Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

kolmapäev, 16. detsember 2015

moskvasse. moskvasse

Sel aastal toimus pidu väärikas ja kaunis kohas. Ühes Eesti linnas, ühes Eesti kultuuriasutuses. Õhtujuhtideks tunnustatud Eesti näitlejad.
Naised käisid juuksuris, paljudel olid seljas pikad kleidid. Korraldajad avasid natuke kaarte- ega me isegi ei tea, mis meid ootab: õhtujuhid lubasid, et jäetagu kõik nende korraldada ja  tuntagu end külalistena. Õige ka.

Peale tervitussõnu astus lavale nö mustlasansambel, kes hakkas kõrihäälel esitama vene šlaagreid. Mitte üks, mitte kaks laulu. Vaid see jätkus ja jätkus. Jaskar kestis õhtu lõpuni.
Mõned laused tõlgiti eesti keelde.
Kulminatsiooniks tuli mäng.  Grupp mehi ja naisi käsutati lavale, kus nad pidid aja peale jooma ära nii palju viinapitse, kui jaksasid.
Mul vajus sõna otseses mõttes suu lahti. Kaheksakümnendatel- üheksakümnendatel sai selliseid mänge mängitud...aga täna? asutuse jõulupeol ?
dalshe nekuda.
Tundsin end korraliku koolitüdrukuna, kes on eksituse tõttu labrakale sattunud.
Eriti pikantseks muutis mängu see, et näitlejanna, kes vägesid juhatas, ise ette näitas ja osalejatega võidu jõi, on seotud lähedalt erakonnaga, kes tahab joomise lausa ära keelata....


Istusime, vaatasime ja mõtlesime, et kui palju ikkagi sõltub eelhäälestusest. Natsionalistlikku frustratsiooni oleks saanud edukalt vältida, kui oleks välja reklaamitud stiilipidu, siis oleksime selga pannud vastavad riided, kummutanud viina ja tantsinud laudadel. Me ootasime, aga, midagi muud. Ilusas majas väärikat pidu.

Meie tööliste hulgas on 70% mitteeestlasi. Suur osa oskab ja räägib riigikeelt. Nagu tavaliselt, umbes pooled neist ei osale- kellel on järgmisel päeval tööpäev, kes on haige, kes lihtsalt ei viitsi. Või midaiganes.  
Me üldjuhul arvestame oma rahvusliku koosseisuga. Nagu selgus, siis siiani väga piiratult ja diskrimineerivalt. Õhtujuht tõlgib olulisemad sõnumid, muusikavalikus on lisaks inglise keelele ka muus võõrkeeles laule.
Seekord oli saalis u 20% kaasmaalasi. Kellest pea pooled polnud, nagu tavaliselt, tunnike peale peo algust enam adekvaatsed.
Ja me tegime peo, mõeldes ainult neile.
Me korraldasime peo, üritades meeldida ca paarikümnele inimesele.
Miks me seda teeme?

Ah jaa, ka eestlastele oli mõeldud. Karaokebänd esitas googlega tõlgitud sõnu kasutades Abba laule.
Teate, kui raske on olla elitaarne snoob. Mitte miski ei aja naerma.

Järgmise peo korraldab meie osakond. See tuleb eesti pidu. Lubadus.

4 kommentaari :

  1. Pahas ameerikas lendaks sellise ürituse peale kohalt vähemalt tipp- ja personalijuht, ilmselt mõned veel.

    Mida meie tööinspektsioon sellise ürituse kohta arvab?

    VastaKustuta
  2. Ei saanud aru, kes on need mitte-eestlased?
    Kas kaasmaalased? Või on see eraldi kategooria?

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!