Ajalehes tunti
muret, et noored ei oska enam eesti keelt.
Tuttav abiturient rääkis
analoogse sarnase loo: vaid 5 nende klassist aimasid sõna "osavõtlik" tähendust. Ülejäänud olid veendunud, et see märgib
aktiivset energilist inimest...
Saan aru, et peamiseks mureks on- kui keel lihtsustub, siis võetakse-laenatakse
sünonüümid sama tähendusega sõnad ja asendused teistest keeltest. Ja mulle tundub, et see polegi tulevik, vaid on täna. Mina tean mida tähendab tarmukas ja küütlema, aga ikkagi on mul aeg-ajalt raskusi mõne laensõna asemele eestikeelse leidmisega, Top-of mind
( niisiis kuidas on selle termini eestikeelne vaste??) on
konkreetne täpne meedias käibiv sõna. Ja kui nüüd hästi järele mõelda, siis on ka päris raske kujutleda igapäevast olukorda kus mul neid sõnu tarvis võiks minna, või et taoline sõnavara kuulajaid ei
šokeeriks ehmataks..
Teema helgem pool võiks ehk olla, et eesti keelest saab "rahvaste vahelise suhtlemise keel":) Kui näiteks romaani keeli õppinud rõõmustavad täna ladina keelt õppides: kui lihtne!, siis tulevikus võiks eeldada, et inglise keeleruumis rõõmustatakse eesti keele üle: oi, kui kerge keel- nii palju tuttavaid sõnu?!