Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

pühapäev, 11. detsember 2022

Sportimine on keeruline vol 100

Sama kindlalt, kui talv tuleb KOVile ootamatult ning Riikoja pole valitsusega rahul, sama kindlalt kirjutan (või vähemalt mõtlen kirjutada) teemal, kui keeruliseks on tänapäeval muudetud sportimine.

Vaatasin just, et esimene sama pealkirjaga ilmus blogis 2014.

Ma olen täiesti nõus, et hea varustus muudab liigutamise lihtsamaks. Mu õde on isegi resoluutsem, kui mu mees. tema pakub, et lausa 2/3 powerist tuleb õigest määrdest.

Aga nagu näha, siis ma ikkagi ei jaksa ei suuda ei viitsi. 
teie, kes te ei ela Tallinnas, ja kellel pole autot. Kas te nagu päriselt ka. Võtate suusad sülle ja viite need- kuhu? Sõidategi bussiga sinna kuhugi, kus profid teevad teie suuskadega midagi ning te teate vastust, kas eelistate klassikat või vabastiili.

Olles esimese selleaastase mõttevahetuse. Võiks ikkagi minna poodi ja osta suusamääret. Ma võin sulle tuua- kumba sul vaja on kas libisemist või pidamist? Ma ei tea? Kumba stiili sa sõidad? seda, milline rada parasjagu on...

Lõin käega ja läksin õue.

Mu suusatamiskiirus on umbes 3 km/tunnis. Ja see kolm on ka umbes mu piir, kaua ma üldse jaksan. Kõigepealt kulub veerandtund, et klambrid kinnitada. Siis selgub, et nina on tatine. Pühin nina. Suusatan. Esimesel ringil korjan rajalt ära oksi ja prahti Nina läheb tatiseks. peatun. Sõidan edasi ja märkan, et kui rada natuke õgvendada, saaks mäest alla sõita. Algab kõige meeldivam osa- uue raja tegemine...
Hakkab palav. Peatun ja kisun lukke lahti. Suusatan. Selgub, et ring polegi ring vaid ruut ja iga külje otsas tuleb end uuesti rajale sättida. Silmad jooksevad tuulest vett. peatun. Jne jne jne.

Ma tahaks küll, et peaks vähem pingutama. Et suusad libiseksid ise ja 3 asemel suudaks ma siis nt 12. Kas tõesti on vaja selle kahe nädala pärast, mil Eestis üleüldse lund on, kulutada ressursse et minna kuhugi, kus keegi teeb suuskadega midagi.   
Ma tahaks minna veebilehele ja vajutada klikk, klikk ning määre saabub koju. Ma tegingi seda ja panin lehe uuesti kinni, sest valik oli liiga suur... ma ei osanud valida.

Ja nii ta läheb.

Eks ma järgmisel aastal küsin jälle.

Miks sportimine peab olema nii keeruline...

40 kommentaari :

  1. Issand, armas Indigoaalane.... :)))

    Suusatamises on ÜKS tähtis asi: et sul oleks kas uisu- või klassikasuusad. Võivad ka mõlemad olla muidugi. Aga mitte "kombid", mida spordipoed "algajatele" müüvad. Tõde on, et proff suusataja võib ka voodrilauaga sõita, aga algaja ei saa. Tal PEAB olema õige suusk, ehk siis kas üks või teine, mitte mingi vahepealne. Kogu minu elu kõige, kõige parem ost üleüldse olid minu elu esimesed uisusuusad.

    (Saapad ja toikad võivad samad olla, neist pole nii palju lugu, seletagu suusapoed mida tahavad.)

    Sellega on ka määrimisega lihtne. Uisusuusad määrid libisema, võtmesõna on "madal fluor", maksab 10 eurot kord. Lisaks hangid endale kiirmäärde potsiku, nii igaks juhuks. Klassikasuusad määrid kuidas juhtub, ja võtad endale metsa kaasa suvalise pidamismäärde pulga ja klotsi, mul on vist 10 aastat vana paarieurone pulk selle jaoks. Kui ei pea, määrid kohapeal juurde, natuke ikka aitab.

    Aga määrida suuski nii, et ei tea, kas sa kavatsed selle suusaga sõita uisku või klassikat - ei ole olemuslikult võimalik. See on, nagu telliks restoranis süüa, aga keelduks ütlemast, kas soovid praadi või magustoitu. Selle peale ei olegi midagi teha.

    Määret üle tähtsustada siiski ei ole mõtet. Eriti uisusuusa puhul. Lased aerosooli alla - võtab ehk minuti sinu elust - ja küll ta libiseb. Kiirparafiin kulub suusa alt ära (eri arvamustel) 10-30 km jooksul, sulle igatahes piisab.

    Autost. Aktiivne, aga autota inimene hangib endale sõbrad, kellega minna kevadel matkama, suvel ujuma, talvel suusatama. Me oleme aastaid käinud suusatamas nii, et enne helistame tuttavad läbi - kes tahab kaasa? Eile käisin Kõrvemaal, autos olin mina + kolm sõpra. Koos on lõbusam ja odavam ja üldse igati parem.

    3 km... ma usun, et sinu ja minu füüsiline võhm on sarnased - me mõlemad matkame, aga minu keha-massi-indeks on vähemalt poole suurem. Ma ei viitsiks 3 km pärast metsa minna. Proovi korra õige suusaga sõita - sellest saab alguse ka õige tehnika - ehk saab parem?

    Meie suusahooaeg on viimastel aastatel kestnud mitu kuud. Okei, enne koroonat oli üks talv, kus Tallinnas oli neli ja pool lumega päeva, aga muud aastad on kõik head olnud. Ja suusavarustus kestab aastaid, kui mitte aastakümneid. Proovi normaalse varustusega sõita - kasvõi laena korraks - ja naudi :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seda ma kahtlustasin, aga no mis siis põhimõtteliselt muutunud on? Koolis ma ju sain sõidetud ja oli pidamine. Nii marru ajab see, et kõik on rõvedetailseks aetud. Ei taha ju spordivahendite ladu omale koju.
      Ma ostsin suuskadele vastavad màärded, enne küsisin üle ja ma ei seisa nende suuskadega püsti. Ma fännasin koolis suusaveerandit ja käisin oma puusuuskadega Aegsis sõitmas. Ja nüüd ma ei saa sirge maa peal edasi.

      Kustuta
    2. Mida sa kahtlustasid...?

      Pmst on sul üks valik: kas sõita uisku või klassikat. Lihtsam on sõita uisku, sest see ei vaja nii head rada (hetkel on Pirital ainult uisurada) ja võimalusi on lihtsalt rohkem, ja suuskade määrimine on väga lihtne.

      Aga kui sa seda valikut EI TEE, ja proovid kõike läbisegi, siis on kõik tõesti nagu puder ja kapsas.

      Kustuta
    3. kas asi pole selles, et minu põlvkond õppis lapsena puha klassikat, uisku sõitsid ainult tippsportlased televiisoris? osalt põhjusel, et uisu jaoks oli rada vaja, aga klassikat sai sõita suvalises parkmetsas, ise rada sisse sõites.

      ja sellega harjunud inimesele tundub, et uisutehnika ajab asjad ainult segaseks ja tekitab juurde tooteid, millega ei oska midagi pihta hakata.

      Kustuta
    4. nt kui mul oleks suusad, paneks ma nad pmst kohe kodus alla, elaks paar kvartalit väikesi tänavaid üle ja siis oleks juba paksu lumega ilusas parkmetsas, kus uisutehnikaga poleks midagi pihta hakata. või kui väikesed tänavad osutuvad liiga soolatuks, siis võtaks neiks paariks tänavavaheks suusad kaenlasse ja paneks metsa vahel alla.

      ja asja point on just see, et ei ole vaja kuhugi sõita ja mingit orgunni. nagu... suusastamise mõte on ju pmst sama, mis jalutamisel, ainult et talve tingimustes on suuskadega mugavam? ma ei sõida ju kuhugi kaugele, et jalutada.

      Kustuta
    5. Võimalik. Reaalsus on vastupidine. Klassika suusk peab olema täpne, määratud sõitja kaalu ja jõu (tõuke tugevuse järgi.) Muidu ta kas annab tagasi või võtab kinni. Uisu suusk on suvaline, peaasi, et natuke libiseb. Määrimisega sama, uisusuusale kas ei pane midagi või topid kiirparafiini alla (umbes nagu deodorant, aga mitte kaenla alla, vaid suusa alla).

      Igasugused "vot kus mina kunagi alles puusuusaga" jutud lähevad õndsa nooruse meenutamise alla, kus rohi oligi rohelisem.

      Normaalse suusaga sõitmine on MÕNU. Libised sademetel, midagi ise eriti tegema ei pea. Nagu uisutamine või rulluisutamine või rattasõit - korra lükkad ja libiseb / veereb.

      Kustuta
    6. maitea, mul oli mõnu nii koolinoorena puusuusaga kui ka tükk aega hiljem suvaliste Trt laululava laenutusest võetud laenusuuskadega, mis kindlasti polnud minu järgi ekstra mõõdetud.

      Sellised "peab olema täpne, kaalu ja jõu järgi välja mõõdetud" tingimused viivadki selleni, et inimene, kellel ei ole isiklikku tõukejõu mõõtmise laborit iga päev käepärast, lihtsalt ei ostagi, sest barjäär on nii kõrge.

      ühesõnaga, minu jonnakas väide on, et isegi klassika sõitmise mõnu saamiseks piisab samamoodi, nagu muusika kuulamiseks piisab mp3 formaadist - et piisavalt hea on piisavalt hea, täiuslik ei pea olema.

      Kustuta
    7. ja kaal ju ka muutub kogu aeg.

      Kustuta
    8. Eks neid mõnusid on erinevaid lihtsalt :) Ilusa ilmaga ilusal lumisel maastikul on alati tore olla.

      Kustuta
    9. no just, ja siis on iga suusk piisavalt hea, millega on natukenegi lihtsam liikuda kui niisama sumbates.

      Kustuta
    10. aga nende suvaliste laenusuuskadega sain ma näiteks ka kiirusekaifi kätte. Ma polnud selleks ajaks mituteist aastat suusatanud ja ei mäletanudki, et suuskadega saab nii palju kiiremini liikuda kui käies.

      Kustuta
    11. Ma sõitsin uisku vanasti ka, pole see nii uus leiutis :)
      Kahtlustasin seda, et see suusateema on keerulisem kui "osta ja sõida". Õnneks ei ole klassikalist jääuisutamist keegi veel nii segaseks ajanud. Lihtne iluuisusaabas ajab kenasti asja ära.

      Ma saan ju aru, et libisemine ja pidamine ning selleks on määrded. Aga millest ma aru ei saa, on see, et mis materjal see siis kaasaja suusal all on, et tol absull mingisugust pidet ei ole. Määre võiks olla ekstra kui tõesti tahad juba tulemust ja võistlust jne. Lihtne inimene võiks kuidagi kergemalt hakkama saada ju, ei? Et sa pead ikkagi ekstra jälle kuskile minema ja tellima, et tehtaks ja määritaks jne. Ja siis nad inimestavad, et inimesed ei spordi :D (utreerin muidugi, aga no naljakas on ka).

      Kustuta
    12. Ma oletan, et see on küsimus, ma siis vastan.

      Uisusuusal ei ole mingit pidamist, null. absull. Sellega klassikat sõita ei saa. Tõukad nagu uisutades ikka - külje peale.

      Klassikasuuskadel on kolm varianti. OK, neli.

      1) Vana kooli puusuusk või ka matkasuusk, lame laud, ilma paindeta. All on rihveldus. Pidamine on suvaline.
      2) Tavaline klassika-suusk. Sellel on paine ja all on "õõnes" ala, nimetatake ka "määrdekulp". Sinna läheb pidamismääre. Tõukel surub suusataja selle vastu lund, suusk nakkub lumega ja saabki tõugata. Ülejäänud suusk libiseb. Suusa jäikus peab olema selline, et libisemisel (kus kogu raskus on ühe jala ja libiseva suusa peal, eks) ei puuduta pidamisala kusagil lund. Pidamisala sõltub suusa paindest ja suusataja kaalust. Selle saad kas ise kodus ära määrata või teeb suvaline pood selle sulle paari sekundiga tasuta ära.
      3) Uuem variant, kus suusa alla kleebitakse määrde asemel pidamis- TEIP.
      4) Veel uuem variant, kus suusa all on "karvad", ehk siis ainult ühtepidi libisev kunstnahast ala. Nimetatakse "skin" - Fischeri "twin skin" näiteks.

      Need karvad on tegelikult mitusada aastat vana lahendus, esimod ja laplased panid suusa alla hülgenaha. Ka matkasuuskadel (mis on murdmaasuuskadest kordades kallimad ja keerukamad asjad) on aastakümneid olnud nahad kasutuses, neid saab sinna klambrite või liimiga kinnitada.

      Kustuta
    13. See nahkade teema on aga teinud klassika suusa ostmise ja hooldamise super lihtsaks. Ostad nahkadega suusad, pidamist määrima ei pea, libisemine on... noh on. Aga sõita saab. Peab, libiseb.

      Päriselt peaks ka seda nahka hooldama ja suusa libisemis-osa õigesti määrima. Aga kui seda ei tee, siis käib ilma kah.

      Lühidalt -
      kõik on väga lihtne, tuleb teha vaid üks otsus: kas sõidad klassikat või uisku.
      Uisk - ostad uisusuusad, ei määri ega hoolda, saad sõita.
      Klassika - ostad uued nahkadea suusad, ei määri ega hoolda, saad sõita.

      Kustuta
    14. Aitäh Kaur! Ma sain nüüd ka lõpuks pihta, mida ma ostan, kui suusatamise tahtmine suureks peaks minema - nahkadega suusad. Tõenäoliselt kakerdaksin kohalikes metsaäärtes, ise endale radu sisse ajades ja määret ei näeks mu suusad iial.

      See määrdeteema on mind alati segadusse ajanud. Koolis suusatasin õe igivanade laiade pütilaudadega, mida oli tõrvatud nii ammu, et tõrvast oli ainult ähmane mälestus järel. Määret polnud nad vist iial saanud. Ei osanud paremat tahta ka, hakkama sain ja suusatamine vastikuks ei muutunudki.

      Kustuta
    15. Kohalikus metsaääres koperdamise jaoks võta vanad klassikasuusad. Kui endal pole, siis mõnel sõbral ehk ikka on. Ei ole mõtet (võrdlemisi kalleid) uusi suuski osta ega neid okste ja võsa vahel retsida.

      Kustuta
    16. Väga hea kokkuvõte, Kaur!
      Meil viskas keegi maal vanad puusuusad koos saabastega minema kui olid pikalt lumevabad talved ja ma tunnen nendest vanadest just puudust. Sisse sõidetud ja ma teadsin, mida täpselt oodata.
      Nüüd on uued, mille otstarvet ma päris täpselt ei oskagi öelda. Mõtlesin nendega minna kohaliku määrdemeistri juurde ja küsida, kas üldse saab asja või lähevad kooli annetuseks. Lapsed on ehk osavamad, seisavad nendega püsti paremini.

      Kustuta
    17. vanasti ("kui mina veel noor olin...") ei olnud ju plastikut.

      Kustuta
    18. Ma pidasin "sõbra vana suusa" all silmas eelmise hooaja, mitte eelmise sajandi suuski :)

      Kustuta
    19. mul ei ole nii trendikaid sõpru, kes igal hooajal suuski, saapaid, käekotti ja kübarat vahetaks.

      Kustuta
  2. Ma muidugi astun nüüd oma spetsiifilisest (mäesuusa) piirkonnast julgelt välja aga ka mina suusatasin kunagi murdmaasuuskadega. Määrdega ei viitsinud üldse jamada, viimati panin määret koolipõlves vanadele puust Visudele. Plastiksuusad libisevad ka niisama, klassika jaoks piisas talla all kalasoomuse või ristrihveldusest, mis pidamist pakkus. Ma ei kahtlegi, et määre annaks mõned(kümned) sekundid kilomeetri peale juurde, aga milleks, metsas murdmaasuusatamas ei käinud aja peale sõitmas.

    Muideks isegi mäesuuski lasen määrida ja rante teritada korra hooaja alguses, enamus määrdest kaob päevaga, randid kah oma teravust üle paari ei hoia. Kuna võistlust ei sõida siis pole hullu, nüride kantidega valin pöördekoha veidi pehmemal pinnal.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ise rihveldasid või oli juba enne?

      Kustuta
    2. Ikka originaalselt poest ostes on muster suusa all

      Kustuta
    3. Poes saab pidamisala ära ka karestada, kui soovid. Töötab see tehnika ainult kindlate lumeolude puhul. Kalasaba-rihveldus on kahtlane värk, mingi lume juures hakkab rämedalt pakkima.

      Kustuta
  3. Mida kehvem suusk, seda parem - saab füüsilise koormuse kiiremini kätte, jääb rohkem aega millegi muu jaoks ...

    VastaKustuta
  4. Väga hariv postitus, kinnistab minus hoolega veendumust, et ma ei taha kunagi elus suuski alla panna :D

    VastaKustuta
  5. Appi! Ma ei ole aastaid (10neid aastaid) suuski alla saanud. … peamiselt on jäänud varustuse puudumise taha, mitte suusad vaid suusatamisriided. Teisalt pole vaja end traumeerida, kui liikumiskiirus jääb alla 10 km/h.
    Suusad saaks maja ees juba alla panna ja üle põllu “kakerdada”. Mu kunagine treener oli hull suusataja, seega sain tehnikat kogu talv läbi. Viimati õpetasin lapsi klassikat sõutma, kuiid suusatamispisikuga ei nakatunud ja üksi mulle ei meeldi suusatada.

    VastaKustuta
  6. keeldun uskumast, et suusatamiseks jaoks on mingeid erilisi riideid vaja!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Suuskadel võib kulgeda ka karupükstes, kuid suusatamiseks on vajan sportliku riietust ja kui ei vasta keskmistele mõõtudele - siis on probleem. Samamoodi nagu ei lähe suusatama tossudes, vaid ikka suusasaabastes.

      Kustuta
    2. Suusasaapaid on vaja, kui suusad ei käi saabaste külge ürgaegsete rihmadega, vaid klambritega. Suusatamise eelduseks on, et suusad püsivad jalgade küljes kinni.

      Samas - edasiliikumise jaoks ei ole vaja, et jope oleks ilmtingimata spordipoest ostetud. Kõik oleneb eesmärgist. Kas tahta arendada kiirusi ja tunda ennast päris sportlasena või lihtsalt nautida kaunist lumist loodust ilma põlvini lumes sumpamata. Selleks viimaseks käib täiesti vanaaegne paks villane kirju suusakampsun ja suva dressid kah. Paksud villased sokid ja seanahksed mustad suusasaapad. Mäletate?

      Kustuta
    3. Cranberry commentaar pani mind mõtlema, et nii, nagu mina suusatamisest mõnu tunnen - lumisel maal rada sisse ajades, kus just sel põhjusel kiirus nagunii sinnamaani ei kasva, kus aerodünaamika oluliseks muutuks - saaks seda vabalt kena villase mantli ja ülepõlveseelikuga teha.

      Just nagu mind näeb tihti sellises rõivis jooksmas, sest ma lihtsalt käingi suurem osa ajast niiviisi riides ja kui läheb kiireks, tuleb joosta.

      Siis, kui naised (v.a mõni ekstsentrik) kõik seelikuga käisid, nad ka suusatasid seelikuga.

      https://youtu.be/fB4FVq8MltI?t=69

      Kustuta
  7. Ehee.. Mul mees väsis ära :) ja viis suusad kuhugi hooldusesse. Eks ma siis hiljem raporteerin, kuidas tulemus paranes :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aga sai ta siis aru, kumba stiili sa sõita tahad...???

      Kustuta
    2. Otsustas, et jääb klassika :)
      Ega ma uisku ei oskagi. Koolis õpetati klassikat. Uisk on telekast õpitud ( ja ilmselt valesti) :)

      Kustuta
    3. Mis ikka, head libisemist, käbi suusa alla :)

      Kustuta
  8. Paksu lume sees sumpamine on saadanast, pärast põhikoolis tõrvamata puusuuskadega ja õhukeses riides 10-kilomeetrisi Paganamaa-otsade koperdamist ei taha ma sellestmidagi teada. Aga, aga. Nägin kevadel põllu ääres puid lõigates ingellikku nägemust pärissportlasest, kes enne jyripäeva kõval lumekoorikul imekiiresti uisutles minu tööplatsist yhelt poolt ja siis teiselt poolt, nagu pääsuke. Kyll see oli unustamatult ilus. Yhel päeval otsin jälle pööningult koolilastest maha jäänud sigalibedad suusad välja ja proovin ka. Klassikaks need igatahes ei sobi, ma proovisin. Lumekoorikul lennata tahaks kyll.

    VastaKustuta
  9. Täna oli see ilm, kus saigi kodu ukse ees suusad alla panna ja suvalises suunas sõita. Nii kõnni- kui autoteed puhtas paksus lumes. Käisime mere ääres ja Kadrioru pargis. Aga see on ikka täiesti teist sorti tegevus kui raja peal suusatamine :)

    VastaKustuta
  10. See kommentaarium on juba mitmendat päeva pannud mu peas mängima toreda laulu kunagisest kultuslikust lastelavastusest "Kuidas kuningas kuu peale kippus " - suusamääret, tuusamääret, tuusamääret, puusamääret...

    Originaali youtube'is ei ole, aga No-Big-Silence'i esituses on küll: https://www.youtube.com/watch?v=gnImSWe7MQs

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!