Tõotus #aastanaiskodukaitses

Ma andsin eile tõotuse. 

Selline elu on olnud, et ega ma väga palju kusagil midagi tõotanud pole. Ma olen kuulunud kolme organisatsiooni-  olnud oktoobrilaps ja pioneer ja komnoor. Aga neist kolmest mäletan vaid keskmise tõotust. Esimene ja kolmas läksid kuidagi möödaminnes ja jooksvalt. Kindlasti võis olla mingi tseremoonia, aga kahjuks ilmselt siis mitte piisavalt pidulik, et seda mäletada. Pioneeritõotus on siiani peas.
(ma meelega ei guugeldanud, vaid kirjutan peast. Kes tahab, võib vigu parandada ( ja kui hea harjutus suurte ja väikeste algustähtede harjutamiseks :) :))

Mina,.., astudes  Vladimir Ilits Lenini nimelise üleliidulise pioneeriorganisatsiooni liikmeks tõotan pühalikult oma seltsimeeste ees. Palavalt armastada oma kodumaad. Elada, õppida, töötada ja võidelda nii, nagu õpetas suur Lenin, nagu õpetab Kommunistlik partei. Täita alati Nõukogude Liidu  pioneeride seadusi .Alati valmis!

Allolev pilt ei ole meie klassi pioneeriksastumisest, vaid natuke hiljem tehtud, kui astusime RSK liikmeteks, Lihtsalt sobib hästi konteksti. Ning ajaleht Säde tegi sellest loo :) 

Huvitav, kui kaua peaks ühte tõotust pidama. Kas ka nüüd, kui ma enam liige ole, peaksin käituma endiselt Lenini õpetuste järgi? Kaitsma nõrgemaid. Olema hoolitsev, tark ja hea. Võtma lapsi sülle ning silitama hellalt pead? Või tühistab järgmine etapp eelmise?

Ja nüüd siis naiskodukaitse. Ma olen olnud liige umbes pool aastat.  Oma toonastest kõhklustest  kirjutasin siin.  Päris ausalt, väga palju on siiani segane. Enda jaoks olen praegu sõnastanud, et naiskodukaitse on (rahu ajal) nagu klubi, millel on kaks nn haru.
Esimene, üritused- alates kontserdipiletitest kuni ellujäämislaagriteni. Teiseks õppimine. Alates eneseväljenduskursustest kuni lasketreeninguteni. 

Juhuks, kui sa peaks kaaluma liitumist, siis  minu kogemus ütleb, et on üsna ükskõik, millises jaoskonnas oled- enamik üritusi toimub ringkonna tasandil. Ja neid on jube palju. Oleks vaid aega.
Ma olen võtnud niipalju, kui olen saanud- mälumäng, ansambel, laskmine, kodeerimismäng.. jne. jne.

Mis mind häirib. Kõik on vabatahtlik, vabatahtlik, vabatahtlik.. Mis on hea ja mis on ka halb. Kõik sõltub eestvedajate vabast ajast. Ning aeg on teatavasti piiratud ressurss.  Positiivne- mitte keegi ei takista sul olemast ise see eestvedaja.  Ei ole mingit edutamisvertikaali vmt. Kui baasväljaõpe on läbitud, siis hakka ise juhiks, lase end  soovi korral veel täiendkoolitada, ja tuld.
Teine asi, mis sellest eelnevast osati tuleneb, on mõningane diletantlikkus. Ma idee poolest saan aru. Oluline on olla valmis kriisiolukordadeks ning tõsi, sa ei pea esimese abi andmiseks ja aitamiseks olema väljaõppinud kõrgharidusega parameedik, toidutehnoloog või PR proff. Aga snoobina mind natuke häirib kolme kuuga kuulipilduriks ja nelja nädalaga välikokaks, suhtumine. ( st ma ilmselt pean täpsustama. Nt  sanitariks saamiseks on vaja läbida siiski mitu-mitu koolitust, mis tipneb parameediku praktikaga kiirabis jne Lihtsalt põhimõtteliselt. Kõik käib kiiremini, kui päris elus)
Positiivse poole pealt- see on ideaalne võimalus kõikidele karjääripöörajatele end proovile panna. Ja neid on siin omajagu, kes on mõnest nkk koolitusest tõuke saanuna mujale liikunud.
Professionaalina on sul võimalik end kasvõi kohe alguses välja pakkuda instruktoriks, kes teisi oma valdkonnas koolitab. Aga mulle tundub, et sisemist ressurssi saaks oluliselt paremini ära kasutada.

Mis on positiivne. Suhtumine. Ilmselgelt on liitunud ühesuguse hoiakuga tegusad ja aktiivsed naised. Nad kõik on väga toredad. 
Ja siin on nii erinevad inimesed. Erinevatest eluvaldkondadest, erinevad vanused- väga eakad prouad, kes panustavad ajaloo kogumisse, käsitöö õpetamisesse ( kuidas punuda nõgesest nööri jmt) ning noored ja aktiivsed, kes tahaks ainult lahingusse :)
Koolitused ja koolitajad on olnud, ausalt, maailmaklass.
Ning see on ilmselt üks väheseid valdkondi (kus mina olen olnud), kus tõesti arvestatakse naiseks olemisega. Et naistel on lapsed, pered, õhtusöök, hügieeniteemad, naha tervise teemad jmt. Ja ma ei pea end meikima :)

Kas mu eesmärk- olla valmis hädaolukorraks ja osata end ja teisi aidata, on saavutatud? Täna lähen esmaabi väljaõpet saama. Siis saab mu baasväljaõpe läbi ja peaksin teoreetiliselt valmis olema. Praktiliselt?
Kui leian venelase relva, tean kuidas seda kasutada. Tean, kuidas tule all ja ohtlikus olukorras käituda, liikuda, ennast kaitsta, varjuda. Oskan kasutada tulekustutusvahendeid. Olen tuletanud meelde ammused ellujäämisoskused. Saan välikatlas toidu tehtud. Momendil veel mäletan kompassi kasutamist ning nato tähestikus sõnumite edastamist raadiosaatjaga. 
Liitusin evakuatsioonirühmaga, eks näis, kuidas sellega saama hakkab.
Fakt, et kõik läheb meelest, kui ei rakenda, kasuta. Seega peab kordama, uuesti ja juurde õppima.
Kas kõige selle oskamiseks peab liituma organisatsiooniga? Ilmselt mitte. Ma tean, et üks uutest suundadest on just mitte-liikmete koolitamine. Nkk-s olemine annab lihtsalt paremad raamid ja süsteemi.

Tseremoonia oli ilus, aga mingil põhjusel toodi taas mängu jumalasõna.  Mis muutis tseremoonia minu jaoks mitte tõsiseltvõetavaks. Teatriks, etenduseks, võttis siiruse ning ajas naerma. Ühel hetkel kaalusin ma tõsiselt, kas mitte minema astuda.Need ei ole minu väärtused. 

Aga siis mõtlesin, et ka kommunistlik partei polnud minu väärtus, ma tahtsin olla pioneer, sest see oli tore. Ma pole valmis Eesti eest võitlema jumala nimel, aga oma lähedaste eest. Ma jäin, sest tõotuses seda pole ja loodan, et see on minu jaoks viimane selline üritus.

Täpselt nii silmakirjalik ma olen. 

See tõotus tundub kraad kangem, kui oli eelmine. Eriti eelviimane lause pani mind mõtlema.  Üks oskus, millega mul tuleb veel tööd teha on. Allumine. Arusaamine, et kriisiolukord  tähendab tingimusteta käskude täitmist.
Et on siis veel minna ja areneda :)

Mina tunnistan Eesti demokraatliku Vabariigi täielikku iseseisvust ja tema põhiseaduslikku valitsust. Luban ja tõotan tegelikult kaitsta põhiseadusega maksmapandud riigikorda, töötades ausalt Kaitseliidu ja Naiskodukaitse põhimõtete järgi. Kõik ülemate seaduslikud käsud, samuti juhatuse otsused, täidan tõrkumata. Eesti eest, surmani.