neljapäev, 23. september 2021

Jälle targem

Mu paar kuulsusetut kontoriaastat andsid päranduseks väiksel varbal asuva konnasilma. Ligi kaks aastat olen ma seda praavitanud kõikide käsimüügis olevate vahenditega. Ei midagi. Õnneks võimaldab praegune elu käia  tossudega.
Internetist ostsin ekstra pehmed ketsid- ma ise nimetan neid paberist, kuna nii öko, aga tegelikult siis pehmest puuvillast.


Aga isegi sotsiaalse isolatsiooni tingimustes on ette tulnud üritusi, esinemisi, teatrit, kuhu tossuga ei lähe. Ja kingadega on NII valus!!
Kui koroona annab, siis on oktoobris ees üks üritus, kus ma pean neli päeva olema  naeratades jalgadel. 
Kuigi mul on arstidega mingi teema, võtsin end kokku ja panin aja kinni. Nii enam edasi ei saa.

Päev enne arstiaega uurisin oma varbakest ja kõhklesin, et äkki ikkagi aeg tühistada. Ma saan öelda, et olen haige, võimidagi. No kuidas ma lähen sellise tühise teemaga, piinlik ju.


Aga läksin, meedik rääkis, et see on väga tavaline asi, et üks naine käib iga kahe kuu tagant. Sest kingad. 
Soovitas apteegis, sealt riiulist, kus plaastrid on, vaaadata silikoonist pehmendusi. Selline läbipaistev kleepuv ring, mille sees on auk. Põhimõtteliselt saab sama teha ka konnasilmaplaastriga, kui rohu osa ära võtta.

Ja siis vaatab mu varvast ning ütleb, et siin peab puurima.

Puurima!!???

ning võtabki välja sellise pehme vooolikuga puuri, nagu hambaarstidel on. Valus ei olnud, aga kummaline küll. Praegu on küll väga hea. Eks näis, kas jääb nii. Ja kannatab ehk ühel päeval taas stilettod jalga pista :)

Kui oled elanud maailmas mõnikümmend aastat, siis vahel tundub, et mitte miski ei saa enam üllatada. Aga näe, saab. Varbaid puuritakse. 

8 kommentaari :

  1. Mul oli lapsel eelmisel aastal, temal kindlasti mitte kingadest, noored inimesed ju kingi ei kanna teatvasti :) Pidi ealine iseärasus olema. Saime lahti siiski ühe apteegikreemiga, need plaastrid tõesti ei aidanud, aga otsingute käigus ma ka guugeldasin ja vaatasin uudishimust paari youtube'i videot konnasilmade eemaldamise kohta. Need olid küll jubedad ja verised, hea teada, et tehakse ka inimlikumalt. Mina peale nende videote vaatamist arsti juurde pöörduda ei julgenud :)

    VastaKustuta
  2. Must niit, siduda üheksa korda ümber konnasilma, kanda üheksa päeva, matta selgel vana kuu ööl (selleks peab vist kevadet ootama) kolme tee ristile, mingeid kadumisele viitavaid sõnu võis ka lausuda.

    VastaKustuta
  3. Siduma pidi muidugi vastupäeva. Ja konnasilma kandja ei tohi teada, kuhu maeti.

    VastaKustuta
  4. Mul on liigesprobleemide tõttu samuti mugavad jalatsid tähtsad ja tahaks kohe rohkem teada. Kas konnasilma põhjustas kinga kitsus või oli süüdi (ka) konts, mis ajab raskuse pöiale?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. kui ma vaid teaks ..:)
      Mul eriti palju uusi jalatseid pole, kõik mis on, on mugavad ja sisse kantud, lihtsalt enne olid kingad jalas lühikest aega, mingi koosolek, üritus, esinemine max 4 tundi ja mitte iga päev. Siis, aga käisin 2 aastat kontsakingadega. Ma ise kahtlustan, et pigem said mu jalad šoki, kuna enne seda käisin ma tõepoolest vaid nn tossudega. 8 tundi sellises asendis oli usutavasti trauma.
      ehk siis pigem vist ikka konts?

      Kustuta
    2. Ma tean ise seda, et kontsad võivad põhjustada Mortoni neuroomi (pöianärv on surve all, läheb põletikku, paisub, satub seda suurema surve alla ja nõiaring), mis muidu on tantsijate kutsehaigus (neil on pöiakoormus ilma kontsatagi).

      Kukkusin ise nüüd guugeldama, tundub, et küsimus on ikkagi pitsituses või hõõrumises. Kõrge kontsaga kingad kipuvad ka kitsa ninaga olema.

      Kustuta
  5. Küünelakk aitab konnasilma vastu. Hoida koguaeg kiht peal, päevas mitu korda üle tõmmata. Ja konnasilm tuleb ise välja. Aega võtab umbes kuu. Järele jääb auk, mis ise kinni kasvab mõne aja jooksul. Sooja ilmaga on seda kõike muidugi lihtsam teha, kui pole sukki-sokke.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ohoo, selle jätan küll meelde ( Aga loodetavasti pole vaja proovida ) Tänan !

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!