Minu jaoks vabariiklus seostub Prantsusmaaga = Liberté, Égalité, Fraternité = vasakpoolsus.
Demokraatia = Kreeka= seal on pidevalt kommunistid võimul = vasakpoolsed.
Seejärel saan aru, et maailma ühes konservatiivseimas riigis ei saa võimul olla kaks vasakpoolset parteid.
Mees andis hea nipi. Vabariiklus = respublica, mis liitus Isamaaga = konservatiivsus.
Aga pole vaja minna nii kaugele, siinsamas ja Euroopas. No millist maailmavaadet väljendab ilma konteksti teadmata reformi- või keskerakond, või Uus Ühtsus, Leiboristid, Regioonide Partei, Itaalia Vennad, Viie tähe liikumine jne jne jne jne.
Ma saan aru ja nõustun, et klassikaline parem/vasakpoolsus on minevik. Ma nõustun, et suured peavad olema keskel ja keskel peab püüdma meeldida maksimaalselt kõikidele. Aga mingi vihje võiks nimi ju ometi anda?
Ma imestan, et endiselt on veel vaatlejaid, kes söandavad kasutada lubadust- kohe toimub murrang. Läbimurret ei tule. Kardan, et Ukraina reedetakse. Sõjas, mida oleks saanud ennetada. Sõjas, mida oleks saanud kiirelt lõpetada, kui Natol oleks olnud piisavalt julgust.
Pange tähele, et joon jookseb vanu radu. Saksamaa, Itaalia. Näis, millal liitub Jaapan.
Hiljuti oli meedias uudis Saksamaa vasakpoolsest (nais)poliitikust, kes olevat ülimalt populaarne esindades samuti vaadet- mitte sõda pole rahu, vaid okupatsioon on rahu.
Tolles uudises rõhutati, et eriti popp on ta ootuspäraselt(!) Ida-Saksamaal.
Mis on huvitav. Sama ju ka Ungaris.
Miks meie, Balti riigid ( vähemalt sõnades), oleme okupatsiooni vastu. Aga riigid, kes on seda samuti kogenud, mitte. On see hirm?
Juhtusin nägema telekast dokfilmi uiguuridest. Ja sain korraga aru, et ka Hiinas on rikutud rahvas. Ma ei usu, et Venemaa võiks muutuda. See pole võimalik, kuna neil puudub kogemus ning nii usuline kui ka ajalooline taust toetab - andis jumal ameti, annab ka mõistuse- elustiili. Miks peaks siis Hiina olema ohutu. Ja niimoodi ringi vaadates selgub, et maailmas on nii palju- vaadake gloobust- riike, kus soovitakse, et oleks keegi, kes ütleb, kuidas peab. Inimesed ei ütle seda niisama, õhates, möödaminnes. Vaid nad ka reaalselt usuvad seda.
Rikutud rahvad. Hirmutatud rahvad.
Mitu põlvkonda peab mööduma, et inimesed saaksid vabaks hirmust. Inimesed saaksid iseseisvaks. Julgeksid ise otsustada, vastutada.,
Vahepealne vabariiklus, tähenduses Liberté, Égalité, Fraternité, saab otsa. Sest rõhuv osa maailmast tahab Suurt Venda. Võimu. Allumist.
Praegu tahaksin ma kuulata psühholooge, sotsiaalteadlasi, kes selgitaksid. Milline on õige käitumisviis kurjaga. Leppimine? Läbirääkimine? Kauplemine? Hammas hamba vastu?
Kuidas raputada inimesed riskima, julgema, katsetama, eksima?
Kurjus ei kao maailmast. Liiga paljud inimesed tahavad stabiilsust. Liiga paljud inimesed leiavad, et vanglas on kõige stabiilsem ja lihtsam elada.
Aga võibolla on ikkagi ka igas halvas midagi head? Ilma selle sõjata poleks Soome ja Rootsi lähenenud Natole. Ilma selleta poleks me lõpetanud (või vähemalt üritanud. Kui võtta koroonakogemus, siis nagu jälle võimalik, kolisime oma tööstused Aasiasse tagasi)majanduslikku sõltuvust Venemaast. Ilma selleta poleks kiirendunud nn rohepööre. Sõda toob alati uusi tehnoloogiaid. Sõda on üles raputanud väga paljud mugavustsoonis olevad noored. Kujutlege seda majanduskasvu, mis tekib Ukrainat üles ehitades. Kujutlege neid innovatsioone toidutööstuses, et toita rahvast toidupuuduses, mille tekitab Ukraina muldade hävitamine ning rikkumine.
Ma ei teagi, kas lisada viimasele lõigule- naljaga pooleks. Või ongi see tõsiselt.
Jason Stanley |
Mul täna samad mõtted. Isegi sõnad kohati kattuvad.
VastaKustutaNii tahaks eksida.
Jah, ma tahtsin sind isegi viidata. Aga siis avastasin Friida ( toidutegu), Epu ja Rentsi postitused. Ja meil on ilmselt samad lugejad. ( kui pole ja loed kommentaari, siis otsi need postitused üles)
KustutaMidagi on õhus. Me tunneme sama asja.
Toidutegu ma poleks iial poliitikaga seostanud, pigem hingeliste armumiste ja isiklite asjadega. Lugesin nüüd üle, võib vist jah nii ja naa viimast teksti mõista. Kes millele rohkem avatud on? (kk, jaanalind)
KustutaAga mis murrangut/läbimurret Te õieti ootate?
VastaKustutaIsafiguuriigatsus algab yksikisikust peale. Kes ytleb, millises koolis tuleb käia, millisel töökohal töötada, mis riided, toit ja muusika on moes, et edukas ja austatud kogukonnaliige olla. Ja kui keegi ette ei ytle, tekivadki kaos, viletsus ja vaesus, ja siis on häda suur - inimese tyhi pea hakkab syydlast otsima ...väljastpoolt iseennast. Ma olen seda lähedalt näinud ja see on levinum, kui mulle mõelda meeldib.
VastaKustutausutavasti. Aga ikkagi peab midagi veel lisaks olema. Nt ma võtan oma klassi. Me elasime, õppisime nsvls. sama ajupesu, haridussüsteem, sarnased kodud, meediaruum jne. Ja ikkagi. Üks kandideerib ekres, üks sotsides. Keegi on usklik ja keegi ateist. Mõnele mõjub ja teisele mitte. Aga miks pigem mõjub, kui et mitte.
KustutaMõlemad tahavad kellegi tiiva all ja pumba ligi olla, erinevus on ainult detailides. Ekre on ju põmst äärmussotsid - jagame eiteakelle raha kõigile! Sotsialismi nimi viitab yhiskonna nõrgemate eest hoolitsemisele, idee poolest peaks see toimuma paremas vormis kodanike kaudu, keda paraku on teatud konkreetne hulk. Äärmuslasi see aga ei takista, tähtis on lubada ja vastutusest keelduda.
KustutaAga mul, näe, on täna on häid uudiseid!!
VastaKustutahttps://viistuhatviissada.blogspot.com/2022/11/head-uudised.html
Oo :)
KustutaHersoni uudised on kah vähemalt paljutõotavad, isegi kui hetkel on raske aru saada, mis seal õieti toimub. Ma võtan praegu oma väikese rahulduse juba sellest, et Venemaa on avalikult oma kodupublikule taandumist möönnud, isegi kui neil on päriselt mingi sohk plaanis. Sisuliselt tähendab, et Vene valitsus on end kodupublikule nõrgana näidanud.
VastaKustutaJa mõtlen sellele, et Eesti vabadussõda kestis tervelt 2 aastat, ja ei saa ju öelda, et ära poleks tasunud.
Sa oled tubli ja tugeva nàrvikavaga, et üldse suudad veel poliitikat jälgida. Ma olen ammu loobunud. Vihaga toimetulemises ei ole ma hea, sama hirmuga. Aga ma tajun mingit ringi kokkutõmbumise tunnet viimasel ajal.
VastaKustutaHiina on kaugel sellest, et olla ohutu. Alles hiljuti oli ETVs intekas, kus (sorri, mulle ei jää nimed meelde) räägiti USA asendumisest Hiina mõjuvõimuga maailmas. Ma nägin seda dokki, see pold ju midagi uut.
Taiwan ootab järge ja Venemaa kraabib ukse taga, et liitlasi leida. Kaardid mängitakse ümber ja kõik oleneb siis jõujoontest. Ungari omakorda kraabib koos Serbiaga Venemaa ukse taga.
Vastikult jabur on kohati see usk, et mingite mõjuvahenditega saab Venet uppi ajada.
Muide, kolleeg räägib, et Ungari meedias on viimasel ajal kirjutatud Eesti ajaloost ja seostest Venemaaga. Ma olen paar päeva mõtisklenud, mis häda neil nüüd meie ajaloos sorkida on.
Kurjale saab vastu ainult jõuga seda hävitades mitte veenmisega.
VastaKustuta