kõikvõimalikke sobivaid kohti barrikadeerimas. isegi kass tuli moraalselt appi.  Loodetavasti said tuvid vihjest aru ja leiavad mõne teise koha.

Siis sain kirja Vormsi lageraie ja  metsade " majandamise" osas. st kiri oli siis ülevaade olukorrast. Nutta tahaks. Miks, kurat, ei saa inimesed aru, et tarbepuidu aamiseks on olemas täiesti aktsepteeritavad raiumismeetodid?! Miks ei saa omanik aru, et mets kogu kooslusega on privileeg. Kui oled kellegi taltsutanud, siis pead nende eest ka vastutama.

laupäev, 1. mai 2021

Ilus filmimuusika

Ühes raadiosaates väideti, et üle aegade parim filmilaul on Võlur Ozist Over the Rainbow. Ma ilmselt nõustun. Läbi aegade kestnud, sadu erinevaid interpretatsioone versioone võimaldav meloodia, armas sõnum jne. 

Mul on alati, kui küsitakse lemmikuid, väga raskelt vastata. Sest ühte ainsat laulu, raamatut, filmi jne pole. Mulle meeldivad paljud. Praegune nimekiri on täna ja praegu ja välja jäid väga väga paljud. Näiteks  Adele Skyfall, Ristiisa, Eesti filmidest Ehala, Vinter, Grünberg, Podelski looming, Mees ja naine, Emmanuelle, Vis a vis jne. Mul oleks lihtsam koostada top 10000

teisipäev, 27. aprill 2021

Nimekiri asjadest, mida piirangute lõppedes peaks tegema




Aga ei viitsi.


  1. Iga-aastane hambaarsti visiit. No ei taha. See on nii rõve ja vastik. Ja ma olen ju ainus inimene Eestis, kes käib igal aastal ? Mis juhtuks, kui jätaksin aasta vahele? Ma võin ju täiskasvanud inimesena võtta vastu mittemõistlikke otsuseid?

  2. Kassile ussirohi. Tegelikult kättevõtmise asi. Paraku, mingil veidral kombel jõuan selle kliiniku ukse taha alati siis, kui see on kinni. Ja selgub, et on jälle pühapäev. Ja nagu varasemalt, siis ainult pühapäeviti on nad suletud. 

  3. Uued prillid. Tundub, et mu nägemine on kehvemaks jäänud. Aga ma tõesti ei kujuta ette. Uute raamide leidmine on ka tavatingimustes suur väljakutse. Aga maskiga?? Samas. Äkki mu ülemus otsustab, et me peame tulevikus kuni aegade lõpuni maski kandma. Siis pole ju vahet?

  4. Koduseelik on piinlikus seisus ja teksades on augud. Kahjuks mitte moodsates kohtades. Ja ka uusi tööriideid oleks vaja, kuna mu lipotsaat on otsustanud valida taseme, mis on ca 2 kg kõrgemal, kui mu riidekapi sisu. Aga ehk peaks veel venitama, kuniks 80-dad mööduvad ja kapis olev stiil taas tagasi tuleb? (ja äkki kaal ikkagi langeb?)

  5. Kardinad. Arusaamatul kombel, elades standardprojekti järgi ehitatud majas, millel on standardsed aknad on mul ebastandardsete mõõtudega kardinad. Tuleb kohale minna, lasta lühemaks õmmelda. Jube.

laupäev, 24. aprill 2021

Televisioon


Masendavalt palju on viimasel ajal teles saateid, mis võiks vabalt olla raadios. Kaks inimest räägivad.

Eriti kurvastavad mind "kontserdiülekanded", mille jooksul lastakse paar laulu ning muu aeg lihtsalt räägitakse.

Millal ja miks võttis televisioon üle raadio funktsiooni ning kaotas suured etenduste ja kontserdite ülekanded internetile? 

esmaspäev, 19. aprill 2021

#postapokalüptiline Uus normaalsus

Hotell Park. Tõsiselt äge

Ma tahtsin Park hotelli juba ammu tulla. Ennevanasti, kui see kool oli, töötas siin minu ema. 

Nüüd, kui hinnad on sõbralikud, saigi käidud. Rahvast oli üllatavalt rohkelt ja eriti jäi silma palju väikeste lastega peresid.

Negatiivne kõigepealt. Vannituba ma ei viitsi enam isegi kritiseerida. Samad asjad, mis sadades hotellides üle maailma. Nagide asetus, riiulite puudumine, segistid jne. Võimalik, et see oli mõeldud boonusena, aga kuum ja külm vesi vaheldusid üsna suvaliselt, nii et dušši all käimine oli üsna meeleolukas :)

Voodi oli minu jaoks kröömike liiga pehme ja hirmutavalt kõrgel.

Meie toa aknad avanesid sisegaleriisse. St päevavalgus tuli läbi sisegalerii katuseakna. Üks öö oli äge, aga pikemalt ma ei suudaks.

Kui juba Viljandi, siis ka ümber järve.
 Millal nad selle raja nii raskeks tegid?
 Vanasti oli kuidagi... Kergem ?? :)

Aga see selleks. Sain oma uudishimu rahuldatud ja ööbin tulevikus mujal.

Positiivne. Ma ei viitsinud guugelda, kas see ehitis on saanud mõne arhitektuuripreemia. Aga oleks sajaga väärt. Vaimustav !!! Vau ! Ja oma ema klassi ma ei leidnud üles :)

esmaspäev, 12. aprill 2021

Juba mõjub

hansapangast helistas konsultant, et tahab minuga rääkida. Kuna aeg on selline, et iga suhtlusvõimalus tuleb ära kasutada ja mul oli paar küsimust ka endal, siis nõustusin. Oli abiks küll. Mingil põhjusel jõuavad reklaamid minuni selektiivselt ja paraku just see osa, mida mul vaja pole.
Näiteks sain teada, et saada tulumaksu tagasi, võiks 3. sambasse investeerida kuni 15% brutopalgast.  
Väärtpaberikonto kuuhooldustasu on teatud summani tasuta, aga enda rõõmuks sain teada, et arvestus ei käi mitte inimese järgi, vaid tasu vältimiseks tuleks teha lihtsalt lisaks uus konto. 
Kolmas küsimus oli mul investeerimiskonto osas. Taas asi, mis jõudis minuni liiga hilja, alles siis, kui hakkasin sel aastal oma tulusid deklareerima. Ja küsimus oli, et kas saan ka eelnevad tehingud sinna nn üle kantida. Vastus on, ei saa. Mõistlik on alustada nn nullist, teha uued kontod ja need omavahel siduda.
Lisaks sain info uute fondide kohta, mil madalad haldustasud. 
Ja päris siiralt. Ma üldjuhul ei surfa erinevate ettevõtete kodulehel. Aga niimoodi, kui keegi näpuga näitab ja juhendab, leidsin päris mitu huvitavat ja vajalikku funktsiooni.

Ühesõnaga, jätsin professionaalse ja asjaliku mulje.

ja siis rikkusin kõik ära :)

Konsultant: kas soovite, teeme kohe koos siin selle ja selle asja ära?
Mina ehmunult: Ei, praegu on rahalisteks tehinguteks väga halb aeg.
Konsultant: Miks?
Mina, nagu lapsele: vana kuu on, järgmisel nädalal on õige aeg. (tegevus toimus eelmisel nädalal)

Konsultant: ma vaatan, et teil on väga hästi koostatud laiapõhjaline portfell. Kas keegi nõustab teid?
Mina arusaamatuses: ei, ise teen. Normaalne naiselik instinkt.


Täpselt nii sünnivadki stereotüübid. Ma loodan, et sain hansapanga kontoris vähemalt sellel päeval pisut elevust tekitada :)


****

Ma kuulan vahel Vox Populit. See on saade, kus tigedad vanainimesed helistavad raadiosse ja nõuavad kõige keelamist ja kõikide karistamist. Ma olen sageli mõtisklenud, et mis vanuses muutub inimene napakaks. 

Nüüd siis tean :)

neljapäev, 8. aprill 2021

Mis teid naerma ajab?

Ma teen nüüd ühe postituse, millele palun tagasisidet.

Vana tõde, et maailmas pole ühtegi inimest, kellele meeldiks sama muusika, raamatud, filmid...  kui mulle.

Aga nali peaks ju olema universaalne? Ma tahaks teada, et kas teie naljad on minu jaoks naljakad. 

Või ... Olengi nii omamoodi..Lihtsa rafineerimata labase maitsega 😄

Tegelikult ma tean vastust. Leidsin 100 naljakama filmi nimekirja. Ja taas teeb nõutuks :). Seal on väga häid filme nt. Pulp Fiction, Kui Harry kohtas Sallyt jne. Saab naerda, aga maailma naljakamad?

Ja siis on teine äärmus nt Borat, Palja Relvaga, Pohmakas jne. Jah. On naljakad, aga kaks viimast üheplaaniliselt nali nalja pärast, minu jaoks piiri peal ja üle ühe korra vaadata ei viitsi.

Mind on väga lihtne naerma ajada. Mees on mul ka õige võetud, me naerame palju. Aga on asju, mis panevad laginal ja südamest naerma ja just selliseid pean mina parimateks.

Naljakatest raamatutest olen kirjutanud siin.

Filmid. Suur osa on neist vanad, ma tean mis juhtub ja seetõttu naeran esimestest  kaadritest viimasteni.

Viharavi, Valetaja, Enam paremaks minna ei saa, 1+1, Mida naised tahavad, Nabapiiri sangarid, Kukulind, Malev.. Vihmavarjutorge. Ja tegelikult on Prantsuse komöödiaid rohkem, aga kohe ei meenu. Vene komöödiatega sama. Ammu pole näinud, aga Briljantkäsi, Šuriku seeriad, Hüva leili olid mälu järgi ka väga naljakad. 

Vanadest filmidest Tootsie ja Dzässis ainult tüdrukud.

Eesti retro on omaette žanr, seal hakkab mängima lisaks camp element. Mehed ei nuta, Siin me oleme, 

Sõprade seriaal. Tõsi, on nõrgemaid seeriaid. Aga nt see, kus Joey i näeb vastasmajas ilusat tüdrukut ja arvutab välja kus ta elab ning läheb otsima...omg. Mr.Bean ka teatud seeriad. Ja muidugi Kontor.

Suur osa Tujurikkujast ja Riigimehed. Armastus 3 apelsini vastu. 

teisipäev, 6. aprill 2021

Miks me läheme paksuks?

Ma ei tea, kas ongi mõtet selles blogis raamatuid soovitada.

Lugemise grupis oli teema: millised kirjanikud teile ei meeldi? Loen, ja muutun järjest nõutumaks. Tammsaare, Kivirähk, Strugatskid, Palahniuk... Ma tundsin end maailma kõige üksikuma inimesena. Unikaalne olla on küll tore, aga üksildane.

Teiseks on see raamat inglise keeles. Ma ei saa aru, miks sellised raamatud, mis peaks olema teismeliste kohustuslik kirjandus, jäetakse tõlkimata. Kuna see raamat on kirjutatud 2016, siis täna on ilmselt ka hilja tõlkima hakata, see valdkond areneb nii kiiresti.

Ja kolmandaks. Tervet raamatut ju ümber ei kirjuta. Ja tuues välja mind kõnetanud momendid, on need kontekstist välja rebitud. Ja ma saan jälle Notsult või Morgielt pahandada :)

Põhjused, miks me oleme järjest rohkem ülekaalulised on ju tegelikult teada, meie esivanematel olid ju samad geenid ja samuti töötav aju, kui meil. Muutunud on keskkond- oluliselt väiksem energiakulu, reklaam, tööstuslik toit, erinev st liiga mitmekülgne isuäratav toit, rafineeritud suhkur ja  jahud, naturaalsete loomsete rasvade asemel kasutame järjest enam töödeldud rafineeritud taimseid jne. Meie keha, aga, on endiselt programmeeritud hankima võimalikult vähese vaevaga maksimaalselt energiat. Ja nii ta läheb.

Mind huvitasid rohkem  kehaga seotud protsessid, ehk siis miks ja mis seda kõike korraldab ja sellele annab raamat osati ka vastuse. Kurb uudis on see, et tegelikult väga paljut me ikkagi ei tea. Edukad loomkatsed ei tarvitse toimida inimestel  ja/või pole neid eetiline inimestel rakendada. Väga paljudel juhtudel on endiselt õhus küsimus, et kumb on põhjus ja kumb tagajärg.

pühapäev, 4. aprill 2021

Rakett 69

Inetu pardipoeg
Teate, mis on meie ühiskonnas puudu. Õpetus tüdrukutele, kuidas suhelda poistega ja poistele, kuidas suhelda tüdrukutega.

Kui ma näen ekraanil, kuidas tüdruk nutab, sest tema poolt pakutud õige lahendus lükati aruteluta kõrvale. Ja siis teist tüdrukut, kelle lahenduse kohta ütleb poiss: ole sina nüüd kuss...

Siis.. ma ei oskagi midagi öelda.

See hooaeg on üldse kummaline. Magistrandid ca 22 aastased, võistlevad 16 aastaste lastega...

esmaspäev, 29. märts 2021

Teoloogiaküsimus

 Lepime kohe alguses kokku, et pole olemas rumalaid küsimusi. Rumal on see, kes ei küsi. Eks. Mu suguvõsas lihtsalt puudub VMAT2 geen.

Selle küsimuse eellugu on järgmine. Ühes matkaportaalis uuris keegi, et kuidas kaitsta end Eesti looduses usside vastu.
Andsin tavapärast nõu. Et vaata jalge ette, trambi jalgu,  et tekitada maapinna vibratsioon ja et kõrges rohus kõndides, lükka rohi enne astumist laiali jne.
Ma ise väga kardan usse ja Harku metsas, mis on mu nn kodumets, on väga palju rästikuid. Kergliiklustee ja uued elurajoonid on ehitatud sohu ja hoolimata hirmust, mu süda puruneb iga kord, kui näen neid ratta alla jäämisega riskides asfaldil vonklemas. Ma olen madu-ussid enda jaoks talutavaks mõelnud nii, et nemad on väikesed, haprad ja see on nende kodu. Mina olen suur ja kole ja hirmutan neid nende omas kodus. Ning sealt jõudsin mõttega selleni, et ussid on ju jumalaloomakesed, otse paradiisist... ja ? Kuidas nad maale jõudsid? Paradiisist?

Üks tuttav, kes on usklik, andis mulle sellise vastuse.

kolmapäev, 24. märts 2021

HOIA äpp ja koroona


Tundub, et karma sai mind kätte.
Istun õhtul rahulikult, vaatan uudiseid ja telefon hakkab vilkuma. Uus sõnum.
Võtan telefoni ja hea, et ma istun. Sõnum on Hoia äpilt: te olete lähikontaktne.  Mu esimene reaktsioon on šokk.

Esiteks, polnud mul meeleski, et mul selline äpp veel telefonis alles ja olemas on. Ma mäletan, et toona, kui see tuli ja ta alla laadisin, veel imestasin, et väga veider loogika. Kui ma olen koroonapositiivne, siis viimane asi, mis mul pähe tuleks, oleks minna mingisse äppi end märkima.

Teine mõte mis tuli, oli. Kas see on nali? Mu meelest just hiljuti kusagil meedias rääkis, et see äpp ei tööta. Sest miks muidu ju inimesed st koroonadetektiivid tööle võeti.

Ja kolmandaks. See peab olema nali. Ma pole ju kusagil käinud. Mitte midagi teinud. 

Äpis oli number, kuhu helistada. Automaatvastaja andis teada, et nad töötavad tööpäevadel ja töö ajal. 
Asusin guugeldama ning leidsin lühinumbri. Helistasin.

eee- Hoia äpp? küsis proua ebakindlalt. Seejärel kogus end, soovitas olla ikkagi ettevaatlik ning helistada järgmisel päeval terviseametisse. 

Õhtul tegin kodulehel uurimistööd. Seejuures kiidan, väga informatiivne. Ja sain ühtlasi ka vastuse, miks meil levib koroona. Vaadake seda aegrida.
Kõik see asi on kuidagi nihkes. Ja kas need päevad on fakt või statistiline keskmine?

esmaspäev, 22. märts 2021

Tasumata reklaam


Kas teadsite, et Nestes on nüüd klaasipesu vedeliku automaat! Ärge naerge, ma tunnen end kui sünnipäevalaps. 

Ei enam plastikkanistreid ja muret kuhu neid sokutada. Ei enam tuulega mootoripesu ja silma pritsivat vedelikku..

Kui keegi leiutaks nüüd veel selle, kuidas kapotti käsi määrimata avada, oleks elu lill.

Tänan tegijaid !

neljapäev, 18. märts 2021

Elu pärast blog.tr.ee d

Ma loen blogisid Feedly-st. Hea, puhas ja lihtsa disainiga.

Kuid, kui blog.tr.ee ära kadus, olin murtud. Kohe ikka täitsa nördinud. Minu mänguasi võeti ära! Miks poleks võinud omanikud panna üles kuulutuse, et jou, meil on kõrini, kas keegi tahaks üle võtta. Või siis mingi hoiatus. Niimoodi ette hoiatamata, pole lihtsalt ilus. Ma pole küll ekstra otsinud, aga ka mujalt meediast pole silma jäänud, et mis oli põhjuseks.

See oli minu jaoks kui delfi. Ka need kirjutajad, keda igapäevaselt ei loe, vaatad pealkirju, kui tundub põnev, loed kommentaare ja kui oli väga põnev, siis vaatad hiljem, mida kommentaaridele on kommenteeritud. 

Ma ise pole suurem asi kommenteerija, lihtsalt ei oska, aga teistest blogidest on lahe lugeda, kui erinevad arvamused inimestel on. Ja vast ka kröömike, annavad kommentaarid kinnitust, et meie, blogijad, pole oma hobiga üksi. Et tõesti on inimesi, kellele lähevad meie mõtted korda ja ärgitavad nõustuma või vastu vaidlema. 

Ma tunnen end kommenteerides kui kägu. Poetan oma kommi- munad võõrastesse pesadesse ja hiljem ei mäletagi enam, kuhu. Sellepärast ongi vaja blogtreesid.

Wordpressil, eriti kui tegutsed ingliskeelses keeleruumis, on nagu oma väike klubi, On blogirull ja "conversations", aga "uus innovatiivne plokisüsteem" ei meelita mind Bloggerist üle kolima. Ma valin endiselt Bloggeri lihtsuse. Ning lisaks on suur osa mu lemmikblogidest samuti Bloggeris, seega pointi poleks.

Ja ka WP ei täida blogi.tr.ee auku, kuna näitab vaid spetsiaalselt märgitud postituste  kommentaare. Need mõttevahetused, kus sa ei osale, on peidus. Mina näen turul nišši. Miks tegijad ei näe ?

esmaspäev, 15. märts 2021

Vaktsineeritud.

Õhtul saatsin perearstile kirja ja hommikul tuli kõne. Tuldagu, tehtagu. 
A mu mees tahaks ka, küsisin? Palun.

Kuidas ma ennast tunnen?

Tajun kinnisilmi satelliitide liikumist, 5G seadmed saavutavad minu läheduses maksimumlevi, arvutid ja valitsus suudavad mulle käsklusi anda, ja oma Huawei telefoniga saan läbi vastava äpi abikaasat juhtida, öösiti helendan, nahk muutub rohekamaks, tunnen suurt vajadust viibida päevast olulise osa vees, juba suudan olla tund aega hingamata vee all. Igapäevast elu võib veel pisut segada see, et olen ka surnud, aga muid kõrvaltoimeid ei näi esinevat. (Internetist)

Ooteruum oli täis u 30- 50 aastaseid inimesi. Perearst ütles, et nad teevad täna kokku 220 süsti ja kuna 10 doosi asemel tuleb välja 11, siis selle 11. doosi me saamegi. 

Midagi ei küsitud, palavikku ei mõõdetud. Aga ooteruumis oli selline sõbralik ja mõnus meeleolu. Mõni küsis küsimusi, arstil oli aega vastata. Võttis aega max 2 minutit ja pärast pidi 15 min ootama. Ning puugisüstiga võiks mingi 4 nädalat vahe olla, ütles arst.

pühapäev, 14. märts 2021

Emakeel


Tänase emakeelepäeva puhul teen ettepaneku täiendada ÕSi kolme sõnaga, mis on olnud pikalt igapäevaselt kasutuses, aga ametlikes sõnaraamatutes häbiväärselt kajastamata.

Esimene sõna on

Ravunema. Kui su haige koht on saanud ravi, siis ta alguses ravuneb, seejärel paraneb ja lõpuks saab loodetavasti ka terveks.

Teine sõna on ÕSi s olemas, aga liiga kitsa tähendusega.

Tahkuma. Kui tood külmal ajal pesu õuest, siis ta peab enne triikimist pisut tahkuma. Ahjust võetud lasanje tahab enne söömist tahkuda. Mõtted peavad enne esitamist settima ja tahkuma.

 
Kolmas sama. On olemas, aga kitsa tähendusega. Lehine. Hauaplats on lehine st lehti täis.







teisipäev, 9. märts 2021

Keelesõber


Tegelikult on see postitus eelarvamustest.

Mul on viimasel ajal probleeme mäluga, nii et ma tõepoolest ei mäleta, kust ja miks mul see mõte tuli. Võimalik, et see oli see hetk " koroonast on siiber, tahaks ka nagu teised midagi huvitavat teha". Võimalik, et see oli järjekordne juhus, kui mulle üritati vene keeles reklaami müüa. Või siis lihtsalt mõtlesin Ladõnskaja peale ning mulle meenusid Eesti Keele Majad. 
Igatahes jõudsin ma  integratsiooni sihtasutuse lehele, kus otsiti keelesõpru. Pikalt mõtlemata täitsin ankeedi ja jäin ootama.
Mulle tundus, et möödus mitu vaikset nädalat. Aga võib olla oli vaid ka mõni päev. Jõudsin juba mõelda, et- näed, mitte keegi ei armasta mind ja isegi keelesõbraks mind ei taheta. 
Ja siis sain kirja, et .. rahu. Ankeetide töötlemine ja sõprade kokku sobitamine võtab aega.

Vahepeal toimus koolitusseminar. Okei, see kõlas nüüd natuke liiga uhkelt. Zoomi koosolek, kus uutele tegijatele näpunäiteid jagati :)

Minul sellel momendil veel kogemust polnud, seega lihtsalt kuulasin. Küsiti, et millest ikkagi rääkida, kui teemad otsa saavad. Muigasin sisemiselt, no kuidas saavad teemad otsa?
Siis uuriti, et kas on tabuteemasid. Soovitus oli vältida poliitikat ja usku. Mis mind natuke kurvastas. Sest poliitika on just täpselt see teema, millest ma kohalike venelastega rääkida tahaks.
Küsiti, et kas peaks vigu parandama. Vastus rõõmustas mind: kui rääkija just ei palu, siis pigem mitte. Mõistlik on lihtsalt lause ise õigesti üle korrata. Ma ise olen siiani tänulik oma vene keele õpetajale, kes just täpselt nii toimis ja võttis sellega meilt hirmu rääkimise ees. 
Mulle meeldis programmi eestvedaja näide, et see programm on nagu kaks võõrast inimest saavad rongikupees kokku. Ja millest te seal siis ikka räägite. Mõlemale mugaval teemal. Et me pole õpetajad, vaid vabatahtlikud  suhtluskaaslased.

esmaspäev, 8. märts 2021

Mina ja meie

Kohe näha, et naised on valitsuses, juhtis mu juuksur tähelepanu. Iluteenindus jäeti lahti ja ehituspoed pandi kinni. Eelmisel Kevadel oli vastupidi.

Ma olen heli valjuse osas väga tundlik. Igal pool tekib pidevalt vaidlus, et keeratagu vaiksemaks. Ja kohe palju vaiksemaks.
Juuksuris, aga, tekkis  dilemma. Kas mina olen klient, kellel on õigus saada raha eest sobivat keskkonda.
Või olen ma külaline, kes peaks austama perenaiste reegleid. Ja peale minu oli veel inimesi. Nende jaoks oli kõik okei. Kas minu tahtmine on olulisem, kui teiste külastajate oma?
Ja lõpuks ma ju tean. Pool tunnikest hiljem harjud. Süda hakkab lööma bassirütmis ja kui tahad end  kuuldavaks teha, siis lihtsalt räägid karjudes. 

Ma ei öelnud midagi. Olen praegu ilus, aga poolkurt.

Pilt. lõunaeestlane.ee


Ja teine dilemma. Kas minu põhiseaduslik õigus suvel reisida on suurem, kui süsteemi probleemide tõttu süstimata eesliin? Kas peaks tundma end süüdi, kui samal ajal on vaktsineerimata mu juuksur, kassapidaja ja oluline kolleeg. 
Ema sai süsti alles täna. Isa õnneks varem. Nemad saavad nüüd lõpuks ometi lapselastele külla sõita ja.. ma olen kade..., aga ma tahan ju ka.

neljapäev, 4. märts 2021

Lapiku kuu teooria

Mõned päevad tagasi, kui oli priske täiskuu, vaatan aknast välja.

- Vaata, kui ilus ümmargune kuu !

- Loomulikult ümmargune, ütleb mees. Või arvad, et kui maa on lapik, siis kuu ka?

- Muidugi, teatavasti on ju kuu juustust. Ehk siis lapikuks löödud kera ja seega lapik. 

Mees oma ärritavas tarkuses väidab, et pole olemas sellist kujundit ja mõistet, nagu lapikuks löödud kera. Et ka paberist välja lõigatud ring on silinder.

No aga kui lapikuks löödud kera on silinder, siis miks me juustkerasid keradeks kutsume ja maad lapikuks?
Ja kas elu on ka sirgetel servadel või ainult pealmisel ja alumisel kettal?

Onjut, et  teie peredes on ju ka sellised sügavmõttelised, sisukad ja intelligentsed vaidlused?