Laupäev, 29. detsember 2012

Kuusk

Mõned päevad enne maailmalõppu tulin töölt hilja, nii kümne paiku õhtul.
Juba välisuksel oli tunda imelist kuuse-lõhna. koridor ja toad olid okkaid täis. Ja rõdul lebas kuusk, ümber säramas kiitust ootav pere.
Mu korraldaja-mina hakkas kohe muretsema. Kas ta juua ei tahaks? Kas tal niimoodi külili on hea olla? Ja kus meil kuuse jalg on? On see meil enam alles? Miks te kuuske püsti ja tuppa ei pannud?
Küsimused said vastuse, nii pidigi olema. Kuusemüüja soovituste järgi oli nii ette nähtud.
Järgmisel päeval tuhlasin elamise läbi. Kuusejalga, mis meil kindlasti pidi olema, sest kunagi varem on meil ju samuti kuusk olnud, polnud. Mitte kusagil.
Helistan mehele, et mindagu töölt tulles keldrist läbi. Toas jalga pole, ehk on keldris. Ja on ta ikka kindel, et meil see jalg olemas on. Äkki andsime kellelegi ära...


Neljapäev, 27. detsember 2012

S. Oksanen "Kui tuvid kadusid"

Raamatu tagakaanel seisab :"... kirjeldab üht eriliselt õnnetut abielu". Ma ei tea kes ja millises seisundis selle kokkuvõtte kirjutas, aga see on ilmselgelt vale. Jah, ka abieludest on juttu, aga see pole peamine.

Ma tõsiselt tunnustan Oksaneni oskust üles noppida häid teemasid.
Võrreldes eelmise raamatuga, on "Kui tuvid..." kordades realistlikum ja lihtsamini loetav. Siin pole seksi ja vägivalda. Ja samas on loetu mõjuv, häiriv ja mõtlemapanev.
Eelnev raamat, mida lugesin, oli Imbi Paju "Tõrjutud mälestused". Tundus, nagu oleks seesama jätkunud, või on mõlemad kirjanikud kasutanud sarnaseid allikaid. Igaljuhul, ma olin väga lähedal sellele, et tegelasi guugeldada, et nad on ju päriselt ka olemas olnud?
Kuid nagu Sofile kombeks, ei saa ta lõpupoole üle kiusatusest ka sellesse romaani väike "mehhiko seebiooper" põimida. Näiteks Reinu ja Evelini lugu on mu meelest täiesti tarbetu. Ja pean tunnistama, et ma ei saanud päris lõpuni aru, kes Evelini ema oli. Ja see pole tegelikult ka oluline. Samuti oli täiesti mõttetu homoseksuaalsuse sissetoomine. Lugu oli ju absoluutselt muus. Aga ju on sellised nüansid vajalikud publikumenu ja müügi saavutamiseks?

Esmaspäev, 10. detsember 2012

Viimne valss

Minu arusaam ideaalsest peost hõlmab 4 komponenti: palju head süüa-juua, kõvasti naerda, laulda ning tantsida.
Selle viimase suhtes, aga, on mul tingimused.
Ma ei taha tantsida purjus ja higist haisva kolleegiga, kellel (jumal tänatud) on priske õllekõht, mis hoiab meid teineteisest siivsas kauguses. Ma ei taha tantsida purjus ja higist haisva kolleegiga, kellel õllekõht puudub ning kes sind süüdimatult käperdab. Ma ei taha tantsida kolleegiga, kes peab end " hiiglama vahvaks tantsijaks", keerutades sind kui vurrkanni. Kusjuures, teie mõlema tasakaalu hoidmise raske ülesanne on sinu õblukestel õlgadel. Ma ei taha jageleda kolleegiga, kel enda püstihoidmisega tõsiseid raskusi, kuid ei saa aru, miks temaga tantsida ei taheta. Ma eelistaksin, kui tunneksin teda ka edaspidi vaid formaalsel tasandil.

Reede, 7. detsember 2012

Maailmalõpp tuleb kindlasti

Mis kummaline hommik,

Õhtul on jõulupidu. Mõtlesin, et otsin riided välja, ehk tahavad veel triikimist või midagi. Ja üllatus: pluus on kadunud. Lihtsalt õhku haihtunud. Ma olen kõik mõeldavad ja mõeldamatud kohad läbi otsinud- ja netu. Uskumatu.

Avan siis arvuti ning selgub, et ma ei saa oma FB kontole enam ligi: väidetavalt on mu arvuti või browser muutunud. Aga pole ju!!! Kui ma just hulluks pole läinud, siis peaks olema seesama arvuti, mis eile õhtul. Parool olevat vale ning turvakood,  mis peaks  telefonile saabuma, lihtsalt ei saabu. Müstika.

Siis selgub, et fotod, mida olen üritanud telefoni  kaudu arvutisse saata, on samuti kosmosesse lennanud. Pole neid ka  "saadetud" meilide kaustas. Kadunud.



Kolmapäev, 5. detsember 2012

Õllepruulija ja reklaam

Eilsest "Vabariigi kodanikest" jäi kriipima hr.Noopi väide, et võrreldes 2005 aastaga pole lahja alkoholi tarbimine kasvanud. Seda kasutati väitmaks ning tõestamaks, et alkoholireklaam tarbimist ei suurenda.
Tegelikult oli nii, nagu ma kahtlustasin- uuendatud reeglid alkoholi reklaamimiseks tehti just 2005 aastal. Kuna seadust on kehv lugeda, panen siia viite EPL kokkuvõttele.

Jah, hr. Noopil on õigus- reklaam muudab brandieelistusi ning ei pane sind tarbima toodet, mille vastu sul huvi puudub, mille sihtgrupp sa pole. Kuid kui me räägime noortest inimestest, siis on väga vähe 12 aastaseid, kes on kindlalt otsustanud hakata karsklasteks. Seega, nad on avatud, uudishimulikud, ilma tarbimis- ja brändieelistusteta st potentsiaalne sihtgrupp. Valmis tarbima toodet, mis muudab su edukaks, lõbusaks, hinnatuks jne.

Ehk siis, väita, et reklaam pole suurendanud alkoholi tarbimist on pisut demagoogiline. Me ei tea, millised oleksid numbrid siis, kui tookord poleks reegleid karmistatud ja reguleeritud.
Tõsi, me ei tea ka vastupidist- kas tarbimine oleks vähenenud, suurenenud või jäänud samaks, kui reeglid poleks muutunud.


Küsimused vastustele

Uue menuromaani arvustamisel tõi kriitik positiivsena välja selle, et kirjanik on tõstatanud ja püstitanud väga olulised küsimused.
Imelik, mõtlesin. Mul on terve peotäis maailma rahu ja eksistentsi seisukohast elutähtsaid küsimusi.
Näiteks? No näiteks.

Kas vastab tõele, et meis kõigis on sees julmus, ainult sotsiaalne kontroll takistab selle avaldumist. Aga kui peaks tulema keegi, kes ütleb "Võib", siis saab meist igaühest sadist. (loen raamatut staliniaegsetest repressioonidest).

Kui ma peaksin elama autos, siis kus oleks Tallinnas kõige turvalisem koht autoga(autos) ööbimiseks.