Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

Reede, 30. juuli 2010

Nännifännid ja pärisfännid

Tahad süüa täna õhtul Egoistis? Aga 5000 kroonist kella? Äkki turismireisi Türki?
Aga palun- veeda iga päev veerand tundi Facebookis ja see kõik võib olla sinu!
Erinevalt tavalistest tarbijamängudest, kus vaja osta toode, täita kupong või saata SMS- on siin vaja klikata "meeldib". Kirjutada sisutühi kommentaar või üles laadida moblaga klõpsatud pilt. Ning võiduvõimalus on päris suur- fänne on tegijatel firmadel ainult ca 5000, paljudel  vähem. Ning tegelikult ei peagi sa olema kõigi fimade fänn- loodud on lausa lehekülg Auhinnamängud, kus "paremad palad" kokku nopitud. Vaatad hommikul lehe üle ning sinust saab sobiva auhinnaga firma fänn. Võiduvõimalus suureneb seda enam, mida rohkem sõpru sul on- ehk siis- sa loodetavasti taastoodad uusi fänne ja teed firmale reklaami.

Kolmapäev, 28. juuli 2010

Pilvebaleriini lood 7- Maasikad

Need maasikad kasvavad taevani!  Istutage need aeda või pottidesse rõdul siis, kui teil tekib mõni vaba minut!
Jah. Ma murdusin. Ja mul tekkis vaba minut. Sest mõelge ise:
Üks euroopa aednikest on aretanud välja tõeliselt hämmastava maasikasordi. See sort on võimeline küündima kuni 2 m kõrgusele ja andma saaki 5 kuud aastas. Ta kannab suuri, ilusaid marju, mida te saate noppida puhaste, tervete ja uskumatult aromaatsetena.

Mul pole ei kasvuhoonet ega aiamaad, aga eelmisel aastal turult hangitud taimed andsid rõdupotis nii mõnegi marja. Pealegi lubati mulle:
Ta kasvab mistahes pinnases, on külmakindel.  
Loomulikult juhul, kui juhtub uskumatu asi ja ma ei saa hiljemalt 90 päeva pärast suuri maasikakobaraid.... siis antakse raha tagasi.


Uskumatu asi juhtuski:) Ilmselt on süüdi petersell...
Leia 10 erinevust:
nende maasikad
minu maasikad

Teisipäev, 27. juuli 2010

Õigus olla hull

Mu lemmikseepides on järjest olnud kaks juhtumit, mis on pannud õhku ahmima. Ühes seebis jättis üksikema lapsed ööseks üksi ning loomulikult võttis sotsiaalamet "laste heaolu nimel" emalt lapsed ära. Teises seebis ujus meeskangelane natuke liiga kaugele, mispeale paigutati ta hullumajja.

Ma ei tea kas Ameerikas on ka päriselt nii (ei viitsi otsida) või olid need stseenid pigem intriigi huvides. Aga ka lähemal toimub. Suhkrumaks nimelt. Oma seisukoha selles küsimuses olen juba kirja pannud, ei hakka kordama.

Esmaspäev, 26. juuli 2010

Eestlane ja venelane vol7- rahvaste suhtlemise keel

Lugedes selliseid artikleid, tundub mulle vahel, et aeg on seisma jäänud. Ei, kindlasti mitte ei eita ma vene keele õppimise vajalikkust ning  täiesti kindlasti ning omal nahal olen ma tunda saanud, kuidas vene keele oskus annab konkurentsieelise.
Aga järgnev põlvkond?
Hiljuti oli paanika selle üle, et avalikus teenistuses on liiga vähe emakeelena vene keelt kõnelevaid inimesi. Ei tea, ehk see avalikus sektoris nii ongi. Aga kui vaadata natuke laiemalt, siis - üllatus, üllatus- peale on kasvanud uus põlvkond esimese keelena vene keelt rääkivaid inimesi kes aktiivselt osalevad Eesti elus ja muuhulgas valdavad vabalt nii eesti kui ka inglise keelt.

Reede, 23. juuli 2010

D. Carnegie "Kuidas võita sõpru..."

Kuku raadio kummitab terve nädal, et D.Carnegie raamatust "Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi" on välja antud uus trükk.
Ma lugesin seda raamatut ääretult vastuvõtlikul ajal teismeeas ning  kindlalt võib väita, et see on üks raamatutest, mis on mu elu mõjutanud ehk rohkemgi kui tahaks. Nii mõnestki selgeksõpitud "nipist" üritan siiani lahti saada...:)
Ma mäletan, et mu peamine emotsioon seda raamatut tookord lugedes oli kartus- aga mis siis, kui keegi teine on veel seda raamatut lugenud ning näeb mu "trikid" läbi?
Sest see raamat töötas ja töötab. Inimestele meeldib meeldida. Neile meeldib positiivsus, kiitused ja oi, kuidas inimestele meeldib rääkida iseendast. Uskumatult palju on inimesi, kes peavad parimaks sõbrasuhteks vahekorda, kus üks pooltest ainult räägib (iseendast) ning teine kuulab.

Neljapäev, 22. juuli 2010

Naiivne maailmaparanduskatse

Oli aeg tagasi, kui ma täiesti siiralt uskusin, et inimesed on oma rolli vangid. Näiteks, et sekretär on sellepärast selline nagu ta on, sest töötab sekretärina. Ja kui ta saaks ühel päeval näiteks ostujuhiks, siis ta õpiks mõned töövõtted juurde ja töötaks sama edukalt edasi.
Täna ma tean, et Inimesel ja Inimesel on väga suur vahe. Vahe võimetes, vahe kiiruses-täpsuses, avatuses, motiveerituses ja nutikuses.
Oop loetleb oma kommentaarides üles 101 põhjust, miks tekib struktuurne tööpuudus.

Kolmapäev, 21. juuli 2010

Digiretseptist

Ma olen jälle kõigest valesti aru saanud. Mulle tundus, et hakkas kehtima digiretsept.
Sellega olid mingid probleemid, aga üldjuhul toimib. Olen ise kasutanud ja ostnud. Töötas.
Nüüd tekkis mul vajadus vaadata, kas mingi osa retseptist on veel "varus" või peaksin arstilt uue tellima.
Ma jätan vahele selle, et Patsiendiportaali pole võimalik otse siseneda. Läbi hansapanga sai.
Aga.
Tähtis portaal ütleb mulle, et ma pole kunagi ühtki retsepti saanud ja peale nime pole minust üldse midagi olemas.
Et siis ongi nii, et kallist süsteemist töötab ainult see osa, mis saadab retsepti perearstilt apteeki?? Ja ei mingit ajalugu, jälge- mis tegelikult -minu arusaamist järgi, oligi ju projekti point, et tulevikus oleks arstidel lihtsam...

Kas poleks lihtsam olnud see infovahetus lahendada e-maili teel?  Milleks see pseudoturva, kui varjata nagunii midagi pole.

Küll ma tahaksin kunagi kirjutada labeli "e-rõõmud" all mõne positiivse sissekande:( Uskumatu. Ma ütlen.

Esmaspäev, 19. juuli 2010

Keskerakonna võidu valem

Juhtusin pühapäeval kuulama Samosti ja Muuli saadet ning mul hakkas paha. See saade oli niivõrd Reformierakonna poole kaldu, et isegi minusugune apoliitiline tegelane sai järsku aru, miks inimesed valivad Keskerakonda. Kaastundest.
Ma kuulan seda saadet üsna juhuslikult ja seepärast ei tea- võimalik, et mõni järgmine saade ülistab samas mahus KE? Ning muidugi on erameedial õigus olla sobivale poolele kaldu. Mõnikord, oma sado-maso perioodidel kuulan ma Kukust Vox Populit. Ka seal ei varja saatejuhid oma irooniat ja skeptilisust Keskerakonna suhtes.

Neljapäev, 15. juuli 2010

Reklaamiklubi. Reklaam ja mina,

Kuumaga on ajud nii pehmed, et igasugu "väga olulised" teemad tulevad pähe. Üritan meenutada, kas on olemas head reklaami, mis ka mõjuks.
Mulle väga meeldis Rakvere "mis teeb eesti naise tugevaks" ja praegune Atria lihade reklaam-see kus jumal käsib grillima minna. Aga grillimiseks liha ostes ostan ikkagi mingist patriotismist lähtudes väikeste lihatööstuste - Saaremaa, Oskari jne tooteid. Kuigi nad pole ammu enam väikesed.
Mulle väga meeldivad Rimi reklaamid, aga selleks, et ma sinna poodi läheks peaks peale maksma- sortiment pole see, mis vaja.
Ma olin naerust kõveras vaadates Heinekeni reklaami- teate küll, kus naine ja mees viivad sõbrad "garderoobidesse" varandust vaatama. Coca reklaamid on super head. Ja tegelikkuses ei joo ma kumbagi neist jookidest.

Mis mulle siis mõjuvad? Saku Ice Black- sõitsin läbi 2 poodi, et seda saada. Igasugu Poola pesupulbrireklaamid- ma ei väsi lootmast, et seekord on reklaamil õigus. Mina olen Barni... käsi tõuseb jälle ostma, et taaskord veenduda kui vastik see toode on... Ja Premia koonusejäätist ostan ilma igasugu reklaamita. Isegi pakend pole ju super-hüper.

Mida siis järeldada? Ma olen ilma huumorimeeleta. Ja mind viib reklaam poodi siis, kui näidatakse isuäratavat toodet ja sellega ei tehta nalja?:)

Teisipäev, 13. juuli 2010

Welcome to Estonia

Pool aastat on möödunud, kui Okia blogis algatati Eesti maine parendamise kampaania. Palja tilliga poiss on endiselt esilehel- aga edasi- FANTASTILINE ! Eesti inimesed, te olete superfotograafid!!

Keegi võiks nüüd Estonia lehe samuti ette võtta ning kel fotograafiaks silma-kätt, võtke osa ka Wikipedia palvest.
Tundub, et fotograafia ongi Eesti Nokia:)

Esmaspäev, 12. juuli 2010

Pidurivedelikuga vaktsineeritud sai

Hiljuti oli mul vaja osta kingituseks läpakas. Olen arvutiasjades täielik võhik. Kuna ma olen ühe tehnikaajakirja aktiivne lugeja, siis esimese asjana külastasin selle ajakirja kodulehel olevaid testitulemusi. Paraku oli arvuti, mille olin hinna-kvaliteedi suhte põhjal välja valinud, nimekirja lõpus. Hmm.. Järgmisena pöördusin foorumite poole ja sain kinnitust, et minu poolt väljavalitud mudel on super ning ajakirja testivõitjad pole tegelikult mingid tegijad. Ametlik tõde mulle ei sobinud.

Suvi on muutnud aktuaalseks jälle soolapuhujate teemad (head artiklid näiteks James Randi intervjuu ja Martin Välliku lugu) + mul on vana võlg, lubasin kirjutada Tervisesõnumite konverentsist. Ma üritan aru saada MIKS me usume? Ja ehk isegi olulisem küsimus- miks on Perekool meie jaoks usaldusväärsem nõuandja kui teadusajakiri?

Reede, 9. juuli 2010

Tahaks puhas olla...

Ma olen pesu pesnud no nii umbes mitukümmend aastat. Praegune masin ja garderoob on ka olnud piisavalt kaua, et omada kogemusi.
Ja nii mõni aasta tagasi avastasin järsku, et ma ei oska pesu pesta! Kõigepealt tekkis probleem valgete laikudega musta värvi pesul. Õnneks lahenes see teema kiiresti- selgus, et musta värvi riiete puhul ei tohi kasutada pesuloputusvahendit... ok. Peseme ilma.
Siis ühel päeval särke triikides avastasin, et värskeltpestud särk lõhnab lisaks osoonile veel higi järele. Nagu poleks pestud. (Mäletate: kuigi mu mees töötab kesklinnas on tema särke vaadates tunne, nagu töötaks ta põllul...:))

Kolmapäev, 7. juuli 2010

Laisa naise monoloog

Keegi soomlane annab teada, et meeste töö on rohkem väärt kui naiste oma. Ma ei tea kuidas Soomes asjad on ja mul pole ka käepärast ühtki Eesti uuringut. Lihtsalt elust.
Pole mul olnud ühtki meeskolleegi, kes töötaks produktiivsemalt kui naisterahvas. Eesti  naised on tegijad. Ja rõhk on just sõnadel- teeb ära. Kiiresti. Korralikult. Mitu asja korraga. Detailidesse tarkerdumata.
Mees võtab telefonikõne. Pärast seda puhkab 10 minutit ning räägib kõigile, kes kuulda tahab, kui vinge asjaga ta hakkama sai.
Naine on sama aja jooksul korda saatnud 5 asja. Lihtsalt ei kaaguta niipalju oma tulemustest.
Kehtib ka seos, et mida kõrgemal ametikohal töötad, seda rohkem saad ise oma aega planeerida, seda paindlikum on su tööaeg- ja kes meil põhiliselt kõrgetel kohtadel töötavad? Mehed?
Ükski mees ei kujuta ilmselt ette, mida tähendab 12 tundi vahetust müüjana, lasteaiakasvatajana, medõena...

Loomulikult on erandeid. Ja väga laisku naisi ja väga tegusaid mehi.
Miks selliseid artikeid küll avaldatakse?

Teisipäev, 6. juuli 2010

Nostalgiateisipäev: suvi

Lisaks oma kevaderaamatule, on mul ka suveraamat. Iko Marani "Pikk päev" ja just see vana, Ene Pikk´a illustratsioonidega.  Fantastilised unenäolised joonistused (mille põhjal sai omal ajal õpitud kive joonistama.)
Täiesti meisterlik teos, mis annab edasi just selle õige suvemeeleolu. Mida aasta edasi, seda rohkem kulub lugemise ajal taskurätikuid:)

Koondportree minu maasuvedest.
Rutaka hommiku päikesetriibulise vaibaga, unise pärastlõuna. Jahedad sirelipõõsaalused ja pommidega kell. Metsmaasikad tolmuse endise raudteetammi ääres ja elu esimene rästikuehmatus. Hämar saladusi täis pööning ning vastu akent toksivad õunapuuoksad.

Esmaspäev, 5. juuli 2010

Ma olen masin?!

Olen üsna käbe naisterahvas.
Aga kui korjan näiteks marju koos oma emaga, siis jään lootusetult häbisse: samal ajal, kui minul marjad põhja katavad, hakkab emal üldjuhul pool ämbrit täis saama.  Lohutuseks on ema mulle alati rääkinud oma ämmast, kellega ta kunagi võistelda ei jõudnud.
Geni raames on minuni jõudnud mu vanaema (ehk siis eelnimet ämm) mälestused oma emast ja vanaemast. Veider, aga muude helgete meenutuste kõrval  pidas vanaema vajalikuks ära mainida selle, kui kiired naised tema esiemad olid- töö lausa lendas käes ja külas polnud vastaseid:)
Mõtlen siis, et kui mina olen kiire. Minu ema väga kiire. Minu vanaema väga-väga kiire, vana-vanaema väga-väga-väga kiire ja vana-vana-vanaema väga-väga-väga-väga kiire, siis.... millega see lõppeb? Kas mu esiema oli masin??:)

Reede, 2. juuli 2010

Vastamata küsimused

1. Kust alguse saab meie kodumaa. Miks TV3 uudiste ilmateade piirdub Tallinna, Tartu, Pärnu ja Kuressaarega. Kui loogika on suvi = rand, siis miks Tartu? Ja miks mitte Toila, Narva-Jõesuu?

2. Milline seos on kirikul, võidupühal ja jaanipäeval. Paganlikumat püha on võimatu leida ning miks on vaja õnnistada võidupüha tuld kiriklikult?

3. Kas on välja antud seadus, et kõik linnulihatoodete reklaamid peavad olema võimalikult nõmedad? Alles me toibusime Rannamõisa seksistlikust ja labasest rebasest. Siis lükati Talleggi turvalises tootmises varjul olnud kramplikud ja õnnetud töötajad rambivalgusesse. Ja Kikas- kaks rullnokka ja moororatas ?? Wtf. Ok, see on küll kordades parem kui eelmine "kanaarid". Aga kes küll ometi on linnulihatoodete tarbija ja reklaamide sihtgrupp...?