Sa võid olla mentaalselt ja moraalselt ammu valmis, aga kas pole aeg küps või oled oma mugavustsoonis ja harjumustes kinni... ja siis on vaja väikest tõuget väljastpoolt.
Aasta algas kahe olulise meediamuutusega minu elus.
Postimees teatas, et nad lõpetavad anonüümsed kommentaarid. Ma olen sel teemal nii palju juba kirjutanud, et enam ei viitsi....
Mul on väga spetsiifiline meediakäitumine: mulle meeldib aeg- ajalt lugeda postimees. online- aga pealkirju ja kommentaare. Artikleid loen ma erinevatel põhjustel (" Vaata: Ieva Ilves tegi esimese eestikeelse postituse", " Hiinlased ajasid Riisalu firma pankrotti", " 2016 aasta 10 suurimat riski maailmas") väga harva.
Ilmselgelt pole ma juba ammu Postimehe sihtgrupp. Lõpetan ka pealkirjade lugemise. Ma kuulan ilmselt keskmisest rohkem raadiot, ma saan kõik uudised sealt kätte.
2010 lõpetas Päevaleht kommentaarid. ( vt. EPL istus vangitornis) Eestlased ei muutunud sõbralikumaks.
Mõned aastad hiljem sai delfi euroopast noomida, parandas kommentaaride järelvalvet, võimaldas registreeritud kasutajatel suhelda " puhtamas" keskkonnas... eestlased ei muutunud ikka veel sõbralikumaks. Vastupidi, meie liidrid salgasid järjest oma kurja ning pimedusega löödud rahvust ning häbenesid üksteise võidu.
Nüüd siis proovib Postimees peatoimetaja sõnul muuta " kommentaariumi sõbralikumaks". Edu.
Teine spetsiifiline meediatarbimise harjumus on mul veel.
Igal kolmapäeval tuleb mu postkasti Ekspress. Üsna mitu viimast aastat lappan ma lihtsalt niisama lehti. Mulle meeldivad Hvostovi, Mikk Salu ja Tiina Jõgeda lood. Vahel harva loen ka midagi muud, Aga harjumus EE tellida on vanast ajast jäänud. Sest seal on telekava.
Ma võtan lehe vahelt telekava, märgin ära saated, mis mind huvitavad. Siis, kui mul on aega, vaatan need ajamasinast ära ja seejärel kriipsutan lehest maha.
Sel kolmapäeval sain Ekspressi, ja mida pole, on telekava. Tuhlasin prügikasti läbi- on varemgi juhtunud, et viskan selle koos reklaamiga ära. Ja siis loen lehest, et eraldi kava enam polegi. Kava on trükitud suvalistele lehtedele, isegi mitte keskmistele- et saaks neid nt välja võtta, vaid suvalistele...
ja selle asemel "Ekspress keskendub uuel aastal rohkem sisuliste lisalehtede tegemisele.... Näiteks... moe- ja iluvaldkonna lisaleht Catwalk... sisustuse lisa Moodne Kodu...."
Wow!!!! Supper!!! OMG!!! Päikest!!!
Ilmselgelt pole ma juba ammu EE sihtgrupp.
2010 tegi EE seda sama. Lõpetas telekava trükkimise, FB moodustati protestgrupp ja " lugejate nõudmisel" toodi telekava tagasi.
Nüüd, ma enam ei viitsi, Las siis olla.
Lõpetasin tellimuse
Mõlemad on eraettevõtted. Neil mõlemal on täielik õigus teha oma keskkonnas seda, mida nad soovivad ja õigeks peavad.
Ja tegelikult, on ju ükskõik.
Ilmselgelt on teoks saanud juba väga kaua aega räägitud fragmenteerumine. Me kõik elame oma pisikeses meediamullis, suhtleme sarnaste vaadetega inimestega ja selekteerime ning tarbime ainult meid huvitavat ja meie vaadetega haakuvat infot.
Muidugi on väga kahju, et puudub üks suur ühine meid kõiki ühendav meediakanal. Aga ehk ongi nüüd nii, et see aeg on lootusetult läbi. Kui ühe loetuma päevalehe veeb, mis kajastab musttuhandet teemat on vaid 2-3 korda loetum, kui väga spetsiifilisele sihtgrupile orienteeritud staarblogi.... Kas siis on enam vahet.
Kommentaare saab kustutada, modereerida ja (näiteks tundlike teemade puhul) täiesti ära keelata. Kogu selle ägeduse ja suure kontrollimisvajaduse taga tundub olevat üks konkreetne hirm. Hirm ebameeldiva kriitika ees. Mida me ei näe ja ei kuule, seda pole olemas.
Mina ei saa päriselt ka aru, miks siis ei või olla kuri, midagi vihata, vaenata ja sõimata. Notsu üritas mulle selgitada. Aga endiselt ma usun, et on ameteid, kus sulle makstakse teatud käitumise, maine, väärtushinnangute, sõnavõttude eest. Ja kui sa mõtled teistmoodi, kui su ametikoht ette näeb, siis on keeruline,
Alles siin oli skandaal valesti mõtlevate kaiteväelastega. Homme ta ei saa enam oma arvamust avaldada. Maailm, tõsi, ei jää sellest vaesemaks.
Aga me oleme ju inimesed oma mõtete ning tunnetega. Ja töö.. on vahel lihtsalt töö. Mitte kirg, elustiil, sinu olemus. Soovitus jääda igas olukorras iseendaks on küll väga õige ja hea, aga mitte alati teostatav ja kinnimakstav.
Elades karmis maailmas, tahaks vahel olla ka lihtsalt inimene.
Rumal, ebaloogiline, idealistlik, kahtluste-kõhklustega. Vahel tahaks nõmedatele "tõtt näkku öelda" ja maailma parandada.
Miks ei võiks meil siis olla mitu identiteeti. Korralik Kodanik ja Mässaja. Kutsuge seda arguseks, kui tahate. Aga nii on lihtsam ja meil on selleks õigus.
Üheks anonüümsete kommentaaride sulgemise põhjenduseks on toodud, et väga paljud head kirjutajad ei taha enam online meedias oma arvamust avaldada. Aga ehk nad siis ei peakski?
Kas on põhimõtteliselt vahet, kui ma ei tea enam, mida arvavad Roosa Udu, Eesti Mees, Lobjakas, Asotsiaal, Rudi jne.
Aga ma tean, mida arvavad poliitika.guru, nihilist, feministeerium, Lotman, Marca, Rents, Tavainimene jne jne jne.
Miks üldse tarbitakse uudiseid/ meediat? Eelduseks on huvi maailma ja meid ümbritseva vastu. Soov teada saada, mida arvavad teised. Saada kinnitust oma mõtetele ja seisukohtadele. Kui arvamusliidreid ja staare loob meedia, aga meediat me ei tarbi- siis ei teki meile ka neid inimesi, kelle arvamuse eest me oleme nõus maksma, kelle arvamus on oluline - miks peaks meid huvitama meie jaoks võõraste ja ebaoluliste inimeste arvamus?
Me saame piisavalt tähelepanu ja tagasisidet oma facebooki viiesajalt sõbralt.
Me saame uudised raadiost, telest ning reaktsioonid blogidest.
Milleks on meile vaja ajalehti?
Üks saaga mu blogis on läbi.
2010 Kellele on vaja ajalehti
2010 EkspressLeaks
2012 Kellele on vaja ajalehti 3
2013 Olgu jääv anonüümne kommentaar
PS. Hea uudis on ka. Netflix tuleb Eestisse
Mulle küll meeldivad ajalehed ja ma loen neid meelsasti.
VastaKustutaTõsi, mitte päeva-, vaid nädalalehti.
Sirp ja EE.
Iga nädal neid läbi lugeda jõua, aga aeg-ajalt on ju tore teada, mida targad inimesed maailmast arvavad.
"Kui arvamusliidreid ja staare loob meedia, aga meediat me ei tarbi- siis ei teki meile ka neid inimesi, kelle arvamuse eest me oleme nõus maksma"
VastaKustutaSee on küll vildakas mõttekäik. Arvamusliidriteks (minu jaoks) on oma ala spetsialistid, kes ühtlasi suudavad end hästi väljendada. Kui EEs on hästi kirjutatud analüüs sulle huvitaval teemal, siis loed sa seda ka siis, kui autor nimi on sinu jaoks uus.
Ja ühiskonnas on alati mingid tipud, tuntud nimed. Keegi ju juhib ettevõtteid, organisatsioone, koole. Keegi teeb kunsti ja kirjutab raamatuid ja loob uusi maju. Inimesed, kelle arvamust sa usaldad ja kelle arvamus sind suisa huvitav, on alati olemas.
Tõsiselt ka ei oska mu mõtteid lugeda ja tahad, et ma täislausetega kirjutaksin ?:)
Kustutamu mõte on selles, et sa võid ju väga tark ja tore olla, aga kui keegi seda ei tea, siis pole sellest suurt kasu.
Oma mõtted saad nähtavaks/kuuldavaks teha meedias.
ja mingil hetkel hakatakse mingeid inimesi (ei oska öelda ei; kirjutavad hästi ja kiiresti; neil on alati oma arvamus igal teemal; nad ise tahavad pildis olla jne jne jne) üleekspluateerima- neist saavad nn arvamusliidrid.
ja siis saab sellest nimest raha- a la Mangi horoskoop, Samosti ja Muuli saade jne jne.
kui ma Postimeest, delfit, õpetajate lehte jne ei loe, siis pole mul aimugi, kes on nt Kalle Muuli ja ma selle eest (reklaamiraha)ei maksa.
iseenesest olen ma sama meelt. meil on 101 riigikoguliiget, valitsuse liikmed, riigiametnikud, mitu kõrgkooli, oma ala profid- tarku inimesi on mitu-mitu. Aga mad ei pääse meediasse (või ei taha ise sinna pääseda või ei saa oma positsiooni tõttu).
Mistõttu ma jõuangi sinna, millest kirjutasin. Meil tekib oma meediaring, oma arvamusliidrid. Ja meil ei ole enam vaja Postimeest.
Ma usun, et sain su mõttest aru küll, aga pole sellega nõus. (Selline võimalus on ju olemas, eks.) Hiljem pikemalt :)
KustutaMa kirjutasin selle vastuse naljaga pooleks.
KustutaKuna ma kirjutan nö töö kõrvalt, siis ma alatasa avastan, et pool mõtet on kuhugi ära kadunud, vead on sees jne. E- poodide teemal pidin lausa uuesti vastuse kirjutama, sest hiljem avastasin, et esialgnemõte oli täitsa vale.
Üritan, paremini.
Eriarvamused meeldivad mulle väga:)
Vihkan eriarvamusi!!!
KustutaAga tegelikult. Mina tahan, isegi vajan kohta, kus ühiskonna mädaplekid välja tuuakse ja muid nähtusi pikemalt lahatakse. Korruptsioon ja muud valgekrae-kuriteod, välispoliitilised ja majanduslikud analüüsid, kultuuriülevaated ja tulevikuprognoosid. See on päris-ajakirjandus, see on Eestis täiesti olemas ja mul on selle üle hea meel.
KustutaKui selle hind on vajadus elada üle pasane ja anonüümne sots-meedia taak, siis kurb, aga elame.
Hull on aga see variant, kus kollane pask jääb, aga sisukam pool kaob. Siis tuleb leppida välismeediaga (see sureb palju aeglasemalt ja minu eluajal ilmselt mitte) ja leppida ühtlasi sellega, et eesti keel on jälle köögi-keel, mitte kultuur-keel.
19. sajandi eesti intelligents tarbis kultuuri ja meediat vene & saksa keeles, meile jäävad vene & inglise, igatahes on see olukord täiesti võimalik ja üldse mitte enneolematu.
> "miks siis ei või olla kuri, midagi vihata, vaenata ja sõimata"
VastaKustutaMa olen mõelnud, et kui ma oleksin avaliku elu tegelane, siis ma võib-olla ise elaks üle kommentaarid stiilis "mitu kilomeetrit m-i sa pidid imema, et karjääri teha", "kes selle lehma ketist lahti lasi" ja "müüdav näru, me teame kus sa elad", sest ma saan mõistusega aru, et internetiühendus on tänapäeval kättesaadav tõesti igasugustele inimestele, aga mul oleks vist valus oma vanemate ja/või laste pärast (kui mul neid oleks), kellel oleks arvatavasti valus selliseid asju lugeda. Ja lõppude lõpuks mingi hulk inimesi ikkagi loeks ja usuks, et ma olen müüdav lehm, kes on karjääri teinud midagi imedes, sest "ega sellist asja ju niisama ei kirjutata". Ja ma võiksin ju mõelda, et niisugused inimesed, kes netisõimu tõe pähe võtavad, pole väärt, et nende arvamuse pärast muretseda, aga see tunduks jälle omakorda kuidagi närune.
No tänan. nüüd on mul veel rohkem tunne, et ma elan mingis täiesti teistsuguses meediaväljas, sest mina selliseid kommentaare ei kohta/pole kohanud,
KustutaJah, olen kogenud kordades leebemat isiklikku kriitikat. On paha kui minu või mu vanemate kohta halvasti öeldakse, aga ma olen ilmselt nii empaatiavõimetu, et päriselt ka ei huvita.
(ja ei pea ju lugema)
eesti-kuulsused-lugesid-enda-kohta-kaivaid-mahlakaid-kommentaare
KustutaJah, ma nägis seda saadet. Aga ju ma siis satun alati lugema mingit eeltsenseeritud kraami vms, igaljuhul, ma ei näe seda suurt vihkamist, ropendamist ja sõimu, millest räägitakse.
KustutaJu vaatan valest kohast.
Aga mis sellest enam.
Minu blogis võib ka edaspidi anonüümselt kommenteerida:)
Mul olid vahepeal Postimehe uudised readeris ja mind just shokeeris selline vihkajalik lahmiv kommentaarium iga loo all. Seal on veel see häda, et isegi kui sa ei kliki lingil - loe kommentaare - siis nad tekivad sinna ikkagi. Ma sain täiesti shoki vahel ja veendusin, et ma elan oma ilusas mullis ja usun inimestest ainult head :)
KustutaVäga vabaks lastakse end ikka netis ja ma tõesti ei tea siiani, kas ma ikka pean ja tahan teada, et meie riik on täis selliseid inimesi, kes niiviisi kirjutavad. Õudne hakkas, tõsiselt.
Ma ei loe enam ammu lehti, enamik on tasulised ja ainult pealkirja vaatamisest mulle ei piisa. Mul on readeris ERR uudised ja nihilist, sirp. Maal käib Maaleht, seda loen siis kui maale satun. Tagantjärele. Ahjaa, kohalikku lehte ostan. Täiesti piisab.
VastaKustutaNo mul läks näiteks just täna süda pahaks, kui seoses M. Avandi "Pealtnägijale" antud intervjuuga nägin kommentaari, kus parastati tema lapse surma, sest see olevat niisuguse kohutava laulu ("Tujurikkuja") loomise eest paras palk. Kust sellised inimesed tulevad? Ma tõesti ei tea.
VastaKustutaIgatahes pole sellisel tasemel kommentaariume minu meelest mitte kellelegi vaja, va nendele väärastunud mõttemaailmaga inimestele, kes seal kõike ja kõiki sõimamas käivad. Kahtlen sügavalt, et Postimehe samm midagi muudab, aga loota ju võib.
Ilmselt ei muuda jah, rohkem hakatakse sotsiaalmeedias möllama. Aga ma olen üldse nõrganärviline ses osas. Mind masendas ka Ivese teemas olevad kommentaarid, mis mulle sõprade "sõbralike" laikide kaudu seinalt läbi jooksid. Esiteks see, et inimesed, kes minu meelest on täitsa normaalsed, üldse sellist asja laigivad :D ja sisi see, et keegi on viitsinud sel teemal, ilma detailidesse süvenemata üldse sellist lugu valmis kirjutada. Jutt käis sellest, kuidas uus naine tuli võtta kiiresti, kuna siis saab riigi raha eest pulmi pidada ja naisele riigi toetust peale ametiaja lõppu küsida.
KustutaLoed ja ahmid õhku! Ja siis massid kommenteerivad ja usuvad kõike seda, mis kirja pannakse. Sellega võrreldes on trükimeedia ikka väga leebe vahel :D
Kadi, aga kuidas sa seda kommentaari "nägid", ah? Läksid lugema? Miks? Kes käskis? Mis ajas? Hui te siis loete neid kommentaare, kui teate, et seal sitta loobitakse?
KustutaMa ei tee nalja ega trolli - ma tõesti ei saa aru inimestest, kes kirjutsvad "käisin laudas ja oh sa ime, oligi sõnnik".
Ma loen ise uudiste pähe slashdotti ja seal on kommentaarium 1) anon 2) VÄGA sisukas ja 3) sisukas suuresti tänu sellele, et ta on anonüümne.
FB on keerulisem juhtum, sest seal hoolitseb su uudistevoo eest abstraktne algoritm.
Kusjuures selle konkreetse kommentaari kopeeris mulle FB-vestlusesse üks sõbranna, kes ikka käib ja loeb, sest tõenäoliselt oma tausta (sotsiaalvalkond) tõttu huvitab teda, kuidas inimesed teatud situatsioonides käituvad. Aga ligilähedaselt sama rõvedad kommentaarid on ka mulle endale sotsiaalmeedias silma jäänud, olgugi et ma pole neid konkreetselt otsima läinud. Ja minu point oligi see, et kuna jah, kommentaarium ongi praegusel hetkel "sõnnik", siis vähemalt tänasel kujul pole selle säilitamisel mõtet.
Kustuta"Ärge siis lugege" -- see on nüüd minu arust natuke nagu soovitus mitte liikuda pärast pimeduse saabumist seelikut kandes vanalinna teatud tänavatel ja mitte sõita õhtuses trammis ilma meessoost saatjata. St praktiliselt võib-olla õige, aga põhimõtteliselt kuidagi vale. Kusjuures, kui ma oleks ise rõvedate või laimavate kommentaaride sihtmärk, siis ma vist ikka tahaks neid lugeda, et halvimal juhul oma head nime kohtus kaitsta. Kuigi praktiline mõistus ütleb, et "ära sitta putu", aga jällegi põhimõtteliselt ma ei tahaks, et kogu avalik ruum meie ümber muutuks tõkestamatult totaalseks sõnnikuhoidlaks.
KustutaMiks ma vahel loen? Ma eelpool kirjeldasin ka, PM veeb on niiviisi kujundatud, et osa kommentaare on kohe artikli sabas ja pilk jääb peale. St ei pea linkima eraldi, et kommenaariumisse pääseda. Ma ei tea, mille alusel need sinna ilmuvad.
KustutaJa vahel sõbranna kopeerib skype´i vaimukamaid kuskilt meediast, siis ma lähen ja loen ka.
kusjuures ma olen lugenud paarist juhtumist, kus inimene, keda jõhkralt sõimati (ühel juhul parastati samamoodi lähedase surma üle), käitus risti vastupidi soovitusele "ära sitta putu" - pöördus otse kommenteerija poole ja üllatus-üllatus, sai inimliku reaktsiooni kätte. ega kõik trollid ei ole psühhopaadid, suurel osal neist läheb lihtsalt suure hooga meelest ära, et kommentaaride sihtmärk on inimene, kes võib haiget saada. Need olukorrad olid twitteris, nii et seal oli lihtsam otse ühendust võtta.
KustutaMa täpselt samasugune. Kommentaarid on parim osa artiklist, tavaliselt ei viitsi artiklit ennast lugedagi. Kommentaarid on palju informatiivsemad, erinevaid vaatenurki pakkuvad ja humoorikamad.
VastaKustutatglt ma pole öelnud, et ei või olla kuri, vihata ja sõimata. ma lihtsalt leian, et on päris normaalne, et inimesed, kellele meeldib avalikult ja erilise enesekontrollita sõimata, ei oleks esindusfunktsioonides. osalt selline seisusekohase käitumise asi - kui inimene ennast ei pese või käib paljalt ringi või ei vali, mida suust välja ajab, siis on tal raske ühiskonnaredelil kuhugi jõuda. ja ma olen selline tsiviliseerumusfriik, et ma pean seda paremaks kui vastupidist varianti. eelistan seda, et noblesse mingil määral oblige. kuna meil pärusaadlit nagunii ei ole, siis olekski loogiline, et seisuse määrab puhtalt käitumine.
VastaKustutaNüüd sain mina ka teada, mis mu Ekspressi vahel telekava ei olnud. Olin enne seda kodus ikka korraliku otsimise korraldanud...
VastaKustutaMina olen siiski sõnavabaduse poolt, ehkki olen ka ise FB grupis oma arvamuse avaldamise eest sattunud soparahe alla. Minu jaoks oli tõepoolest huvitav kogemus. Esialgu muidugi üllatus, et üldise poliitilise teema kommenteerimise eest mingid tüübid sõimama kukkusid, et kas tõesti päriselt eksisteerib sellise mõtteviisiga inimesi. Kuna õigekirja ja lauseehitust nähes oli ilmselgelt tegu mitte kõige teravamate pliiatsitega viskasin kildu vastu ja võibolla siinseile lugejatele üllatuseks selgus, et enamus inimesi on siiski normaalsed. Minu toetajaid oli ikka 10 : 1 vastu isegi nende hulgas, kes ei jaganud minu vaateid. Hiljem selgus, et tegu oli makstud netitrollidega.
VastaKustutaKokkuvõttes olen arvamusel, et enamus inimesi on normaalsed ehkki erinevate vaadetega. Need kes valimatult sõimlevad lihtsalt väike valjuhäälne alaväärsuskompleksi põdev jõuk või makstud trollid (eriti poliitiliste teemade puhul). Kui tõesti tahad millegi vastu pahasti öelda saab seda teha palju valusamalt viisakalt irooniliselt irvitades, pole mingit vajadust laskuda labasustesse. Samas soovitan netis ka julgem olla ja kui kellegi kommentaar ei meeldi siis seda ka selgelt kuid põhjendatult väljendada, muidu võib tõepoolest jääda mulje, et suur osa ongi otse puu otsast arvuti taha istunud jättes mitu evolutsioonietappi vahele :P
P.S. Paberlehti pole oma 15 aastat tellinud, traditsioonilist telekat pole üle 5 aasta vaadanud, lauatelefoni pole sama kaua olnud. Kõik meedia- ja ajaviitevajadused rahuldab Internet läpaka ja mobla kaudu. Paberkandjal raamatuid ikka veel loen aga siingi liigun juba elugeri peale.
KustutaMa kunagi jälgisin CNN kommentaare (natukene, mõnede huvitavamate artiklite all). Need on täpselt samasugused nagu meie kollase ajakirjanduse all. Ükskõik millest artikkel on - poliitikast, spordist, kassidest - kakluseks läheb alati. Neegrid on lollid, juudid kontrollivad maailma, mehhiklased on lollid, vabariiklased, demokraadid, peded ja natsid - kõik said oma koosa. CNN vist keelas kommentaarid ära millalgi :)
KustutaKui isegi meie, teadlikud inimesed ja rämps-kommide vihkajad, ütleme, et nende lugemisest ei pääse - siis ei olegi mingit lahendust. Siis on diagnoos see, et me VAJAME kommentaare ja kogu seda sitta, mis nendega kaasas käib. Kurb, aga see on meie enese hinnang.
VastaKustuta"Läksid õhtul välja ja said peksa -- mille üle sa imestad? Igaüks teab, et väljas saab peksa. Järelikult sa ikka ise tahtsid ja vajasid seda peksu, mis väljas käimisega kaasas käib."
KustutaNo, Kölni linnapea ju umbes nii ütleski:)..
Kustuta(see oli praegu irooniliselt)
Ma mõtlen, et komentaarium on vihkav, ebameeldiiv jne, jne.
Aga nn pärismeedia. Ülal oli näide Ilveste abielu osas. Ma saan igal nädalavahetusel soki, kui kuulan enne ROK algust Tanklerit ja Lobjakat. Foorum ja Vabariigi Kodanikud poel samuti mu vererõhule hea.
Kas see, et nad on seal oma nimega ning saavad vaadete tutvustamise eest palka, muuda nad vähem ebameeldivateks?
Mida nendega peale hakata?
Pärisajakirjanikega???
Nad ei ole anonüümsed, aga räägivad süüdimatult vihakõnet, lahmivad, eiravad delikaatseid isikuandmeid jne.
Mina lõpetasin Postimehe lugemise, sest mind tülgastasid sealsed kommentaarid. Kaur ütleb, et ära loe. Aga kahjuks on nii, et ajaleht läheb vaikselt, kuid järjepidevalt oma lugejate nägu. Varem või hiljem hakatakse kirjutama teemadel, mis lugejatele meeldivad, lähevad korda ja korraldavad klikitormi. Isegi kui see tähendab seda, et spordirubriik keskendub edaspidi naissportlaste tissidele rohkem kui nende tulemustele jne. See võtab võimust lõpuks igas rubriigis. Minu jaoks muutus see Postimehes väljakannatamatuks ja ajas oksele.
VastaKustutaTööasjus on plaanis varsti avaldada üks artiklikene Delfi onlines. Minu nimega. Ütlen ausalt, et mul on ärevus sees. Ma ei tea, mis kommentaare sealt tulema hakkab. Loodan, et teemakohaseid, aga vabalt võib sealt tulla ka, et sa oled mingi rõve mõttetu tädi, mida sa ka tead. Ma luban, et kui lugu ilmunud, mina neid kommentaare sinna lugema ei lähe.
Ja veel üks asi - blogi. Kirjutan blogi ja teen seda üsnagi südamega, kohati avameelselt. Ma ei varja oma isikut, aga muidugi ei reklaami ka. Samuti ei taha ma väga oma blogi reklaamida. Okei, tore on, kui on lugejaid, kes kaasa mõtlevad, mida rohkem neid on, seda enam tekib tunne, et kirjutad teksti, mis tundub huvitav, läheb korda. Aga mul oleks hiigelsuure lugejaskonna ees lausa kabuhirm. Ihukarvad tõusid püsti, kui mu blogi Perekoolis lingiti. Olin valmis blogi sulgema, kui asi väga hulluks läheb. Õnneks ei saanud minust uut peksukotti, piirdutakse Mallukaga. Müts maha Malluka ees, kes sellise jamaga suudab diilida. Mina ei suuda.
Iga kell anonüümsete kommentaaride keelamise poolt.
Kristallkuul
Ma tegelikult lähen isegi nii kaugele, et ütlen "ära loe päevauudiseid".
KustutaMoodsad uudised
a) sisaldavad enamjaolt pahna.
b) eeldavad, et sa oled _pidevalt_ lainel. "Rünnaku üks osalistest tabatud" - mis rünnaku? "Obama kommenteeris Putini avaldust" - millist avaldust? S.t. päevauudised on nagu seebiseriaal: kui sa eilset osa ei vaadanud, on tänane täielik udu, sa ei tea tegelasi ega sündmuseid ega tausta.
Nädalane kadents on uudistes täiesti piisav.
Tavainimeste kommentaare igapäevasele uudisvoole aga.. Kas te lähete küsite tänaval suvalise pööbli käest nende arvamusi? Kas see huvitaks teid? Ei, ja ei, eks? MIKS siis seda netist lugeda???
Mina ei ütle- " ära siis loe".
VastaKustutaMina küsin, miks see teid niiväga häirib. Miks see korda läheb.
Ja miks ei lähe korda see, et kuidas ja mispärast inimesed selliseks muutuvad ja mida teha, et see muutuks.
Kommentaatorid on ka täna identifitseeritavad, kontrollitavad. Postimehes ei muutu tegelikult ju midagi, lihtsalt juhuslikke (normaalseid) kommentaare jääb vähemaks. Need, kelle jaoks on oluline- need kommenteerivad ju edasi. Pseudonüümid pole ju endiselt keelatud.
nagu ma kirjutasin, kommentaare on erinevates protaalides keelatud/modereeritud jne. ühiskond on ju ikka samasugune.
Ilmselgelt me tarbime ka täiesti erinevat meediat. Mulle tõesti ei tule meelde, millal ma viimati lugesin sokeerivat, ebameeldivat kommentaari. Viimati lugesin ilmselt Tujurikkuja laulu kohta, ja see oli väga huvitav lugemine.
Avandi, kui persoon, pole üldse minu teema. Nii et ka ilmselt sellest tuleb, kes näeb koledaid asju ja kes mitte. ning mu sõbrad ei jaga ka Fbs uudiseid.
Ma olen meedias üsna tihti oma ettevõtte seisukohti tutvustamas. Hiljuti oli artikkel mu isast.
Kuna ma olen valmis kõigeks, siis reeglina vaatan hästi kiiresti diagonaalis üle. Mõnikord on mindud isiklikuks ja öeldud pahasti. Aga ma unustan selle 2 sekundit hiljem.
Miks läheb sis teile korda, et mingi X staari kohta on halvasti öeldud?
Parem empaatiavõime, suurem sotsiaalne närv???
See, et kommentaariumi stiil kujundab kogu väljaande stiili ning nõudlus tekitab pakkumise. Jah, seal on kindlasti oht, aga see on hoopis teine teema- eetika. Ja pakkumsie muudatus.
ma kirjutasin, et EE lõpetas telelehe ja pakub asemele moelehte. MOElehte.(sry, ma ei saa sellest ikka veel üle)
See on Eestis väga täidetud ja pisike turunišš, aga turvaline. ei viitsita raamidest välja mõelda ja ei juleta riskida. Ilmselgelt ei tohiks EE tüüpiline lugeja olla moe-sisustus-söögihuviline. Aga toimetaja eeldab, et selline turvaline valik tob lugejaid, klikke, reklaamiraha...
Miks mulle läheb korda, et teise inimese (sest seda see "mingi X staar" ju on, kuigi massimeedial on omadus muuta inimesed tegelaskujudeks) kohta on halvasti öeldud? Ilus oleks küll öelda, et see on puhas kaastunne, aga tegelikult on ikka rohkem egoistlik hirm. Mulle ei meeldi tendents, et a) drive-by verbaalne agressioon saab normaalsuseks ja b) sõnad seeläbi devalveeruvad ja c) osa ühiskonnast taandatakse "pööbliks", kelle suust väljubki nagunii ainult müra, mida võib ignoreerida. Sest kui sõnad enam ei loe, kuidas siis ennast kuuldama tegema hakatakse? Plahvatustega?
VastaKustutaMa saan aru, et internetis on pimedaid põiktänavaid "mida tark ei puutu", aga vähemasti riigi suuremate peavoolu meediakanalite veebid võiks siiski olla kõigile turvalised kohad.
aga on see sellepärast et või pärast seda.
KustutaLisaks anonüümsetele "massidele" (uuringute põhjal me rögime siiski mõnest agressiivsest) on meil ju ka (eks)riigikogulased Võsa, Nool, Vilosius, Madisson, Võrno, Helme, Ojuland, Riisalu, Ligi, Randpere...
teemad on õhus, suhtlemiskultuur on muutunud. Ka peavoolumeedias.
Nagu mingi Natural Geographicsu dokk, mingid inimesed, mingid ajalehed,
VastaKustutakuskil tõemeeli loetakse ajalehti ja võetakse sõna sel teemal. Sürrr.
Need lehetellijad tuleks panna endid kell 4 hommikul paberit levitama.
Inimested on reaalsusetaju minetanud. Tassida paberit postkastidesse?!
lase nüüd vanainimestel natuke nostalgitseda:)
KustutaHeh, ma vist jään veel pikaks ajaks paberikandja fänniks. Ajaleht võiks aga olla normaalsemal paberil, et saaks taaskasutada - aknaid pesta, ahju kütta, tapeedi alla lisakihiks panna. Nii nagu vanasti :)
KustutaRaamatuid eelistan kah iga kell paberil, ma ei harju lugeriga kuidagi. Samas igasugused tehnikavidinad meeldivad väga aga vot luger... Ei sunni ka end, mõnus on uue raamatu lõhn, lehekeeramise tunne ja järjehoidjad :P
Külgneval diskussioonikultuuri teemal jagan seda Aare Pilve artiklit, millega olen väga nõus.
VastaKustutapagan, lingiga juhtus jälle midagi:
Kustutahttp://arvamus.postimees.ee/3468785/aare-pilv-nuansimeele-kriis
jah, see on hea artikel.
Kustutaaga see viib järgmise teemani mis väärib postitust.
kunagi teismelisena lugesin, et mingi USA president (kahjuks ei mäleta, kes), olevat öelnud, et " intelligentne inimene kahtleb kõiges". Olen seda oma elus alati silmas pidanud ja mulle meeldivad sellised inimesed, kes ei näe asju mustvalgelt vaid mitmest küljest. Nii nagu ka seal artiklis oli- arvestavad konteksti, tausta jne jne jne
reaalsus on aga see, et lihtsam on fanaatikutel. Kes näevad üht tõde. Mõte on selgem.
Inimesi, kes suudavad näha suurt pilti on vähe, ja neil on oma mõtteid maha müüa kordades raskem.
arusaadav. sest sellel, KUI lihtsalt on võimalik keerulistest asjadest rääkida, on siiski oma piir. ja kui inimene ülaltpoolt seda piiri tulevast jutust midagi aru ei saa, läheb ta kurjaks ega kuula enam. ja selline mitme varjundiga ja põhjustesse süvenev jne suur pilt on paratamatult keerulisem kui mustvalge.
Kustutaarvatavasti on intelligentsel suurt pilti nägeval inimesel võimu juurde pääsemiseks kõige otsem tee see, kus ta oma suure pildi teadmist hoolega varjab ja räägib seda, mida rahvas tahab kuulda. see eeldab muidugi omajagu makjavellilisust ja kui samal inimesel peaks ühtlasi olema psühhopaatseid jooni, siis on meil jälle uued probleemid. Hea iseloomuga, altruistlik makjavellist oleks seevastu ilmselt ideaalne inimene võimu juurde.
Küll juba kuutagune postitus, aga lingin siia juurde ikkagi artiklit sellest, kuidas halvad arutelukombed tglt arutelu hoopis elimineerivad, ükskõik kui palju laike ja klikke need toovad.
KustutaParaku pole ka PM poolne lahendus, niipalju kui ma diagonaalis mõnd vaadanud olen, toonud sisukaid kommentaare ja intelligentset diskussiooni.
KustutaTaas on tekkinud mingid stampkommenteerijad ja öeldakse ka väga pahasti- nüüd siis oma nime all....
Seega lahendus ja probleem peab olema mujal. Mitte anonüümsuses/mitteanonüümsuses vaid meie üldises vaidlemiskultuuri puudumises?
aga anname veel aega, mingi paari kuu pärast avatan Pm numbrid õle ja siis teeks järelduse. Ehk on vaja muutusteks lihtsalt rohkem aega.
Kui ma esimestel muudatusejärgsetel päevadel vaatasin, oli küll drastiline kvaliteedivahe, aga vbla siis praeguseks on tegelased juba harjunud.
KustutaKuigi see eelis võib olla, et palgalised trollid ei taha oma nime all nägu näidata.
Keegi pakkus muidu kunagi välja, et kui küsimus on puhtalt inimeste halvas enesekontrollis, siis aitaks pikem viivitus kommenteerimissoovi väljendamise ja kommenteerimise võimaluse vahel. Aga kui probleem on hoopis selles, et käitumisstandardid ongi sellised, ka täie enesekontrolli juures, siis see muidugi ei päästaks.
Kustuta