neljapäev, 13. august 2020

Mida mehed kardavad?

Viimasel ajal tuleb järjest rohkem vestlustest välja, et eesti mehed on konservatiivid. Jah, nad võtavad vastutuse laste ning majapidamise eest, nad toetavad oma naise enesetostust. Nad võivad isegi hääletada reformi ja SDE poolt ning nende FB seinal on täiesti normaalsed 21. sajandi vaated.
Aga, siis on hetk ja seesama mees on natsionalist, rassist, seksist.. jne.
Ehk siis kapikonservatiiv. Ma ei tea kumb on nende õige pale ja kumb ühiskonna ootustele vastav.

Et Kaur ja Notsu mind ei süüdistaks üldistamises, siis defineerime, mida ma pean sõna "konservatiivne" all silmas (PS ma pean tunnistama, et andmete esitus nii Emori, ERR, kui ka reitingud.ee lehel on väga halb, mitmeti tõlgendatav ja manipuleeritav. Andmed on laiendatud kogu valimisõiguslikule sihtgrupile ning eelistuseta inimesed on välja jäetud.)
Aga, ma siis üldistan samuti ning väidan, et nende kolme uuringu keskmisena toetab EKRET ca 25% Eestis elavatest valimisõiguslikest meestest.
Ma võtan ainult EKRE numbri, sest kuigi  ma saan aru, et keskmisel valijal puudub mälu, siis  mina küll mäletan mis tragikoomilist ja naerväärset kiviaegset juttu need taadid koalitsoonilepingu sõlmimisel ajasid ning teoreetiliselt peaks konservatiivseks nimetama vist ka Isamaa ja Keskerakonna valijaid?
Ja tuletan taas meelde, et tegelikult, nagu ma oma postitust alustasin ei ole valimiseelistus ja tegelikud vaated korrelatsioonis ja kui 25% on padukonservatiivid, siis ju 75% ei ole. Seega enamus pole.
Wikipedia defineerib konservatiivsust:
muutuseid ei tohi teha kiirustades, järsult ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Vajalik on säilitada ühiskonnaelus võimalikult palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute lahenduste puhul ei või kunagi teada, kas need ka reaalselt töötavad



Ma olen sel teemal pikalt mõelnud, aga kuna mul pole ei vastust ega hüpoteesi, siis olen selle postituse kirjutamist edasi lükanud. Viimases Ekspressis, aga, kirjutas  Raul Rebane: "Tulevikuhirm on reaalne jõud. Kui ei suudeta kohaneda tulevikuga, siis jõutaksegi tagasi ettekujutuslikku minevikku."
(EE 12.08.2020), ehk siis, ma pole oma mõtetega üksi.

Ma olen õppinud ( meeste kirjutatud) ajalugu, et juba iidsetest aegadest olid mehed need, kes viisid maailma edasi. Avastasid ja leiutasid. Naised seda ei teinud. Naised olid alalhoidlikud, valvasid kollet ja lapsi. Bioloogilistel, füsioloogilistel ja hiljem ka kultuurilistel põhjustel.

Ma jätan kogu maailma kõrvale, mul pole lihtsalt piisavalt teadmisi. Vaatame Eestit.

Kui mõelda Eesti vanasõnade, kõnekäändude ja memuaaride peale, siis Eesti naine pole olnud mingi jalamatt vaid täiesti adekvaatne subjekt. Nii et ma pigem pooldan seda hüpoteesi, et enne ristiusustamist oli Eesti ühiskond pigem soolselt egalitaarne ja võim sõltus pigem inimese isiksusest kui soost.
Vaatame taas fakte

1650  aastal paiku  said Noarootsi koolis haridust ka tüdrukud (rootsi keeles)
1765 laiemalt talurahvakoolide levik
1897. aasta rahvaloenduse andmeil oskas Eesti elanikest lugeda 91,2% ja kirjutada 77,7%
1905. aastal lubati esimesed naised Tartu Ülikooli vabakuulajatena
1912 leiutas Fromm õmblusteta kondoomi. Usutavasti jõudis see mõned aastad hiljem ka Eestisse
1917 said naised Eestis valimisõiguse
1919. aastal lubati naised täieõiguslikult ülikooli
1944 Olga Lauristin  ENSV sotsiaalkindlustuse rahvakomissar
1945 st nõukogude ajal oli abort täiesti legaalne ja aktsepteeritud pereplaneerimisvahend; köögitüdrukust võis saada minister; lapsed viidi sõime 6- kuuselt. Ehk siis oli mis oli, aga naiste eneseteostusega oli ENSVs vähemalt teoreetiliselt kõik hästi
1950-1960 hakkasid levima esimesed hormonaalsed kontratseptsiivid, Eestissse jõudsid usutavasti kümnend hiljem
1971 Eesti esimene naisminister Renate Kaasik ( eksiilvalitsus)
1990 sotsiaalhooldusminister Siiri Oviir
2017. aasta andmete järgi oli Eestis kümnest juhist kaks naised,  naisjuhtide osatähtsus Eestis on suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt ning naiste osakaal juhtide hulgas tõusnud viimase 10 aasta rekordtasemele,Viimasel ajal on meedias esile tõusnud noored naisjuhid : Terviseamet, Lõunakeskus, Wolt, Barbora, Salvest jne jne jne
2020 naisi riigikogus 29, valitsuses 2
ja president on Kersti Kaljulaid

Miks siis mehed kardavad ja mida nad kardavad. Mis muudab mehed konservatiivideks?

Loogiline vastus oleks, et mehed kardavad kaotada võimu. Aga miks? Olgugi, et Eesti naised oskavad ca 250 aastat lugeda, on saanud 100 aastat kõrgharidust ja valida, näitavad ülaltoodud numbrid, et nad ei ohusta  endiselt meeste võimu.

Raul Rebane viitab kohanemisraskustele. Mis on 100% õige ja ei kehti ainult meeste kohta ja konservatiivsuse kontekstis. Muudatuste hirm väljendub täna igas valkonnas. Kuna meie ümber toimuvad muudatused, mida me ei suuda hallata (koroona kohe hea näide) siis üritame saavutada kontrolli mingitegi asjade üle, et vähemalt säiliks illusioon turvatundest.

Hüpoteetiline vajadus omada kontrolli selles tänases segases maailmas peaks samas laienema ka naistele. EKRET toetab 11,4 % valmisõiguslikest naistest. Kas võib olla, et naiste väljund on lihtsalt teine. Et kui mees tahab hoida ukrainlased kapsapõllust eemal ( sest teatavasti saab lapsi ju kapsalehe alt ja kus selle häda ots, kui ukrainlased sealt läbi käivad ( FBst leitud nali), siis naised loovad kontrollilllusiooni kontrollides toitu, lapsi, välimust, liikumist??
Ning ta ei näe oma isikut ohustatuna, kui partner on samasooline, teisest rassist või kannab rohelisi juukseid?
ja see on sellepärast nii, et naisel lihtsalt pole olnud seda võimu, mida ta kardaks kaotada ?

Mu empiirilised vaatlused näitavad ka seda, et teiste elud jäävad ette inimestele, kes on a) egotsentrilised või b) kel on palju aega. Siin tuleks nüüd peeglisse vaadata emadel, vanaemadel, kasvatajatel, õpetajatel ( me ju kõik eeldame, et need on naised :)). Kui me suudaks poisid koormata nii nagu tüdrukud, jääks neil vähem aega pseudoteemadel juurdlemiseks ning nad pigem ohkaks kergendatult kuuldes, et kaks meest viitsivad/vaevuvad/võtavad vastutse ühe lapsukese kasvatamise eest. See, et naised on seotud lastega, on andnud neile ka usutavasti teadmised: inimesed ongi erinevad, iniemsed võivad üllatada, eelarvamused  võivad osutuda valeks, läbirääkimistega saab kiirema, püsivama ja parema tulemuse kui käsuga jne. Ehk siis. Mis neist teistest inimestest kontrollida, see on mõttetu. Naised kontrollivad ennast, mehed teisi?

Mul on meeles Lennart Meri raamatust "Hõbevalge" mõttekäik ( või oli see kusagil mujal?). Mujal maailmas on looduse liikumine ettearvatav. Idast tõuseb päike ja loojub läände. Iga päev. Vahel on tormi ja maavärinat ( kui jumalad pahaseks saavad). Põhjamaades, aga, pole see kõik nii selge. Vahel on ööd valged ja päevad pimedad. Päike on harv külaline ja detsembrikuus võib olla soojem kui jaanipäeval. Ikka ja jälle tuleb kusagilt keegi, kes vallutab ja toob uusi tuuli ja kombeid. Nii on olnud ja jääb.
Ehk siis sellest põhjamaalaste looduseusk ja tolerantsus. Mille ma nüüd kasutaks ära ka oma mõttekäigus. Eestlane on harjunud, et mitte miski pole stabiilne ega püsiv. Et kindel on see, et kõik muutub.  (mis tegelikult Hofstede järgi ei vasta tõele, sest Eestil on kõrge muudatuste vältimise indeks ( uncertainty avoidance). Lebod riigid on hoopis Jamaika, Taani, Rootsi, Singapur ja Iirimaa... aga jätke mulle see illusioon)
Ja sellepärast saime hästi hakkama riigikorra vahetusega. Ning oleme oma ühiskonda siiamaani suutnud üles ehitada sallivana, muutustele avatuna, katsetades, testides põnevaid lahendusi?

Mis siis nüüd on juhtunud? Kuhu on kadunud meie (meeste) usk muudatustesse? Miks ei avastata uusi planeete ega leiutada põnevaid masinaid? endiselt ei õitse Marsil õunapuud ja me kasutame 20. sajandi tehnoloogiaid!!

Nagu ma alguses kirjutasin. Mul ei ole vastust ega hüpoteesi. Ma tahtsin lihtsalt oma küsimuse kirja panna. Mida mehed kardavad? Miks me juhime oma riiki konservatiivsuse suunas?


43 kommentaari :

  1. "Naised kontrollivad ennast, mehed teisi?" Naised (mitte kõik muidugi) kontrollivad mh ka lapsi, sh poegi. See hirm on nagu ka võitlus, et ema võimu alt pääseda ehk. Ma olen lähedalt näinud uskumatuid elusid manipuleerivate emade ja nende poegadega. Oma suhe ei toimi, julgust pole lahutada ja mehele ei saa kätte maksta, siis karistatakse poega. Kusjuures need inimesed ei saa sageli ise aru, mida nad teevad ja miks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. see on tõsi ja ma tean, et mina näide on paha näide. Aga minu lühikeses elus ja väikeses tutvusringkonnas on pigem isad need, eks ukselingi küljes ripuvad ja emad need, kes lapse kodust välja tõukavad. Mine ja ela nüüd ise... :)

      Kustuta
  2. Sa lubasid defineerida, mida mõtled "konservatiivsuse" all, aga ei defineeerinud.

    Mõned mõtted edasi veeretamiseks.
    - EKRE toetus ei väljenda minu arust toetust konservatiivsusele, vaid autoritaarsusele - meie otsustama teiste (naiste, välismaalaste, haritlaste, arstide jne) eest, mis neile hea on ja mida nad ise väärt on. See klapib ka sinu viidatud "kontrolli" teemaga.
    - Mehed peaks olema keskeltläbi nooremad kui naised
    - Mehed peaks seetõttu olema keskeltläbi surmale lähemal kui naised

    Aga üldiselt vastates ei ole mul mingit vastust. Kust tuleb ihalus muinasaegse ühiskonna järele? Ja miks just meestel? Ei tea, ei tea. :(

    VastaKustuta
    Vastused
    1. "EKRE toetus ei väljenda minu arust toetust konservatiivsusele, vaid autoritaarsusele" - mhmh.

      Ei juhtu just tihti, et ma Mihkel Kunnusega nõus oleks, aga vaat selles asjas, mida ta tihti korrutab, küll: EKRE ja nende valijad ei ole konservatiivid. Partei, kes kuulutab, et tahab radikaalseid muuduatusi teha (põhiseaduslike väärtuste ründamisest kuigi radikaalsem ei saa olla), ei ole per definitionem konservatiivne.

      Kui Eesti Vabariigi algusaegadest lähtuda, siis kõige konservatiivsem oleks olla sotsdem.

      Kustuta
    2. jah, nad tahavad muuta, aga muuta TAGASI, mitte edasi.
      no kuidas saab näiteks tõsimeelselt planeerida aastal 2020 Rail Balticut, mis rajaneb 20. sajandi tehnoloogial?
      Ma meelega lähen sooteemast ja poliitikast välja.

      Kustuta
  3. Ma arvan, et kardavad vähesed, muretsevad paljud.
    Üksikjuhtumite üldistamiseihalus viib jamade kumuleerumisele. Isiklikult olen nii vana ja üle-ning läbielanud mees, et ei karda suurt midagi.
    Mis muinasaeg??
    Mis auoritaarsus?
    Kui Kaur mõtleb sellega meie riigis toimuvat, siis ses osas on asi suuresti inimestevahelises suhtluses kinni, mitte niivõrd erakondlikus kuuluvuses.
    Maailm keerab tasapisi hukatuse poole küll - praegune koroonakriis on õieke, viljad tulevad Aafrika nälja-ja veehädast, Aasia ülerahvastatusest, hetkes elavate superrikaste varanduse suurenemise eesmärgil koordineeritud maailmamuutmisehimust ja tuure tõstvast tehnoloogiakriisist.
    Mis saab lastelastest ja kuidas nad muutuval planeedil elavad (kas üldse on elu mõnekümne aasta pärast) - selline on isiklikult minu pisike mure.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, ma olen lendavaga üldiselt väga nõus, pikas plaanis teevad tema hästi üles loetud muutused kõigele muule tuule alla.

      Ma ei mõtle, et meil oleks muinasaeg ja autoritaarsus, vaid seda, et inimesed laigivad ja valivad erakonda, kes taob muinasaja-ihalust ja käitub üldiselt autoritaarselt. (Ma ka ei tea, kas kõikide solvamine on autoritaarsus.)

      EKRE kordab Trumpi võtteid ja käitumist. Ja Trumpi valijate uuringud näitasid, et kaugelt kõige paremini korreleerus Trumpi valimine just autoritaarsete eelistustega. Seda nii kodus (kas laste puhul on tähtis vanemate käskude täitmine või iseloomu vaba areng?), ühiskonnas (rangete karistuste pooldamine ja jäigad reeglid) kui tööl (kas käsuliin ja hierarhia on tähtsam kui efektiivsus ja paindlikkus?).

      Kustuta
    2. Ja endise (lühiajalise) riigiametnikuna tunnistan, et ihalus tugeva juhi järele on ka minus väga olema. Miks me peame aastaid jaurama mingi lolli arengukava ümber, las tuleb (hea ja tark) kunn ja ütleb, mida teha!!! Maha umbmäärasus ja bürokraatia, elagu enesekindel puusalt tulistamine, ükskõik mis suunas siis!

      Kõlvart, Helmed, Trump tajuvad seda soovi ja ratsutavad selle peal väga edukalt.

      Kustuta
    3. Koroona on tõepoolest köömes paratamatult tulevate suurte vapustustega võrreldes. Personaalselt loodan, et inimkond poliitikute juhtimisel suudab veel paarkümmend aastat (kauem mulle suurt korda ei lähe) pead liiva all hoida ja uppuva Titanicu orkestrina lõbusalt edasi pilli mängida :P

      Kustuta
    4. Kusjuures, see võib ka üks vastus olla. Me kõik teame, et maakera on omadega õhtul. Pigem on küsimus strateegia valikus. Keerame tagasi või otsime lahendusi.

      Ma lugesin kusagilt fakti, et riigid, kus eesotsas on naisterahvas, tulid koroonaga paremini toime. Ma usun, et see fakt on kergelt ümberlükatav. Aga see on küll ümberlükkamatu fakt, et kõige rohkem on hädas riigid, kus eesotsas vana mees. Haiguse levikul ja surmade arvul on mitusada muud põhjust, kui presidendi sugu ja tegevus, aga midagi on ühist.
      Püüan pea liiva alla peita ja eitada.
      Ma kardan faktidele silma vaadata.

      Miks?

      Kustuta
  4. Alguses oli poisslaps..
    mehed ise ei taha midagi
    ema teeb selgeks eesmärgid
    seejärel ema valitud abikassa
    võtab üle mehe karjäärijuhtimise

    Mehed tahavad mida nende naised tahavad.

    Kuhu on kadunud meie (meeste) usk muudatustesse?
    Prantslastel on vastus mõistatusele: otsige naist.
    Mehed iseenesest ei karda midagi seni kui on naine
    kuhu/kelle taha võib alati turvaliselt parkida.

    VastaKustuta
  5. "Mul on ähmaselt tunne, et mina kui mees peaksin vastutama suguharu turvalisuse eest, aga kuna ma tunnen ennast üleilmsete protsesside meelevallas täiesti abituna, siis tekitab see minus mehena läbikukkumise või nurjumise tunnet. Ainus, mida ma saan teha, on joonduda kõige kõvemini pröökaja selja taha, püüdes ennast veenda, et temal on mingi plaan ja osa tema autoriteedi-aupaistest kandub maagiliselt ka mulle üle. Sõjatantsu-rituaalide juurde kuulub veel odavarrega vehkimine ja oma südame kinnitamiseks kujuteldavate vaenlaste (süvariik, homoteerull, sorosmarksistid, oravasotsirotikutsikad) koledate sõnadega sõimamine."

    Või midagi sellist?

    Samas on mul raske uskuda, et kõva kätt ja valju korda ihalevad mehed muretsevad planeedi tuleviku ja globaalprobleemide pärast, kui ma loen, kuidas nad nt Greta Thunbergi mõnitavad.

    VastaKustuta
  6. Kas kartus pole mitte suures plaanis sisemine ebakindlus? vajadus (iseendale) tõestada, et olen keegi, minuga peab arvestama? Vanendeid valimata. peale mind tulgu või veeuputus. olenemata soost.
    panin täitsa metsa poole ajama nüüd selle teooriaga või:)?

    soodoma

    VastaKustuta
    Vastused
    1. "Peale mind tulgu või veeuputus" on pigem kartuse täielik puudus ja pohhuism, sest mis see enam korda läheb kui ükskord lusika nurka viskad.

      Kustuta
    2. Ei, ma mõistan Kertu, mida sa silmas pead. See on sama, kui inimesed hakkavad ebakindel olles naerma ja nalja viskama. Kui ma teen teistele haiget, siis minul ju pole.
      Ja ma ei saa mõelda, mis edasi saab, sest siis ei suudaks ma üle laipade kõndida.
      Aga ma pean, sest ma tegelikult kardan.

      Kustuta
  7. Enda arust olen paduliberaal kuid lugedes konservatiivsuse definitsiooni hakkan juba vaikselt kahtlema, sest ei leia selle esimeses osas miskit taunitavat:

    Wikipedia defineerib konservatiivsust:
    muutuseid ei tohi teha kiirustades, järsult ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Vajalik on säilitada ühiskonnaelus võimalikult palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute lahenduste puhul ei või kunagi teada, kas need ka reaalselt töötavad.

    Minu arusaamist pidi on konservatiivsus muutuste igasugune eitamine, mitte nende tasapisi ja kontrollitult sisse viimine. Revolutsioon kui kiire ja kontrollimatu muutuste jõuga sisse viimine: "kõigepealt teeme, siis mõtleme" pole tõepoolest minu maitse. Kas me pole mitte liiga palju igasugu revolutsioonide pärast kannatanud. Uusi lahendusi ei tohi ilma kontrollimata rakendada, see on ju elementaarne. Sama, et sa ei situ enne vanasse kaevu kui uus valmis ja toimib.

    Siinkohal hea sarnasus vaktsiinidega. Mõistusega inimene ei eita lambist aga hakkab tarvitama alles peale äärmiselt põhjalikku teaduslikku uurimistööd, katsetusi ja kontrolli, et need tõepoolest rohkem kasu kui kahju toovad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mõistusega inimene mõistab, et ta ei saa kõiki ühiskonnas toimivad mehhanisme üksipulgi läbi uurida, vaid peab enamikus valdkondades spetsialiste ja üldist vaimsust ja kokkuleppeid usaldama. Muidu oleks meie elu ikka jube raske. Kas see parempoolne liiklus ikka on õige asi? Sõidaks prooviks vasakul, ehk on parem. Lapsed peaks kooli panema teiste kasvatada? Ise peaks iga päev tööl käima ja mingit "raha" teenima? Keppida võib vaid üht naist korraga? Mismõttes ma ei tohi oma kassi ära süüa või haamriga surnuks peksta? Käige p-rgu oma reeglitega! Ei usu ja teen nagu tahan!

      Kustuta
    2. Selleks ongi seadused, et kõik ei hakkaks omapäi tegutsema ja anarhia valitsema. Mind hoidis hiljuti tagasi just hirm seaduse ees mitte mingi udune moraalinorm, kui tekkis tuline isu kaaki mättasse lüüa ;)

      Kustuta
    3. Vaktsineerimise kohta on ka seadused, aga sa miskipärast arvad, et just seal peaks inimene enne "põhjaliku teadustöö" ära tegema.
      Miks sa nii arvad?

      Kaur

      Kustuta
    4. Sest seadused on enamasti vaid sotsiaalsed normid mitte rangel teaduslikul alusel põhinevad arusaamad. Ihualasti linna peal käimise keelamisel pole mingit teaduslikku põhjendust seadusele toetuv sotsiaalne norm paraku keelab. Elu ja tervise puhul usaldan teadust mitte sotsiaalseid norme.

      Kustuta
    5. Kaur, poliitika on paraku see valdkond, kus ei tegutse spetsialistid, vaid (vähemalt meie riigis) isehakanud. Pole aimugi, kui paljusid meie praeguseid riigikogulasi ja valitsuse liikmeid tegelikult diplomaadi-poliitiku eluks kasvatati (minimaalselt kolm võõrkeelt, suhtlemine maksimaalselt erinevate inimestega, hästi avar maailmapilt, laiapõhjaline haridus jne), aga ma kahtlustan, et mitte just paljusid. Ja kui paljud ministrid on viimase 10 aasta jooksul reaalselt töötanud valdkonnas, mida nad juhivad? Niisugused "spetsialistid" ei ärata usaldust. Arstid, liiklukorraldajad jne on tavaliselt oma valdkonnas hariduse omandanud, neil on teadmisi, mida mitte-arstil või mitte-liikluskorraldajal ei ole. Ja lapsi saab väga edukalt kodus õpetada, mul on kogemusi. :) Tegelikult ma siiamaani kahtlustan, et mu keskmise lapse vaimse tervise päästis koduõpe.

      Kustuta
    6. Konservatiivsus kui maailmavaade okei. Miks mitte. Aga me jõuame mu postituse põhiküsimuseni. miks?

      Miks on halb, kui tänu vakstiinivastastele on populatsioon väiksem ja intelligentsem?
      Miks peab soojas kliimas kandma riideid? Paljud pärismaalased ei kannagi ja poelgi ju probleemi.
      Mõlema näite puhul tean ma ainult ühte vastust. Töökohad ja hõivatus.
      Ehk siis, meil on vaja norme, et tagada majanduskasv ja tööhõive? :) :)

      Mõlakale, kes su auto klaasi puruks peksis. Mina ka ei oleks läinud kallala, sest ma kardan. Aga põhimõtteliselt, miks mitte? Maailmas on tänaseni riike, kus vägivald ja anarhia on norm.

      Miks on revolutsioon paha mitte põnev? Praegu tahab Valgevenes üks noor naine vanalt mehelt võimu. See toob kaasa ebastabiilsuse ja võib lõppeda nagu rohelised ja oranzid revolutsioonid st võib minna lihtsa elaniku jaoks hullemaks. Aga miks mitte proovida? Kui me ei proovi, siis me ei saa ju teada?

      Kustuta
    7. Mõte, et majandus PEAB kasvama, on pikemalt mõeldes väga imelik. Jah, intressi-süsteemile rajatud majandus peab kasvama, sest kapitalil on hind ja täna välja antud 100 raha eest tahan ma aasta pärast 100+x tagasi saada. Aga pikas plaanis ei ole see ju võimalik, sest planeeti meil täpselt on 1 tükk, mitte 1+x.

      Kaur

      Kustuta
  8. Mõistusega inimene mõistab
    kuidas inimesed (mehed ) selle
    konservatiivsuse juurde jõuavad:
    see on nende sisemine ebakindlus.

    Ema ja tema rinda ei ole enam,
    tuleb ise elama astuama ja otsustama.
    Kõik uus on kohutavalt imelik ja ohtlik.

    Olukord on teismelise eas nii hull,
    et tahaks kõik segi peksta ja uuesti alustada.
    Niisuguseid teismelisi poliitikuid on maailm täis.

    Indi küsimus "Mida mehed kardavad?" libiseb
    ikka selle stammteema konservatiivsuse libestile.
    Ehkki on selged hirmud: ema, naine, lapsed, sõbrad...

    Või see ongi konservatiivsus?

    VastaKustuta
  9. ÕS: konservat`iivne <2: -t`iivse> alalhoidlik, vanameelne, uuendusvaenulik. Konservatiivne partei, ajaleht, keel. Konservatiivne ravi säilitusravi (ravimitega, mitte kirurgiliselt).

    VastaKustuta
  10. Nomatea, millest te tegelikult räägite. Konservatiivsus- hello, meie ühiskonnas, kes me tulime sotsialistliku võrdsuse ja naiste kõikvõimalike õiguste ajastust. Naiskomabainerid, -kosmonaudid jne. Meie konservatiivsus (loe igapäeva normaalsus) oli tegelikult läänelikust mudelist kaugel ees. Aga see praegune usuline (keelame abordid), võõrvihast vahtutav (kes on õige eestlane), homovihkamist täis (paneme "nad" vangi, nagu nõukaajal) jne. tundub nagu soov viia meid tagasi keskaegsetesse mudelitesse. No "tule taevas appi", seda ei juhtu nagunii. Aga need nn."konservatiivid" lõikavad lihtsalt vilja "rahulolematute" või "ilmajäetute" põldudelt. Ja need pole sugugi ainult mehed.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. nõus, need ei ole ainult mehed, aga pigem mehed. Ja ma olen ka nõus, et reaalsete vaadete taga on (liiga) palju manipuleerimist ja PRi.
      Kas tänu meie minevikule on võimalik eestlast tagasi keerata?
      Aga äkki on?
      Ma lihtsalt küsin endalt, et kuidas ja miks on meis nii palju viha. Loen delfi kommentaare ja ma tahaks kõik need kommenteerijad kokku koguda, teki peale panna,. pead silitada ja lohutada: kõik läheb mööda, päriselt ka keegi siin maailmas armastab teid, te olete vajalikud ja olulised inimesed....

      Kustuta
  11. Hüpotees selle kohta, miks EKRE meeste hulgas parema lõikuse teeb kui naiste hulgas: meeste hulgas on vähem kõrgharidusega inimesi? EKRE edu on suurem ilma kõrghariduseta valijate hulgas.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kõrgharidusega valijaist hääletaks EKRE poolt vaid 10 protsenti.

      Isamaad ja sotsiaaldemokraate valiks vastavalt 10 ja 11 protsenti kõrgharidusega valijaist.

      Allikas: ERR uudised 2019

      Kustuta
    2. Ma saan aru, et need erinevused on tühised, aga huvitavamaks läheb siis, kui võrrelda toetust vähemharitute hulgas.

      Aga teine seletus on muidugi lihtne: EKREt tüüpvalija on vähese haridusega mees maalt. See tähendab, ühiskonnagrupist, kelle staatus ei ole tänapäeval eriti kõrge (ja vanemad nende hulgast mäletavad aega, mil oli kõrgem). Mis teeb neist tänuliku publiku narratiivile, et pelk heteromees olemine ja hele nahavärv on juba ise staatus.

      Madala staatusega naistele on EKRE-l lihtsalt vähem pakkuda.

      Kustuta
    3. Jah, see on õige, aga kumb on põhjus ja kumb tagajärg? Miks mehed ei lähe õppima?
      Minu jaoks tähendab kõrgharidus = uudishimu, rutiinitaluvus, pikemale eesmärgile pühendumise võime ( diplom võib mind aidata; sotsiaalvõrgustik; saan kodust välja; saan välismaale õpilasvahetusse; jne)

      Kustuta
    4. Oo, hea küsimus, aga sellele on vist vastus täiesti olemas:

      Haridus on läbi ja lõhki naiste korraldatud süsteem. Ja seda kõige halvemas mõttes. Ole tubli, õpi asjad pähe, esita samade sõnadega samas järjekorras, tee kõik harjutused korralikult ära, ära sega vahele, tõsta kätt, ära ise mõtle. Õpi, vasta, unusta. Õpi, vasta, unusta. Ja nii ligi 15 aastat järjest.

      Rutiin, jah. Mida aga õpetatakse noortele meestele? Edu jaoks on vaja minna oma teed, murda reegleid, lüüa käed külge ja hakata otsast peale, teha omad otsused, hävitada rutiin. Haridus on selle maailmavaate otsene vastand.

      Kaur

      Kustuta
    5. no tere hommikust!! Haridus on NAISTE korraldatud süsteem??? Naised lasti ülikooli alles 100 aastat tagasi. Siiani, alates antiikaegadest on see ikka meeste korraldatud süsteem :) Tuupimine, karistused, kordamine, dogmad. autoriteedile allumine.
      Nüüd on naised haridusse jõudnud ja üritavad sellest midagi nutikamat vormida :)

      Kustuta
    6. 100 aastat tagasi õppisidki põhiliselt mehed ju :)

      Mõttekäik, et "on naiste domineeritud haridus ja meeste domineeritud majandus ja need kaks ei klapi omavahel eriti hästi" on ometi üsna üldine, ma ei mõelnud seda ise välja.

      Haridusministeerium ise defineerib:
      Hariduse feminiseerumine on protsess, mille käigus nii õpetajate kui õpilaste seas saavutavad enamuse naised; õppekavad ja pedagoogika sobib paremini naiste õppimisprotsessiga ning koolist ja kõrgkoolist väljalangejate seas domineerivad pigem noormehed. Eestis ilmneb hariduse feminiseerumine alg- ja põhihariduse puhul eeskätt selles, et valdav enamus pedagoogidest on naised. Kõrghariduses aga on õppijate seas enamik naisi. Hariduse feminiseerumine toob kaasa naiste ja meeste hariduslike erinevuste süvenemise ühiskonnas.

      Kel päris huvi, võib sirvida kahte analüüsi- või arutelu-laadset tööd:
      https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusmin_soolised_lohed_hariduses.pdf
      http://www.enu.ee/lisa/468_Kas_opilased_voi_poisid_ja_tydrukud_Artiklikogumik.pdf

      Kaur

      Kustuta
    7. Kaur,

      Räägi täpsemalt. Mida sa rakenduskõrgharidusest arvad? Õppekavad, kus lisaks kõrgharidusele saad õppekava praktilise osakaalu tõttu ka ameti kogu eluks.
      https://www.rakenduskorgharidus.ee/

      Kas see on ka naiste domineeritud süsteem, mis ei sobi majandusega kokku? Õppekavad nagu transport ja logistika, elektritehnika, bioanalüütika, õendus, farmatseut, hambatehnikud, optometristid. Osadel nendel õppekavadel (tervishoius) on ka palju naisi, aga ometi ühiskond väga vajab neid ameteid.

      Või jutt oli humanitaaraladest? Kui jah, siis seal pole kunagi majandus ja haridus hästi läbi saanud. Nõudlus ja pakkumine toimib igalpool. Õpetagu siis mehed või naised.

      Kustuta
    8. On vist nii, et mina räägin koolist, teie ülikoolist.

      Mul ei ole mingit arvamust rakenduskõrghariduse kohta, ega mingite konkreetsete õppekavade ega alade kohta. Ka minu viidatud Haridusministeeriumi ja Eesti Naisteühenduse Ümarlaua analüüsid vaatavad haridust kui süsteemi ja meetodit, mitte üksikuid õppeaineid ega valdkondi.

      Kaur

      Kustuta
    9. EKRE praeguse tüüptoetaja - vanemas keskeas vähese haridusega mees maalt - haridustasemesse ei puutu, miks "mehed ei lähe õppima". Need valijad on küpsenud nõukogude ajal ja nende haridustaset selgitab pigem see, et tollal oli meesterahval võimalik saada suht kõrge staatus ilma hariduseta. Tähendab, kui tegemist polnud just intelligentsi-nimelise seisuse liikmega, oli haridus lihtsalt ajaraisk.

      Me räägime siin kunagistest traktoristidest (kes võisid üsna edukad olla isegi joodiktraktoristina) ja kolhoosiesimeestest ja teistest sarnastest, kes räägivad, kuidas Laar Eesti põllumajanduse hävitas.

      *

      Mingil määral selgitab meeste-naiste hariduslõhet isegi praegu see, et väikese haridusnõudega nn meestetööd on tasuvamad kui naistetöid. Harimatu naine saab miinimumpalka, kui sedagi, harimatu mees läheb kalevipojaks. Aga see mõjutab EKRE elektoraati vähem kui nõukogude aja loogika.

      Kustuta
    10. Ma elan maal ja need, kes on oma toetust valjuhäälselt EKRE-le kuulutanud, minu üllatuseks, ei ole just nimelt need endiselt lihtsa töö tegijad. Pigem nt Soomes heal järjel olevad palgatöölised (võrreldes eakaaslastega siin - pean silmas oma maja, regulaarset reisimist jne), kes siin endiselt valivad ja vanemate kodud alles hoiavad. Minust nooremad ja pigem mehed jah. Enne valimisi ma jälgisin nimme ja need, kellest ma eeldasin, et nood võiksid olla, teatasid mingil hetkel valjuhäälselt, et ei salli silmaotsas.

      Kustuta
    11. nojah, neid on ka, aga statistiliselt on neid ikkagi kõige enam vanemas keskeas ja vähese haridusega meeste hulgas.

      Kas need Soome palgatöölised on kõrgharidusega? ("tööline" nagu viitaks, et ei.)

      Kustuta
    12. Oh ei, pigem need, kes siin hakkama ei saanud. Meie suure vahmiili üks liin läks riburadapidi Soome. Töökad ja hakkajad muidu, aga haridus pole prioriteet. Ainult raha loeb, head sots toetused, “riik tehku” mentaliteet.
      Kõrgharidus ise ei määra ju veel midagi. Ma olen elus kokku puutunud väga intellgentsete inimestega, kes pole erinevatel põhjustel kõrgkooli sattunud. Ja vastupidi, haridus matsi ei riku :)

      Kustuta
    13. siis ma kahtlustan, et oluline omadus on "kes siin hakkama ei saanud".

      Mis ei ole iseenesest etteheide neile inimestele, vaid koht, kus meie kui riik võiks endale otsa vaadata, miks me lasime inimestel... ära pudeneda, EKRE saagiks.

      Kustuta
  12. Ma ütleks nii, et sa oled ajast maha jäänud muutused on minevik.

    VastaKustuta
  13. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!