Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

Kolmapäev, 23. november 2022

Ärge küsige, miks.

Mu kolleeg rääkis, et peale laste kodust väljakolimist ta enam tööpäeva õhtutel süüa ei tee. Mul on siiamaani sees, et ma pean vähemalt kord päevas tegema sooja sööki. Isegi kui ma olen üksi kodus. Ma olen varemgi sellest kirjutanud, aga üksinda elades ma sureks ilmselt nälga või läheks hiiglapaksuks.. 
No näiteks üks päev, mees oli komandeeringus. Kõht läks tühjaks. Panin vett ja tatrahelbeid mikrosse. Jäi väheks. Siis tegin tomatileiva. Ilma võita, sest või oli ju külmikus ja kõva. Siis tundus, et valku ju ei saanudki. Sõin ühe jäätise. Õhtuks sõin viinamarju. Ja siis ütles minu sisemine ema- vaja on sooja toitu. Keetsin spagette. Juustu polnud. Spagette sai natuke vähe. Sõin veel natuke viinamarju. Ja paar mandariini. Lõpuks võtsin sprotid tomatkastmes ja sõin need ka ära. #tervisliktoitumine #käigeMuSõnadeJärgi

Nkks on tulemas üks üritus ja sellega seoses uuriti, kas on lauljaid. Et esineks. Meid tuli kokku mingi 20. Täpselt üheks korraks. Nüüd on igas proovis olnud mingi valim. Mina ja Kersti oleme korduvad, teised pidevalt muutuvad. Arumaeisaa, kui raske on öelda konkreetne ei. Võiet, ma olen haige. Või et, ma täna olen tööl vmt. 
Aga mitte sellest ei tahtnud. 2022 kokkuvõttes pean sellest rohkem kirjutama, aga tundub et aasta märksõna on- "mida õpid noores eas, ja kui sa seda pidevalt ei harjuta, siis see ei seisagi sul peas"..
Selgus, et sellest, et oled 30 aastat tagasi pidevalt laulnud ja pilli mänginud polegi kasu. Mul on tunnise proovi lõpuks hääl ära. Ja õhku pole. Õudne. 
Füsioteraapias selgus, et sellest, et ma 30 aastat tagasi käisin 5 korda nädalas trennis pole taas midagi kasu. Ma ei suuda neid harjutusi teha. Õudne.
Õudne on illusioonide purunemine. Arvad, et oled milleski käpp ja siis selgub, et .. ei olegi. 

Reede, 18. november 2022

Inimesed. Mitte rahvas.

See on kummaline, kuidas mingid teemad on õhus. Ja tulevad siis koos, mitmekaupa.

Meil käisid töö juures lapsed, klass, meie tegemistega tutvumas. Neljandikud. Nende hulgas oli üks ukainlane. Pisike, kleenuke prillidega Alissa. Ma olin üleni nagu. Luba, ma kaitsen sind.
Terve selle ürituse hoidis omaette. Täitis kõik korraldused, seega vene keelt ikkagi mõistis. Aga ei lausunud ühtegi sõna, ei vastanud ühelegi küsimusele. Kõikidele ettepanekutele raputas pead. Klassikaaslased vene keelt ei osanud. Kui õpetaja palus paarides midagi teha, siis Alissa jäi viimaseks valikuks. Sest ta ei suhelnud. Sest nad ei osanud omavahel suhelda.   

Hiljem küsisin kolleegidelt. Neil on kõikidel laste klassis mõned ukrainlased. Aga lapsed on erinevad. Üks poiss, rääkis Kai, on keelebarjäärist hoolimata leidnud sõpru ja tegutseb aktiivselt. Kolm tüdrukut, seevastu, hoiavad omaette. Inglise keelt oskavad nad vähem, kui meie samaealised.

Ma arvan endiselt, et nende vene kooli panek on väga väga halb mõte. Aga eesti kooli osas pani see kogemus mind meelt muutma. Kui me kolime välismaale, siis üldjuhul on see kogu perekonna tahe. Minna. Elada mujal. Jääda sinna ja olla kogukonna liige. Ongi lastel raske, aga neil on motivatsioon õppida keelt, saada sõpru.
Ukrainlastel pole. Nad ei tahtnud tulla. Nad tahavad tagasi. Nad usuvad, et lähevad tagasi. Neil on säilinud lootus. 
Ehk peaks nad panema ikkagi kokku, ühte klassi. Õpetama eesti keelt ja ülejäänud aja lasta neil õppida ukraina kooliprogrammi. Kui jäävad, on keel selge, saavad siin edasi liikuda. Kui ei jää. On Ukraina haridus ja üks väärtuslik oskus-  unikaalne keel, juures. Huvitav, kuidas see teistes riikides on lahendatud?

Laupäev, 12. november 2022

Tõotus #aastanaiskodukaitses

Ma andsin eile tõotuse. 

Selline elu on olnud, et ega ma väga palju kusagil midagi tõotanud pole. Ma olen kuulunud kolme organisatsiooni-  olnud oktoobrilaps ja pioneer ja komnoor. Aga neist kolmest mäletan vaid keskmise tõotust. Esimene ja kolmas läksid kuidagi möödaminnes ja jooksvalt. Kindlasti võis olla mingi tseremoonia, aga kahjuks ilmselt siis mitte piisavalt pidulik, et seda mäletada. Pioneeritõotus on siiani peas.
(ma meelega ei guugeldanud, vaid kirjutan peast. Kes tahab, võib vigu parandada ( ja kui hea harjutus suurte ja väikeste algustähtede harjutamiseks :) :))

Mina,.., astudes  Vladimir Ilits Lenini nimelise üleliidulise pioneeriorganisatsiooni liikmeks tõotan pühalikult oma seltsimeeste ees. Palavalt armastada oma kodumaad. Elada, õppida, töötada ja võidelda nii, nagu õpetas suur Lenin, nagu õpetab Kommunistlik partei. Täita alati Nõukogude Liidu  pioneeride seadusi .Alati valmis!

Allolev pilt ei ole mu pioneeriksastumisest, vaid natuke hiljem tehtud, kui astusime RSK liikmeteks, Lihtsalt sobib hästi konteksti. Ning ajaleht Säde tegi sellest loo :) 

Huvitav, kui kaua peaks ühte tõotust pidama. Kas ka nüüd, kui ma enam liige ole, peaksin käituma endiselt Lenini õpetuste järgi? Kaitsma nõrgemaid. Olema hoolitsev, tark ja hea. Võtma lapsi sülle ning silitama hellalt pead? Või tühistab järgmine etapp eelmise?

Ja nüüd siis naiskodukaitse. Ma olen olnud liige umbes pool aastat.  Oma toonastest kõhklustest  kirjutasin siin.  Päris ausalt, väga palju on siiani segane. Enda jaoks olen praegu sõnastanud, et naiskodukaitse on (rahu ajal) nagu klubi, millel on kaks nn haru.
Esimene, üritused- alates kontserdipiletitest kuni ellujäämislaagriteni. Teiseks õppimine. Alates eneseväljenduskursustest kuni lasketreeninguteni. 

Reede, 11. november 2022

Esmaabi memo #aastanaiskodukaitses

  • taga enda ohutus 
    • kõneta
    • raputa
    • valu
    • kas hingab (kontrolli mõne aja pärast uuesti)
    • ava hingamisteed
    • kui EI 
      • 112
      • suur verejooks sulgeda
      • kas on AED kusagil. Karju appi, et oleks rohkem abilisi
      • 30 massaaz+ 2SS ( tuljak)
      • LAPSED 5 SS, seejärel 15+2
    • kui JAH
      • PRILLID!
      • kui on tn seljavigastus. ei liiguta, hingamisteed vabad
      • suur verejooks kiiresti sulgeda
      • hingab korinal
        • külili /valib ise mugava asendi/ õhku (atakid, allergia- st põletikule jahe)
        • soe alla ja peale 
        • ainus ravim, mida sina tohid anda on Epi.
      • hingab normaalselt
        • tõsta paariks sekundiks jalad kõrgemale- kui lihtsalt minestus, siis toibub kohe
        • hingamisteed- külili v valib ise
        • soe alla ja peale
      • 112
  • võõral ei pea SS tegema, siis ainult massaaz, kuni keegi üle võtab või hakkab hingama
  • lastel kahe sõrmega või pöidlaga. Kindlasti alustada SS
  • ei PUHU, vaid hinga
  • joon nibust nibuni
suur verejooks
  • rõhkside sobib alati (va muidugi lahtine luumurd, jm terve mõistus)
  • haava kohal hakka tegema keerde. fiks paremini ja on ka paksem
  • jänkukõrvad- üks side pealaele rippuma, teisega paar tiiru ümber pea, seejärel ümber kõrvade
  • veritsev koht võimalusel kõrgemal 
  • sokiasend, soe alla ja peale, rahustamine. Veritsevat kohta võib jahutada
diabeetikud. Enne kui midagi manustad, kontrolli. Seisund ei teki järsku. Kui ei tea, taga ainult hingamisteed + 112. Mee määrimine igemetele on ok mõlemal puhul, kuna hüperglük korral ei muuda see enam midagi.
  • HÜPOglükeemia- MADAL, nälg, kuiv, tasakaal- anna magusat
  • HÜPERglükeemia, KÕRGE, soe, atsetoon, kutsu kiirabi, Taga hingamisteed, 
põletus
  • jahuta(vesi)
  • geel( kui on. Mitte midagi muud ei tohi kasutada)
  • puhas side
  • EMO
rästik
  • rahu, ei liiguta, lamama
  • jahuta, 112
infarkt/valu rinnus + insult
  • 0 energiakulu, pikali või mugav asend (isegi rääkida ei tohiks)
  • kiiresti 112
  • rahusta, insuldi puhul kata soojalt
võõrkeha
  • ettepoole kummargil köhida
  • 5 lööki abaluude vahele ( max kummargil hoia inimest)
  • kui ei aita, ainult siis Heimlich

Kolmapäev, 9. november 2022

hirmust

Huvitav, miks pannakse parteidele-erakondadele nimesid, mis ei väljenda mitte kuidagi maailmavaadet? Iga kord kui räägitakse nt vabariiklastest-demokraatidest, tekib mul mitmeks minutiks error, et välja mõelda, kummad need head ja kummad pahad olid.
Minu jaoks vabariiklus seostub Prantsusmaaga = Liberté, Égalité, Fraternité = vasakpoolsus.
Demokraatia = Kreeka= seal on pidevalt kommunistid võimul = vasakpoolsed.
Seejärel saan aru, et maailma ühes konservatiivseimas riigis ei saa võimul olla kaks vasakpoolset parteid. 

Mees andis hea nipi. Vabariiklus = respublica, mis liitus Isamaaga = konservatiivsus.

Aga pole vaja minna nii kaugele, siinsamas ja Euroopas. No millist maailmavaadet väljendab ilma konteksti teadmata reformi- või keskerakond, või Uus Ühtsus, Leiboristid, Regioonide Partei, Itaalia Vennad, Viie tähe liikumine jne jne jne jne.
Ma saan aru ja nõustun, et klassikaline parem/vasakpoolsus on minevik. Ma nõustun, et suured peavad olema keskel ja keskel peab püüdma meeldida maksimaalselt kõikidele. Aga  mingi vihje võiks nimi ju ometi anda?

Ma imestan, et endiselt on veel vaatlejaid, kes  söandavad kasutada lubadust- kohe toimub murrang. Läbimurret ei tule. Kardan, et Ukraina reedetakse. Sõjas, mida oleks saanud ennetada. Sõjas, mida oleks saanud kiirelt lõpetada, kui Natol oleks olnud piisavalt julgust. 

Reede, 4. november 2022

On silmi siniseid

Mul on uus hobi..
Ilmselgelt  pöörad tähelepanu sellele, mis on sinu jaoks oluline. Hetkel on selleks rasked silmalaud. Kui ma nüüd oma jalad korda /kontrolli alla saan, siis järgmine projekt on silmad. Esiteks, nägemiskontroll ja vaadata, kas  nägemist korrigeerivat silmaoperatsiooni mulle tehtaks. Prillidest on ikka nii kõrini kui kõrini. Ja teiseks laud. Käisin konsultatsioonil ja sai kinnitust sellele, mida ma kahtlustasin Lõikus teeks paremaks, aga mitte heaks.Sest ma olen, oli vist Mikita liigitus, Uraalide inimene- probleem on laubas, mitte silmades. Kui ma vaatan enda ümber, siis seda on nii nii nii nii paljudel- Anu Säärits , Piret Hartman, Marko Reikop, Rosamund Pike jne jne. Nii et tundub, et tegelikult see vist polegi probleem- pooltel ju on. Laura Prepon on selle lahendanud eriti geniaalselt- prillidega. ülemine raami osa varjab laud ja alumine silmaalused. 

Ühel päeval viskas Fb mulle reklaami face-yogast. Tundus kuidagi loogiline, et kui keha on võimalik trimmida trenniga, miks siis mitte näolihaseid.  Mul klassiõde teeb seda ja ta näeb väga hea välja. Kuigi. Kui järele mõelda, siis ta nägi väga hea välja ka 35 aastat tagasi. Mõnele on antud.

Kolmapäev, 2. november 2022

Miski pole nii nagu paistab

Eelmise postituse jätkuks. Naabrid on endiselt kadunud. Lootus jääb.

Ma olen praegu nii õnnelik. Kas teadsite, et arsti juurde määratakse peaaegu loosiga. St sa lähed digiregistratuuri ja kui sul on saateleht, siis sealt pakutakse mis esimesena võimalik. Ja nii sattus üks erakliinik.  Ei tea, oli see era-pärast või oleks ka muidu olnud.
Arst oli vanem proua. Vaatas mu haiguslugu ja imestas. Mis diagnoos? Röntgenit ei tehtudki? Miks sellised naljakad ravimid? Saatis joonelt röntgenisse. Kinnitas oma oletust- et jah, probleem on lülisambas. Soovitas varem väljakirjutatud rohud ära visata, sest need on muuks eesmärgiks. Ja raviks on spetsharjutused füsioterapeudi juures. 
Kuna see on väga tavaline " tõbi", nakkushaigus :), siis lisan veel soovitused. Palju järjest kõndida ei ole hea mõte. Liikuma peab, aga vähehaaval ja jupi kaupa. Asfaldit (pikemal kõndimisel) vältida. Ujumine on hea, raskuste tõstmisega tuleb olla üliettevaatlik. 
Olen lootusrikas. Kui midagi muud. Siis suhtumine, süvenemine, lõi pahviks.

Aga muidu tundub, et aasta 2022 märksõnaks on- mitte miski pole nii, nagu algselt tundus, illusioonide purunemine. Alates maailmas toimuvast, eks. Isiklik elu. Ja kui järele mõelda, siis ka bloginduses.
Kõik on juhtunud sellel aastal. Blogija, keda pidasin kaasaegseks naiseks, avaldas, et naised väärivad vähemat, sest nad on naised. Teine, keda pidasin harituks ja intelligentseks ( ja ta ongi)läks kaasa uhhuuga. Kolmas, keda arvasin liberaaliks,  usaldas kasumile orienteeritud oligarhi ning poliitikuid, kahtluse alla pannes süvariiki. Kui mul oli mõte, et võiks lõpuks ikka blogikokkutulekule tulla, siis nüüd ei saagi. Neljas, kelle muusikamaitse on hindamatu, väitis, et afgaanidel on õigus. Laul ja tants on saatanast .. Mis ma seal kokkutulekul siis üldse teeksin :)
Eelnev lõik oli muidugi naljaga pooleks. Olge sellised nagu olete, ma armastan ja loen teid ikka ja edasi. Probleem pole teis, vaid minus. 

Sa usud midagi. Ja kui siis selgub, et polegi nii, on see kuidagi valus. Ja vale.