Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 22. november 2021

Printsess, Bond ja Manul

Kui me pühapäeval liiga vara ärkame, siis kuulame taustaks saadet Käbi ei kuku. Mu mehel on sellega mingi teema, mistõttu toob see alati kaasa diskussioonid selle saate kontseptsiooni õiglusest.

Tafkav pani sellele teemale hea nime. Printsessid.  Eelise saamine õigesse perekonda sündmise tõttu. Kas printsesside elu on lihtsam. Muidugi, huvitav on, kuidas ajas on ka printsessi staatus muutunud. Kui varasemalt tähendas printsess vabadust ja lihtsamat elu. Siis tänapäeval on vastupidi. Reegleid ja raame. Tsiteerides klassikuid, kes tahaks tänapäeval olla printsess. Ainult hullumeelne.

Aga nii ehk naa. Ma olen alati austusega suhtunud neisse, kes nn tavalisest perest tulles on edu ( vanematest erinevas valdkonnas ) saavutanud.

Näiteks Randvere pere lapsed, vennad Uusbergid ja Piusid, või õed  Realod, Talid  ja Kissad. 

Teisalt. Mõtle, milline surve ja  seisus kohustab on nt Ilvese või Tarandi poegadel. Valitsusliikmetest rääkimata.  Kõik mu tuttavad nooremad õed-vennad räägivad, kui "tore" oli koolis kuulda, "aga sinu õde/vend ".. see õigustatud(?) ootus ja vastutus nn perekonna hea nime eest...Ehk me oleme printsesside vastu liiga karmid?

Käisin vaatamas uut Bondi. ( Memo: guugelda, kuidas tehakse bondilaule). Ja lugesin Darja Dontsova krimkat. Raamat on küll kirjutatud u 20 aastat tagasi. Aga mulle tundub, et suurt midagi Venemaal muutunud pole. Naised, kes ihaldavad kasukat, kulda ja meest, kes ei peksa. Vene seksism on tegelikult huvitav nähtus. Nagu kaks paralleelset maailma, kus eraldi ollakse tugevad ja tegusad. Aga kohtudes mängitakse oma rolle. Vene naine võib olla tõeline matroon ja rivistada mehed, nii et mitte üks piuks vastu ei tule. Aga seepeale plaksutada ripsmeid, ahh.. mis nüüd mina nõrk naine.  Ja krimijuhtumeid on neil lihtne lahendada, sest venelane on külalislahke ja jutukas.

Venemaa on teatavasti paljurahvuseline riik. Aga ilmselt niipea ei näe me kõrgel positsioonil tadzikki või usbekki. 

Ja Inglismaa. Ma ei taha filmi spoilida, aga etniline mitmekesisus, naised juhina, usaldamatus.. on norm. Isegi mees ei ole enam oma impulsse mittekontrolliv manipuleeritav matšo, vaid täitsa normaalne inimene. Film ise.  Umbes 90 % filmist ajas keegi kedagi taga, nii et ega filmis suurt mingit sisu polnud, aga ilusad loodusvaated ja tore ikka. Selliseid filme peabki suurelt ekraanilt vaatama. 

Mulle väga meeldis, kuidas peale plahvatusi heli muutus, nagu ta peakski muutuma- sa oled kurt ja hääled tulevad läbi sordiini. 

Käisin lapsega loomaaias manulit vaatamas. No küll on armas loom !! Ja mitte keegi ei süga teda kurgu alt :( Pesitseb piisonite vastas, kui kedagi huvitab. Manuli kõrval elas korsak, keda ma pole varem märganud. Ka väga armas krae. Vesisiga, kes oli teine eesmärk, me kahjuks ei näinud. 

Huvitav oli see, et kaamelid pikutasid mõnuga õues. Niipalju siis kõrbest. Üldse, tundus, et loomadel on tõesti igav. Üllatavalt paljud olid väljas ja tulid uudistama. 

Loomaaiast väljumiseks tuleb majast läbi minna. Ukse juures on ema umbes 4 -5 aastase lapsega. Emme, tõrgub laps. Ma ei saa minna, mul ei ole ju maski... #21.sajand #uuspõlvkond



9 kommentaari :

  1. Oo jaa, noorema õena väikelinna põhikoolis käia oli... jah. Johhaidii. Tegelt noorema õena terve elu väikelinnas oli... johhaidii :D

    VastaKustuta
  2. Ma ei tea, veel sadakond aastat tagasi pidid nii printsessid kui printsid näiteks abielluma sobikuks kuulutatud inimestega, polnud mingit erilist vabadust, võta näiteks Edward VIII.
    Vastutus perekonna hea nime eest on absoluutselt kõigil inimestel, ma arvan, aga mõnes olukorras on perekond lihtsalt laiemalt tuntud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. eks ta tõsi ole. Kuigi, kui raamatuid/filme uskuda, siis nii mõnigi neist abieludest oli täitsa okei. samas, võrreledes tavainimesega oli neil elu ikka lill. Kuigi kuldses puuris.

      Kustuta
  3. Su jutu viimane lõik on väga depressiivne. Loodan väga, et maskidega nägusid ei jää me kauaks nägema. Minu jaoks on mask tahte, mõtte ja sõnavabaduse piiramise väljendus. Taaskord ilmus artikkel maskide mõttetusest, aga teatavasti faktid usku ei kõiguta. https://www.cato.org/working-paper/evidence-community-cloth-face-masking-limit-spread-sars-cov-2-critical-review#

    VastaKustuta
    Vastused
    1. "Taaskord ilmus artikkel" ja "faktid" ei ole kuigi seotud asjad.

      Veenge kõigepealt meedikute kogukond ära, et maskidel pole mõtet. (Ehkki ma ei tea, kes need veenjad peaks olema. Teadlased?)

      Kustuta
  4. Tollal ju ei huvitanudki kõrgemat seltskonda väga abielu, st huvitas ikka, aga majanduslikust-poliitilisest aspektist. See ei tähenda, et eraelu poleks olnud. Krt, ei ole meeles, kes oli see prantsuse luuletaja, kelle kohta õppejõud ütles, et teda peeti kohtlaseks, sest ta kirjutas oma abikaasale armastusluuletusi - normaalsed inimesed teatavasti kirjutavad armastusluuletusi oma kallimale või armukesele, mitte abikaasale.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Notsu nkn võiks anda ammendava nimekirja sellistest :)

      Kustuta
    2. praegu ei tule ühtki konkreetset ette, aint ilukirjanduslik tegelane de Clèves, kes armastas oma naist nagu armukest, millest tuli kõigile palju jama.

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!