Neljapäev, 28. jaanuar 2010

Laulumeem

Tavainimene pidas mind meeles ilusa lauluga, mida ma polnudki varem kuulnud. Väga hea! Eks proovin siis ka. 
 

1. Vasta all olevale kolmele küsimusele nii nagu heaks arvad. Mida põhjalikumalt, seda uhkem. Hea kui lingid jutuubi või kuhu tahes, et näidiseid kuulata saaks.
2. Anna 3-le kolmandas punktis nimetatud blogipidajale meemi “teatepulk” edasi ning teavita neid meemis osalemisest näiteks nende kommentaarilahtrisse. Või helistades kui numbrit tead. Või kolme lõdva tulbi, nukra naeratuse ja tordiga ka külla minnes.
3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemiulatanud blogi ja annab tuld, nii et rägastikus tuli taga.

Küsimus 1: “Kui sa saaksid vabalt valida kõikide maailma muusikute ja ansamblite seast, siis kes võiks sinu pulmas esineda ja millist lugu sa nende esituses kindlasti kuulda tahaks (ei pea nende enda laul olema, võivad coveri teha)?
Küsimus 2: “Millist laulu sa iseenda matusel kuulda sooviks ja miks?”
Küsimus 3: “Leia kolm blogijat ja põhjendades muusikavalikut seosta neid mingisuguse ansambli, plaadi või lauluga ning ulata neile teatepulk edasi.”

Teisipäev, 26. jaanuar 2010

Meie teame, mis on sulle hea

Kuna Euroopal ei lähe hästi, siis on taaskord päevakorras nn "tervisemaksud".

Näiteks Taani arutab "rasvamaksu", millega loodetakse saada kuni miljard Taani krooni 2010 aastal riigieelarvesse lisaks. Maks tahetakse kehtestada taimsetele õlidele ning piimatoodetele.
Soome valitsus arutab maksu kehtestamist karastusjookidele ja maiustustele. Samuti on suhkrumaks arutusel Norras.
Nagu ikka on asjadel kaks poolt. Ühelt poolt on kõik ju ilus ja kena. Liigne suhkru- ja rasvatarbimine ning ülekaal on täiesti kindlasti suur ning aktuaalne probleem. Rahvas on loll (?) ja nagu positiivsed(?) kogemused alkoholi ning tubakaga on näidanud, siis raha paneb mõtlema ja eelistusi-valikuid muutma küll. Üle poolte inimestest vastab küsitlustes täiesti ausalt, et nad kunagi ei loe, mis pakendil kirjas. Kui n-ö halbade toiduainete hindu tõsta, siis avaldab see kindlasti mõju. 
Ja vaieldamatult on kordades kergem keelustada- maksustada kui ennetada. Kulutada ressursse selleks, et rahvas rohkem liiguks ning sööks tasakaalukalt- see on kallis ja raske töö.


Esmaspäev, 25. jaanuar 2010

Puuduvatest paidest...

Hilisteismelisena käisime õega nõia juures. Kontaktid saime ilmselt tuttava- tuttavatelt. Midagi viga meil endi meelest polnud, olime terved ja toredad tüdrukud. Aga tookord oli teema (nagu nüüdki) aktuaalne ja väga põnev tundus see ka kõik olevat. Kõik käisid, kontakte levitati saladuskatte all. Meil lihtsalt oli ju vaja sinna minna.
Jõudisme kohale, kurja ja tõsise ilmega proua vaatas meid üle, silitas käenahka ja ilmselt tegi veel mingit hookus-pookust. Natuke õudne ja müstiline tunne oli. Ja siis pandi mulle diagnoos: sul on maksalutikad ning munasarjas tsüst. Täielikus paanikas tormasin günekoloogi juurde ning naiivse tibina teadustasin ettevaatamatult kohe kabinetti astudes, et käisin nõia juures ja et mul on tsüst mida tuleks kontrollida.
Arst irvitas ja küsis tuimalt: "Mille üle te kaebate?". Pisar silmas selgitan siis veel kord, et näed käisin, öeldi....
"Mille üle te kaebate? Kas teil kusagilt valutab, on teil probleeme..?"

Reede, 22. jaanuar 2010

Kuidas sina arened?

On jälle arenguvestluste aeg. Väga hea mõte, mis õigesti teostatuna on kasulik nii ülemusele kui ka alluvale...
Mul on olnud õnn(etus) üle elada mõlemad äärmused. Variant, kus ülemus saadab sulle ankeedi ning palub selle täidetuna tagasi saata. Möh?
Ning ekstreemelamus, kus mu välismaalasest ülemus tegi mulle arenguvestluse raames 2,5-tunnise  süvapsühhoanalüüsi, mille käigus lahkas läbi minu iseloomu varjatumadki saladused ja motiivid. Kõik need kaks ja pool tundi istusin ma tummakslööduna, suutmata uskuda, et see juhtub päriselt. Elule tagasi tõi mind alles tunniajane lõuna sõbraga, kes aitas selgusele jõuda, miks minu ekstra- või introvertsus, suhtevõrgustike loomisoskus või sünnipäevade korraldamise võime puutuvad kuidagi tööalasesse hindamispaberisse, kui töö on tehtud ja tulemused head.

Teisipäev, 19. jaanuar 2010

M.Gorki "Ema"

Jah, teie silmad ei peta teid. Ma lugesin tõepoolest esimest korda elus Gorki "Ema". Üllatuslikult hea raamat. Ausalt. Kummaline, kuidas mingid asjad tulevad õigel ajal su juurde.
Selle raamatu sai mu ema oma pinginaabrilt kingituseks siis, kui ta oli sama vana kui mu laps praegu. Veider oli kujutleda oma patsiga ema haigutades otsimas raamatust tsitaate kirjandi jaoks, mille teemaks võis allakriipsutatud katkendite järgi olla näiteks "Ema kujunemine sotsialistliku revolutsiooni taustal" vms.
Mulle kangesti meeldis ja mõjus ka originaalsena, et tegevus oli kujutatud just ema vaatenurgast. Taaskord minu jaoks aktuaalne teema. Kuidas meie üleolek laste suhtes muutub vähehaaval hämmeldusest austuseks. Kui normaalsed inimesed oleme me neist kasvatanud ja kuigi me alati ei mõista, miks nad elavad just nii nagu nad elavad, siis hea on näha neid õnnelike ja edukatena.

Esmaspäev, 18. jaanuar 2010

EPL istus vangitornis

Kunagi ammu, teismelisena, läksin sõbrantsiga tülli ning draamakuningannana otsustasin teda karistada boikotiga. Ma ei räägi enne ühtki sõna, kui ta pole vabandust palunud. Paar päeva hiljem jõudis kohale, et olin saanud elu ühe tähtsaima õppetunni. Keeldudes suhtlemast, olin ennast määranud vabatahtlikult isolatsiooni. Kannataja olin mina, sõbrants (pealtnäha näiliselt) elas rõõmsat elu edasi, suheldes lihtsalt teistega.
See kurb lugu tuli mulle meelde, kui lugesin EPL-ist lugu, mis mulle korda läks ja millele oleksin tahtnud oma sõna sekka öelda. Ja siis meenus mulle, et tööläpakal pole id kaardi lugejat ning õigupoolest ma ei tohikski ametiarvutisse tarkvara installida... õhtul, kui koju jõudsin, oli teema oma aktuaalsuse juba kaotanud- ma olin saanud seda arutada juba sõpradega ning saanud tagasiside oma mõtetele.

Neljapäev, 14. jaanuar 2010

Kurb lugu

Eile Ringvaates näitas kaadreid Kohtla-Järvelt, kus inimesed elavad kortermajades, kus vesi ja küte välja lülitatud. Seinad jääs, akende ees tekid.
Masendav.
Kõige nukram, et mingit lahendust nagu (vist) polegi.
Totras seisus on eelkõige need, kes senini maksnud, aga kuna ühistu on võlgu, siis pole ka neil sooja ja vett. Väga loogiliselt tekiks ju selles olukorras trots- miks siis üldse maksta ja nii see võlglaste arv ja summa järjest suureneb.
Müüa korter maha ja kolida mujale? Kes tahab osta K-J korterit majas, kus puuduvad teenused? Samuti on selle korteri väärtus ka muidu ilmselt olematu, et lubada müügist saadud raha eest uut elukohta mujal linnas.
Inimesed, keda küsitleti lubasid kirjutada presidendile. Riik aitab. Ilmselt aitabki, sest muuta kogu linna elanikud kodututeks pole ju lahendus. Ja ei pea ka kapitalistist soojaettevõte tegelema heategevusega- see pole tema ülesanne.
Paraku algab sama asi uuel aastal uuesti, sest loota, et K-J tekiks vahepeal juurde töökohti, kus need inimesed saaksid raha teenuste eest maksmiseks juurde teenida... ulme. Kahjuks.
Sotsiaalne katastroof?

Kolmapäev, 13. jaanuar 2010

Bambid murtakse maha?

Loen ja mõtlen teemal "õnnelik lapsepõlv". Mitteõnnelikuks muudab lapse näiteks "sisseastumiseksamite tegemine esimesse klassi", "varajane konkurents", "õppimine suures kombinaatkoolis".
Ma tunnen isiklikult mitut last, kes on edukalt või vähem edukalt sisseastumiseksameid teinud, kuid ei tunne ühtki last, kes on sisseastumiskatsetest psühhotrauma saanud. No ilmselt mõni vast on, miks muidu see lärm, kuid üldjuhul on lapse sissesaamine või väljajäämine soovitud koolist ikkagi lapsevanema mure ja traagika. See, kuidas ta seda lapsele peegeldab ja kommunikeerib, on lapsevanema kätes ja südametunnistusel.
(Paradoksaalselt, selle loo kontekstis, vabastavad sisseastumiseksamid tegelikult lapsed nii mõnestki pingest ja osaliselt ka mõtetust konkurentsist.  Aga see on teine teema ja sellest kirjutan mõni teine kord.)

Vanemaid, nii neid, kes lükkavad võsukese juba lasteaias karmi konkurentsi ja neid, kes eelistavad last hoida vähemalt põhikooli lõpuni, ühendab tegelikult üks ja seesama- nad mõlemad soovivad oma lastele parimat. Nad on nõus üldjuhul ka sellega, et hea haridus ning sotsiaalsed oskused on tulevikuks heaks kapitaliks. Neid eristab üks: arusaam, millal on "õige aeg". Kas kohe kooli minnes või alles põhikooli lõpus.

Esmaspäev, 11. jaanuar 2010

Õhtusöök viiele

Pane oma blogisse kirja, milline oleks sinu piduliku neljakäigulise õhtusöögi menüü?
Suhteliselt keeruline ülesanne- marmiiti mul kodus pole, teenijat ka mitte ja pikaks ajaks kööki "küpsetama" kadumine pole viisakas ei minu ega ka mu külaliste suhtes. Seega üritasin leida sellised toidud, mis saaks varem lõpuni ette valmistada ning mis püsiksid serveerimiseni apetiitsed. Et jääks ainult taldrikule tõstmise "vaev"

Heeringasuupisted
röstitud mustal rukkileival kergelt marineeritud punase sibula viil, tükk suitsumaitselist heeringafileed, pariisi kartul ning kõvasti tilli.
Joogiks: Farmi karusmarja-sidrunijogurtijook greibimahlaga. Alkosõpradele pits valget viina

Köögiviljapüreesupp
Ingveriga maitsestatud kõrvitsa-kartuli-õuna püreesupp. Kaunistatud rõõsakoore tilga, röstitud kõrvitsaseemnetega ja krõbedate peekoniviiludega. Kõrvale sobib väga hästi soe ja pehme sai juustuvõiga.
Joogiks: vesi ja valge vein.
Kuna ma olen veini osas väga tume, siis juhul, kui peaksin tõepoolest kaamerate ees inimesi võõrustama, siis teeksin enne kõne sõbrale, et leida parim sort ja parim kombinatsioon.

Seakarbonaad salatiga
Mõnus lihatükk serveeritud kuldse Bearnaise kastmega, vinegretikastmega segatud roheline salat päevalilleseemnetega, karamelliseeritud sibularõngad, peotäis kirsstomateid ning tumepruune marineeritud männiriisikaid.
Joogiks: vesi ja punane vein

Beseemagustoit.
Kuna kastmest jääb järele munavalgeid, siis saab eelmisel päeval valmis küpsetada pisikesed beseeküpsised. Kihiti sidrunimaitselise vahukoorega, vaarikatega ning tumeda sokolaadiga.
Joogiks: sobib kõrvale tilgake brandit ning kohvi või teed.

Head isu!

Reede, 8. jaanuar 2010

Reklaamiklubi 2. Turundustigud

Reklaamimaailm valib taaskord eelmise aasta parimaid tegijaid. Kummalisel kombel meenuvad mulle tüüpilise eestlasena (?) esimeses järjekorras möödunud aastast hoopis väga palju selliseid nö eetilise piiri peal olevaid turunduskampaaniaid. Kus algne idee ja mõte on olnud head, aga teostus ja/või tulemus tekitab mõrudaid küsimärke.
Näiteks Solarise keskus. Uue kino tulek on super. Arvatavasti vajas Tallinn ka uut kontserdisaali. Loomulikult pole Solarise tänane turundusmeeskond selles süüdi, et hoone on kuidagi... odav, läbimõtlemata ja nagu hiljem selgus ka ebakvaliteetne. Et kogu see hoone oli rajatud valega, valesti ja valedele. Punase rätikuna mõjub mulle ERR otsesaates pidevalt kaadris olevad logod. Väga nutikad, kes sinna stuudio rajasid, aga...see ei tundu mulle õige ja eetiline.
Või siis Evelini transrasvade teema. Taaskord- idee ja eesmärk on väga õiged. Aga see, kuidas kirpu tapma minnes löödi maha ka koer. Ajal, kus meie ekspordivõime on kriitilise tähtsusega, tampida oma autoriteediga seadusi ja reegleid mitte välja töötav ning antud rasvade teema kontekstis täiesti marginaalne tootja mutta... See polnud aus. Ja minu meelest taaskord mitte eetiline.
Lähinaabrite juurest meenub Tele2 meteoriidikampaania. Vahva idee, eks? Kindlasti saavad nad Lätis mingi reklaamiauhinna. Aga raisata kriisiperioodil riigi ressursse lolli mängimiseks. Natuke läbimõtlemata ja alatu.
Eesti Piima projektist olen ma varem pikemalt juba kirjutanud .
Ja siis muidugi valimised. Kuidas linna rahaga viidi läbi ühe erakonna populistlik valimiskampaania. Kas võitjate üle on ilus kohut mõista?
Kahjuks pole toodud näiteid erandid- nendega võiks lõputult jätkata. Ja kindlasti polnud 2009 mingi eriaasta- selliseid eetika piiril olevaid reklaamikampaaniaid on olnud alati, ja tuleb ka tulevikus.
Tundub, et lihtsalt mina olen muutunud. Või hakanud väsima. Liiga palju on sel alal manipuleerimist ning eetika piiril turnimist...

Neljapäev, 7. jaanuar 2010

2010 horoskoop

Appi, mu elu on nüüd läbi! Ma olen täiesti segaduses!!!
Pr. Paukson on veendunud, et 2010 on minu tähemärgil "....esikohal tööprobleemid. Osa kannatab koondamise all... või peate hoopis leppima töötu staatusega."
Ja pr.Penu on kindel, et " Sinu jaoks tõotab alanud aasta tulla positiivne. Ametialaselt paraneb sinu olukord võrreldes möödunud kuudega tunduvalt. Lisaks maandub Jupiter X majas, mis vajutab hea õnne pitseri kõigele, mis seotud sinu ametialase eluga...."

Kulla prouad, leppige ometi kokku. Nii ei saa ju rallit sõita...
(valin pr.Penu variandi tegelikult)

Kolmapäev, 6. jaanuar 2010

Kõht täis tuju hea

Vanemate juures jõululauda korraldades vaidlesime emaga, kas hanest, vorstidest, seast, süldist ja angerjast ikka piisab. Lõpuks ema taandus: " saab ju alati kiiresti veel poest läbi minna ja juurde tuua...":) oh aegu.
Ja mida siin naerda. Ma olen oma vanemate laps. Mulle kohutavalt meeldib pidulaudu ette valmistada. Kui minu peolaual on kunagi Selveri sekser, siis olen ma ise ilmselt haiglas koomas.
Samas on mu tutvusringkonnas järjest enam neid, kus võõrustaja kui jeesuke üritab kuue grillvorsti ja kausitäie tomatitega (päriselt juhtunud) kümmekond sünnipäevakülalist ära toita.

Lähemate tuttavate puhul juba tead. Kellele külla minna täis kõhuga ja kuhu minnes kindlasti enne süüa ei tohiks.
Aga see selleks, igas peres omad kombed. See, mille üle ma imestan, on hoopis paradoks- et sööki kulub alati täpselt niipalju, kui seda on. Ja kõht saab reeglina samuti sõltumata söögi kogusest täis.
Samuti tundub mulle, et inimesed söövad (külas)järjest vähem ning rikkalik pidulaud on hääbuv traditsioon?