Nädalavahetus #visitestonia

Üks mu klient küsis, et mida teha 11 aastase Läti tüdrukuga Lõuna- Eestis, Tartu kandis. Otsisin oma vanad märkmed üles ja kuna üks keskmine laps ei viitsi vaadata mägesid ja torne, siis palusin tuttavatel lapsevanematel anda veel ideid,

Naljakas on see, et kui tõstsin info ChatGptsse, et ta paneks logistilisse järjekorda, tõlgiks inglise keelde ning lisaks vajalikud lingid, siis.. robot lisas omal algatusel veel hulga kohti ja parandas mu aegunud infot ilma palumata.
Näiteks, et Taagepera lossis on Alice imedemaa. Ja Vudilad ja mingi teise lastepargi, mida kohalikud emad oma nimekirja ei pannud..
panen nimekirja postituse lõppu

Järeldus, mis ma sellest tegin. Et nagu pole kohalikelt mõtet küsida, kus te ise sööte ( kodus), nii piisab tegelikult reisisihtkohtade saamiseks ainult internetist. Sest kuidas see info sinna ikka saab, kui mitte meie käest.
Mitte ükski neist emadest ei soovitanud midagi, mis poleks ka Visit Tartu lehel...

Aga nimekirja vaadates jäi mulle silma, et ma olen ammu unistanud minna Tartu Ahaa keskusese ning põgenemistuppa ja tagurpidi majja. Jäävad ootenimekirja. 
Ja labürint!! Ma jumaladan labürinte ja näen seda alati AKs uudisena hooaja lõpul- Et oli.

Rääkisin mehe nõusse ja käisime Toretalu maisilabürindis ning Põltsamaal. Sarapiku talu teele jäi veel ka Pajusi mõis. Me sisse ei läinud, aga paistis imekena.

Tervis. Tootearendusest.

Ma tahaks kirjutada tootearendusest. Kes meist poleks käinud koolitusel - kõige olulisem on klient. Kuulake, mida klient soovib, jne jne. Ja ometi jääb see hea soovitus kusagile..

Näiteks Elisa Elamused. Kas teil on juba uus versioon. Kui pole, siis varsti saate. Võiks ju arvata, et uus on parem. Kliendisõbralikkus ja kõik need teised sõnad. Värviliste nuppude asemel pead nüüd kas teadma telekava või vajutama ja vajutama. Selleks et näha online, kulub 3 nupulevajutust, kerimine ilma pildita, järelejäänud saateaja nägemine nõuab vaeva, viimati vaadatud funktsiooni pole enam jne. Klienditeenindus lohutas - küll te ära harjute. Harjudki, mis sul üle jääb. Aga miks. Miks teha midagi ebamugavamaks? Miks ei lähtuta sihtgrupist. Ka ilma igasuguse uuringuta on ju selge, et telekat vaatavad pigem vanemad inimesed.

Midagi on hiljuti tehtud ka pdfiga. Las jääb. 

Ja siis ongi nii et lihtsad asjad hämmastavad. 

Lähed Pärnus hotelli Tervis. Ja järjest üllatud positiivselt. Tekiääred ei ole topitud serva alla. 

Vannituba on tehtud naistele. Konksud, käsidušš, tripid, riiulid... Ja see pole veel kõik..

"Ei mingeid formaliteete. Tervis!.. Tervist!... -Mitte ma ei ütelnud tervist, vaid tervis...-Ta ütles tervis....." 

mida teha hotellis (kui oled raamatu maha unustanud). Näiteks läbid hotellis maha märgitud terviseraja :) #liikumisaasta #geniaalne #2sillajooks

Mõned retoorilised küsimused siiski jäävad.

Mis vahe on meeste ja naiste vetsudel? (Vastus: mitte midagi.Vaid silt uksel.)

Miks pakutakse hommikusöögiks šampust? Mitte et see mulle ei meeldiks. Aga põhimõtteliselt? Miks?

Miks on Pärnu Rüütli tänav pühapäeval kinni ja täiesti tühi. Kus on kõik need turistid, miks puudub nõudlus jalakäijate tänaval hüpoteetilistele kohvikutele( mis on kõrvaltänavatel)?( Aga punase torni näitus on tore)

Btw. Kas "ikkagist" on nüüd legaalne väljend ja peaks ka ise kasutama? 

Hämmastav

Täiesti ajalooline kogemus, mis peaks minema rekordite raamatusse. Ma käisin praegu ühe tunniga kaubanduskeskuses, kust otsin püksid, spets šampooni, ravimid, käekoti ja kassitoitu. Kokku siis 5 erinevat ostukohta. 

Kõikidel müüjatel oli aega, viskasid nalja, rääkisid eesti keeles, soovitasid- andsid nõu. 

Nagu välismaal. 

Mängufilm Kalev

 

Mul on nii hea meel, et Eestis tehakse viimasel ajal häid filme- Seltsimees laps, Tõde ja õigus, Kratt. Ja nüüd siia ritta ka Kalev. Kui nii edasi läheb, siis saab termin " eesti film" täiesti teise tähenduse.

Erinevalt Cranberry arvamusest, suhtusin mina Ove Mustingusse väga positiivsete eelootustega- kõik suurüritused,  ja näiteks " Meiecundimees..." videolahendus, on olnud vau-vau-vau!  Mul on nii hea meel, et ta on saanud võimaluse ka täispika loo jutustamiseks.

Lühidalt- mulle väga meeldis. Oli tempo, kirge, emotsioone, nostalgiat. Poole aja filmist hoidsin taskurätti peos ning vaheldumisi nutsin ja naersin.

Nii nagu CB, ei mäleta ka mina, et Kalevit oleks  nn riigireetmises süüdistatud. Aga tõsi ka, et 1991 olin ma ühikas- ajalehti ei lugenud, raadiot ei kuulanud. Vaevalt, et AK sellist infot jagas. Nii et mine tea. Minu jaoks olid need mehed 80-90-datel superstaarid, ma teadsin kõikide mängijate nimesid ja käisin reaalselt ka mänge vaatamas. 

Selle filmi kõige nn erutavam osa ongi ilmselt see, et - kui palju oli päriselt. Mingil veidral kombel jõuan ma otsingutega noorte st mitte sel ajal päriselt osalenud inimeste arvustusteni. Ühes lausa kaheldi, et kas see karikas ikka päriselt katki läks. Nipet-näpet oli Ekspressis, aga üldiselt tahaks rohkem teada, kuidas Salumets ja Soonik ise selle filmi vastu võtsid. Kui palju näidatud sündmustest oli tõsi ja kui palju kunsti huvides.  Kas nt lätlaste osa vähendamine oli õige valik?  Kuidas selle altkäemaksuga ikkagi oli? Mis keeles nad omavahel rääkisid? Seda, et Pehka oli inglise keele tõlgiks, oli üldrahvalik teadmine, aga kuidas meeskonnas endas asi toimis. jne

Printsess, Bond ja Manul

Kui me pühapäeval liiga vara ärkame, siis kuulame taustaks saadet Käbi ei kuku. Mu mehel on sellega mingi teema, mistõttu toob see alati kaasa diskussioonid selle saate kontseptsiooni õiglusest.

Tafkav pani sellele teemale hea nime. Printsessid.  Eelise saamine õigesse perekonda sündmise tõttu. Kas printsesside elu on lihtsam. Muidugi, huvitav on, kuidas ajas on ka printsessi staatus muutunud. Kui varasemalt tähendas printsess vabadust ja lihtsamat elu. Siis tänapäeval on vastupidi. Reegleid ja raame. Tsiteerides klassikuid, kes tahaks tänapäeval olla printsess. Ainult hullumeelne.

Aga nii ehk naa. Ma olen alati austusega suhtunud neisse, kes nn tavalisest perest tulles on edu ( vanematest erinevas valdkonnas ) saavutanud.

Näiteks Randvere pere lapsed, vennad Uusbergid ja Piusid, või õed  Realod, Talid  ja Kissad. 

Teisalt. Mõtle, milline surve ja  seisus kohustab on nt Ilvese või Tarandi poegadel. Valitsusliikmetest rääkimata.  Kõik mu tuttavad nooremad õed-vennad räägivad, kui "tore" oli koolis kuulda, "aga sinu õde/vend ".. see õigustatud(?) ootus ja vastutus nn perekonna hea nime eest...Ehk me oleme printsesside vastu liiga karmid?

Pakiline küsimus ja tunne kodulinna

 Meie pargis elab tilluke orav. Tema vanemaid pole ammu näinud. Ju neil on muud tegemist või pistsid 

koerad nad nahka.

Tahtsin oravale pähkleid viia. Ja saad aru, niipea, kui ma selja keerasin, sõid varesed need ära.

Kuidas ma saaksin oravale niimoodi pähkleid jätta, et varesed kätte ei saaks? Ma olen lugenud, et varesed suudavad ka kreeka pähkli purustada. Aga linnas? Kus on palju süüa? Kas oleks abiks, kui ma koorega pähklid viin? Kas varesed söövad nagu kassid või koerad?

Film Eesti matus

nii ammu pole kinos käinud, et enam ei mäletagi 

Et heli on kurdistavalt kõva. Et mulle meeldis süüa popcorni ja Sprite valge veiniga. Kõik kinos sõid midagi. Ma olin ainus, kes paastus, sest olin rumala peaga eelnevalt kilo maasikaid sisse vohminud.

Ma ütlen kohe ära, et mul on väga hea meel, et see film tehti. Esiteks on see minu meelest meie lähiajalugu, mis pidi saama jäädvustatud. Teiseks on kasutatud väga head eesti muusikat, mis on nüüd samuti nn kivisse raiutud. Ja kolmandaks, mulle meeldib Kivirähk. Kui sõpru saaks valida või poest osta, siis ma valiks Andruse ( ja Marek Strandbergi ). Rehepapist jäi filmis alles vaid pealkiri ( ja selgub, et mind häiris toona sama, mis nüüd ), see film on midagigi Kivirähkist säilitanud. 

Nagu Vilbre on meedias rääkinud, siis üritas ta näitlejad nende stereotüüpidest välja saada ja Merle Palmiste ja Tambet Tuisk on tõepoolest oma tavalisest kastist väljas. Hea lühike vana kooli film, boonuseks on alguses südamlik multikas "Kaka ja kevad". 

Tuul

 

Nii, nüüd on ametlikult kõik eestlased elektritõukerattaga sõitnud :)

Mulle endale ajaloo huvides: sel nädalal on Eestis üle 30 kraadi olnud ja lihtsalt pole võimalik teha mitte ühtegi üleliigset liigutust.  
Laps ütles, et kõige parem on Tuul  eks siis on.

Kui norida, siis mulle oleks meeldinud oma krediitkaardi andmed sisestada kohe, kui äpi alla laadisin. Millegipärast küsis ta neid enne esimese sõidu alustamist. Ja niimoodi keset tänavat otsi prille ja rahakotti ja vehi oma kaartidega, ei ole mugav, ega ka turvaline. 

Ja teine pisiasi. Ma olen muidugi pusa ka. Ma näen , et seal on tugijalg. Nügin jalaga ette ja taha ja küljele, ei liigu millimeetritki. Soh, jääbki sõitmata. Otsin äpist, ja no ei ole " Abi" kohta., Nüüd vaataks suurima rõõmuga tutvustavat videot, mida allalaadimisel näidati, aga mida ei leia, seda ei leia. 
Lõpuks helistan lapsele. Emme, hakka lihtsalt sõitma, ta ise tuleb ära. Tuligi.
Sõitu lõpetades sama probleem.
Ei hakanud enam lapsele helistama, panin ratta lihtsalt nii, et see on mitmest küljest toetatud. Mina seda tugijalga alla ei saanud.

Aga muidu. SUPER!!  Kuna oled, erinevalt rattast, madalal, siis tasakaalu probleeme pole ja ei peagi 200 km/h sõitma, vaid saab päris tasakesi.  Ma tõesti soovitan vanema- ealistel ja eakatel vähemalt proovida. See on teile, mitte noortele ja:) Rahvast polnud, seega sain julgelt keset teed sõita ja kurve sirgelt võtta :)
Esimesel sõidul olin täitsa krampis, ja Rocca promenaadil on üsna pikk jupp puitsilda, seal vibreeris mõnuga, nii et ma usun, et sain isegi füüsilise koormuse kätte :)

Lihtsalt liugled randa, jätad ratta puude vilusse ja pärast kuljetad tagasi.

Mulle meeldib!! :)

Laugaste pääl on jää

 

Nagu ülejäänud 100 000 eestlast vaatasin ka mina kuidas Grete uisutab rabajääl. Ja tõdesin, et kuigi mu päris unistus on uisutada Antarktikas, siis rabas tahan ma ju kaasa...

Guugeldasin kiirelt ja leidsin võimaluse. Ja siis läks kõik ligadi-logadi. Kodulehel ja Facebookis oli erinev info. Erinevad kellaajad ja päevad. Regasin end igaks juhuks ära ja siis hakkasin uurima. 

Reklaamis lubati päikeseloojangu pikniku. No tere. Päike loojub kell 4. Kell 6 on juba kottpime. Aga päevased ajad olid kõik välja müüdud.    

Saatsin kirja küsimusega, et mis värk ja mis kuupäev siis õige on. Hommikuks polnud ikka veel vastust ja ausalt öeldes olin ma üsna pahur. Mulle ei meeldi kui ma ei tea.

Siis tuli vastus, et kõik välja müüdud. Saatsin uue kirja, et aga ma ju registreerisin, läks see siis kirja või mitte.

Otsustasin mitte ootama jääda. Helistasin. Meeldiv daam vastas, et jaa, teil oli vale meiliaadress, aga olete kirjas ja tulge..

Panin telefoni ära. Ja hakkasin mõtlema, et kuidas ta teab et mina olen mina. Ma unustasin end ju tutvustada.

Ja siis sain vastuse Messengeri et ainult üks minu on perekonna nimega on registreeritud st mitte mina. Otsustasin usaldada telefoni lubadust ja ikkagi läksime.

Loomulikult oli kell 6 kottpime. 

Meid viidi Vene järvele. Vaid pisike pealamp valgust andmas. Esimesed kaks meetrit ma arvasin et suren.  Appi, ma ei oska! Appi kui valus !! Aga siis sain sammu kätte ja edasi läks lauluga.

See oli IMELINE !!!

Lõpmata pimedus. Vaikus. Ainult jää laulab.

Minge jääle!!

Särab rõõmust

Ei pea grupiga. Varustust saab ka eraldi laenutada.

Ja ma pean veel kord minema. Et ka valges sõita.

Ilu päästmine

Lugesin Koolmeisterdaja  postitust ja millegipärast viis see mu mõtted kirjandusele ja kunstile ja ilule. 

Hiljuti esitas üks meesterahvas väite, et "Ilu ei päästa maailma. Et ei ole vaja kultuuri- kunsti, muusikat, kirjandust jne.."
noo, aga sa ju valid ühe ja teise auto vahel, su jalgpallimeeskonna särgid ja pall.. need kõik on ju disaineri poolt kujundatud?.. ja sain aru, et ma räägin tarbekultuurist.

Aga kunst kunsti pärast?
Kas sellist asja üldse ongi olemas? Usutavasti on maailmas igale teosele vähemalt üks tarbija ( autori ema, näiteks?) ja kui ka pole, siis kõik, kes on kunagi midagigi teinud, teavad, et üks loomisrõõm kaalub üles tuhat tarbimisrõõmu. 
Ja õnnelikud inimesed on ju ometi hea asi?

samas olen ma ilmselt juba nii roheline. Meie ümber on niipalju müra. Et tegelikult peaks iga autor 3 korda enne mõtlema, kui midagi juurde "toota". (käige mu sõnade järgi :))

Ma olen sama küsimust- kas ilu päästab maailma- nüüd erinevatelt inimestelt küsinud. Levinumaid vastusi on, et me vajame kultuuri.. põgenemiseks (unustamiseks). Hea tuju loomiseks. Selleks, et nad juhiks tähelepanu millelegi, paneks mõtlema.
Ma ise lisaksin siia ühe minu jaoks väga olulise põhjuse. Ma pean vaimustuma, üllatuma. See peab tekitama minus heas mõttes kadedust (kuidas ta suudab). Inspiratsiooni. 

Selge see, et nn kõrgkultuuri peaks tegelikult enne arutlemist defineerima ja see on iga inimese jaoks erinev. Ning lõpuks polegi see oluline. Ma tean, et mul on eklektiline, halb ja magus maitse. Mulle meeldib harmoonia, Ma tahan enda ümber rõõmu, naeru ja positiivsust. 
Nojah. Bach, Tammsaare, Hesse pole tegelikult mingid päikesekiired. Aga, nii üldiselt.
See, mis mulle meeldib, ongi ju minu jaoks subjektiivselt väärtuslik.

Siuts

Mul on uus mänguasi !! Jee. Metsaskäigud pole enam kunagi need, mis varem.Okei, tegelikult mulle ei maksta reklaami eest.

Sel kevadel kolis mu rõdu lähedusse siutsuja. 

Siuts.

Siuts.

Siuts.

Siuts.

Lisaks sellele, et siutsumine närvi ajas, ajas hulluks ka see, et ma ei näinud KUS ta on ja KES ta on.

Nagu taeva kingitus tuli Proeksperdilt äpp. Aga. Applele. A mul on käsi sees ja ei kulunud kaua, kui sain testversiooni androidile.

See on nii lahe !!! 

Mu kodulinnud on musträstas, koduvarblane ( btw,kas teadsite, et varblasi on mitu liiki ?), künnivares. Pääsukese,  lõokese, ööbiku, tuvi ja kajakate liike pole jõudnud veel tuvastada.

film Talve

Lõpuks siis nähtud. Väga ILUS film.  Kusagil nimetati seda filmi "kartulisalatiks" ja ma nõustun, et see on üks paremini seda filmi iseloomustav omadussõna.
Tuttav, turvaline, kindlad komponendid, eesti.
Vorst, kurk, kartul... Püss, püksata Kiir, Tali pruudiga tantsima...
Ja kuigi keegi peres seda väga enam ei tahagi, siis "see on ju kogu aeg nii olnud, ja teeme ikka sel korral ka".
See film oli samuti vaja ära teha. Ja noored näitlejad on tublid, ägedad ja ilusad.

Koos teiste vaatajatega ei saanud ka mina aru, miks see oli "Talv". Ei olnud ta talv ei keskkonna, ega teema mõttes.  Pigem oleks võinud pealkiri olla " Kesksuvi", "suvi feat", " Suvi 2".

Kohe alguses kiidan ära, et mul on väga hea meel, et meie operaatorid on lõpuks tasemel. Nii nagu Eia jõulud " (need filmid oleks võinud omavahel visuaalid ära vahetada) nii oli ka see imeilus film. Nüüd peaks keegi tegema veel filmid  ilusast eestimaa kevadest ja sügisest.  On valgust, värve, puhast ilu.
Küll aga, on kõvasti arenguruumi endiselt heliinimestel. Kinos on hea, seal on subtiitrid all. Aga näiteks minu vanematel jääks see ( nagu paljud teised eesti filmid) telekast vaatamata, kuna sõnadest ei saa lihtsalt aru.

Poiste jõulud

Kas teie teadsite, et Eesti kontsert korraldab umbes kord kuus lõunaseid kontserte. Mina ei teadnud, aga teada saades oli väga hea meel.
Need harvad korrad, kui ma peale tööd teatrisse sattun, võitlen tösiselt unega. Kell 7 on minu jaoks kultuurinautimiseks hilja..:)

ja tundub, et nõudlust oleks, saal oli täiesti täis. Tõsi. Pealtvaatajate hulgas olin ma üks nooremaid ja ka mina pole enam neiuke :)
Minu kõrval istus väga armas paar. Kui Surva, midagi laval seletas, siis proua sosistas härrale sõna-sõnalt kogu teksti ümber. Ei tea, ehk tõesti kuulis härra sosistamist paremini kui valju kõnet.. Niipea, kui laul algas, vajus härra silm kinni..

Ma siiski kontserti igavaks ei tunnista. Eesti poistekoor esitas jõululaule. Ilus oli., Natuke teistmoodi laulud, kui Star Fmist tulevad..:)
Aga kuidagi kriitilises meeleolus olin. Mis mulle üldse ei meeldinud olid ansamblid. Ma saan aru, et kooris laulmiseks on vaja teisi omadusi kui solistil, aga no tõesti, kas 70 poisi hulgas pole kedagi, kel oleks kandev hääl ja üksiesinemise julgus? Seaded olid ka veidrad. Kõikvõimalikud superstaarid on taseme kuidagi nii kõrgeks löönud, et lihtsalt kaunist mitmehäälsusest ei piisa. Hinge tahaks ka...

Ja mulle tundub, et lastekoorid kõlavad mahedamalt, hääled on rohkem koolitatud. Tüdrukute puhul me kardame ilmselt rohkem, et  hääled kiledaks lähevad? Aga poiste kõrged noodid polnud suuremad asjad. Kahjuks.

Aga ikkagi oli tore kogemus. Päevane kontsert sobib mulle :)

Öö loomaaias

Mida teevad loomaaia loomad, siis kui inimesed magavad?
Tegelikult. Kell viis õhtul inimesed ei maga. Aga kui on detsember ja pime ja pilves ja taevast sajab seenevihma ja lund pole. Siis on küll selline tunne, et on öö.

Loomaaed korraldab taskulambimatku, et õhtustele loomadele saaks head und soovida. Ja kummaline on see, et kuigi suuremal osal loomadel on olemas katuse- varjualune, siis suuremalt jaolt armastavad nad kössitada väljas vihma käes.
Ammuksee oli, kui meie, inimesed samuti elasime pimedas, niiskes ja külmas. Pesime harva ja sel aastaajal oligi igal pool pori. Ja usun täitsa, et sellega harjubki ning see muutub loomulikuks ja elektrivalgustatud köetud tuba tundub umbne ja haavatav...
Sellised mõtted tekkisid. Et tegelikult on neid seal väljas vaadates kahju, aga vist ju ei peaks.

Väidetavalt armastavad loomad rutiini ja huvitav oligi vaadata, mis juhtub siis, kui täisest ootamatul ja suvalisel kellaajal tulevad inimesed ja tuleb valgus. Kust? Miks?
Kitsed tardusid. Elevant Carl sai kurjaks ja ajas end puhevile. Leopard ja ahvid ja linnud tulid uudishimulikult uurima, et mis värk on. Pesukaru ja jääkaru paotasid silmalaugu ning tukkusid siis rahus edasi....

Kiidan

Olukorrast riigist on minuga koos käinud lausa piinlikult mitmeid aastaid.
Igal pühapäeval panen ma kõrvaklapid pähe ja kuulan esiti vererõhku tõstvat "Olukorrast riigis" ja seejärel lõõgastuseks Juurt ja Kivirähki.

Nii Samost ja Muuli kui ka Lobjakas ja Karnau  ajasid mind närvi. Esiteks maailmavaatelise erinevuse pärast, aga rohkem veel kasutatava demagoogia ja suhtlemisstiili tõttu. Ma lähen väga närvi, kui keegi ütleb teisele " sa mõtled valesti". Aga mingi sadomaso vajadusega, ma ikkagi kuulan. Kõik need aastad.

Ja nüüd ma olen väga rahul. Lobjaka asemel on leitud Marju Himma. Tal on hea selge diktsioon, meeldiv tämber. Aga mis kõige olulisem, väga hea lastetuba. Ta ei sega vahele, ta jääb eriarvamusele oponenti solvamata ja ta oskab diskuteerida,

Lisaks armastan ma tema optimismi. Paraku on suur osa meie poliitikasaadete tegijatest üle-keskea mehed, kelles on väga palju viha, sarkasmi ja " mina tea paremini" hoiakut.

Noor, positiivne, eelarvamustevaba ja objektiivne naine on lihtsalt suurepärane vaheldus.

Film " Tõde ja õigus"

Tammsaare on üks u lemmikkirjanikest. ma olen Tõde ja Õiguse pentoloogiat ülistanud selles ja ka selles postituses.
Seepärast suhtusin filmi ka väga suure eelarvamusega. Kui kuulsin, et film oli töös, olin lausa paanikas- kindlasti nad rikuvad selle ära!! Kui kuulsin tegelastest, siis olin hämmingus- Maiken Schmidt EI ole Krõõt!!  Ja ega peale linastust puhkenud kiidukoor ka asja paremaks teinud.

Aga ma olen sunnitud oma eelarvamusi korrigeerima. Film oli tõepoolest suurepärane. Super režissööri-, operaatoritöö, Väga hea muusika. Ja Maiken ON Krõõt. Mõlemad Priidud tegid oma elurollid ja Ester Kuntu rolliareng oli muljetavaldav. Ning muidugi loomad. Stseen lehmadega jääb Eesti filmiklassikasse.
Ainus küsimus jäi rästiku osas. Ma loodan et ta leidis lõpu sipelgapesas loomulikul teel, mitte filmimeeskonna kaasabil.. :(
Mind ei häirinud ei parukad, ega kõrtsi- meeskoor. Btw. Kõik mu tuttavad mehed laulavadki nii...:)

Ma tunnustan EFI žürii otsust usaldada noori tegijaid. Minu maksuraha on investeeritud professionaalselt ja hästi. Me oleme saanud juurde ( teisi filme pole ma näinud) vähemalt kaks - Seltsimees laps ning Tõde ja Õigus, maailmatasemel filmi, mida pole piinlik ka mujal maailmas näidata.
Mul on hea meel näha, et peale on kasvanud uus filmitegijate põlvkond, kes oskavad jutustada Eesti Lugu üle maailma arusaadaval viisil; kus lisaks novembrile on Eestis ka detsember, mai ja juuli. Kus pimedas toas toimuv on näha ning näitlejate poolt räägitu on arusaadav ka subtiitriteta. Tegijad, kes mõistavad, et lisaks kunstniku eneseväljendusele on filmil ka muud funktsioonid: jutustada lugu, meelelahutus ning hoiakute ja väärtuste kujundamine. Ja mu isiklik kiiks, et köitvat lugu on võimalik jutustada ka põhjendamata alasti- ja vägivallastseenideta.

Bohemian Rhapsody

Ma ei tea miks, aga viimasel ajal mõtlen ma järjest enam teemal elu mõte.

Milline on elu mõte vanematel, kes kaotavad korraga kolm last, Või hingel, kes pekstakse imikuna invaliidiks, Või inimesel, kes
elab
aastakümneid kannatades terrori ja vägivalla all, alanduses ja hirmus...

Võib leida suure pildi põhjusi ja vabandusi a la et kontrastid on olulised, et saaksime aru kui hea ja rahu ja ilus meie elu tegelikult on. Või et anda mingi sõnum, mis suunaks meid tegutsema parema maailma nimel. Või midagi veel,. aga tegelikult ma sellest aru ei saa...

Ma saan aru, milline on elu mõte näiteks Freddie Mercuryl ja Brian Mayl, ja nende vana-vana-vana vanematel, kes pidid sündima ja elama selleks, et saaksid sündida geeniused. Inimesed, kes suudavad oma loominguga muuta maailma palju paremaks kohaks.

Kunstianalüüs

(Pildi autor on Anna Boyiazis. Kuna tegemist on autorikaitse objektiga, siis palun külasta pildi vaatamiseks juuresolevat linki)

Kas see pilt ütleb, et naine on samasugune kui prügi. Mõlemad hulbivad meres. Samuti saaks selle siduda rassistliku sõnumiga.
Või ütleb see pilt, et plastik võib olla ni prügi ja nuhtlus. Aga ka päästja. Päästeparv ja -vest.
Või on see laiem sümbol, et ka vees, meres, olles võid sa surra janusse. Ja su päästjaks saab olla plastikus vesi.
Või ehk on see seotud islamiga, mis väidab, et paradiisis ootavad sind neitsid ja vesi. Ja need naised ongi juba paradiisis, Mitte Euroopas, vaid vees.

Või on lihtsalt ilusad värvid. Ilma sügava tagamõtteta.

Vapustavalt lummav pilt. Ma magasin kaks trammi maha seda uurides ja vaadates ja mõista püüdes



PS.Tänu internetile ma tean, et tegelikult on tegemist hoopis Zanzibari tüdrukute ujumistunniga.

Seltsimees laps

Ma kardan, et mul pole lisada midagi sellele, mis on juba meedias ilmunud. Aga kuna see film oli NII hea, siis ma tahan, et mu blogisse jääks sellest sissekanne.

Tambet Tuisk, Helena Maria Reisner, Juhan Ulfsak, Liina Vahtrik ja Julia Aug. Super, super super.
Kui muidu pean eesti filmi jaoks kasutama mingit eraldi kategooriat, siis see oli maailmaklass.
Ma olen nõus nendega, kes ütlevad, et  sellest filmist saab Eesti klassika.
See on Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, tõsi, algmaterjal on samuti väga hea. Aga Moonika on suutnud suhtuda algmaterjali väärikusega ja teha ühe suurepärase filmi.
(ja ma ütlen teile veel, andke naistele filmitegemise võimalus. Juba nõukaaajal, kui Eesti meestegijad unelesid ja uimerdasid, siis Helle Karis, Leida Laius rääkisid normaalseid hingeminevaid ja tempokaid lugusid)

Leelo Tungal võib olla õnnetu, et koer või aabits oli vale ja et ema tagasitulek oli päriselt natuke teisiti. Aga need on detailid, mida teab ainult tema. Suures plaanis  võib ta rahul olla. Maailmale on jutustatud üks imeline lugu. Üks osa Eesti ajaloost, huvitava nurga alt ja väga hästi.
Ma käisin kinos paar päeva tagasi, ja praegugi veel, kui sellest kirjutan, tõuseb klomp kurku, film ketrab peas ja silmad lähevad märjaks. Väga väga mõjuv.
Selline film, et vahepeal naerad ja samal ajal on kogu aeg nutt kurgus. Leelolik. Leelo stiilis.

Miks mulle meeldib Eestis elada

Selle postituse avaldasin ma 2012 aastal.
Juhtusin internetis nägema ülihead postitust, 100 põhjust öelda Eestile aitäh ja mul tekkis tahtmine oma postitus uuesti avaldada,
Me elame imelises riigis. Täna on see päev kui märgata kõike kaunist ja öelda: aitäh, Eesti!
Palju õnne meile kõigile!
#eesti100

1. Eesti keel
2. Minu lähedased, sõbrad. Ühine taustsüsteem ja minevik
3. Neli aastaaega
4.  Eesti on väike, paindlik, hoomatav. Kõik tunnevad kõiki. Mis, tõsi, on samal ajal vahel ka miinus
5. Inimtühjad piirkonnad ja privaatsus.
   Mul on õnnestunud sõita Pärnu Valga teeristist kuni Riidajani nii, et minust ei möödunud ühtki autot ja ma ei näinud ühtki inimest. Asulates ja külades seisis küll autosid tee ääres, kuid inimesi polnud. Oli suvi ja päevane aeg. Üsna kummastav kogemus.
6. Ja privaatsus ka inimlikus mõttes. Vaikus. Rahu. Müüjad ei ela seljas ning peatuses ei pea small-talki veeretama. Keskmine eestlane räägib vaikselt ja rahulikult
7. Tasuta wifi ja interneti lai levik ning kättesaadavus
8. e-teenused. Võimalus ajada suurem osa elust korda kodust lahkumata