Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

Reede, 27. august 2021

Alla-andja

No nii. 3 nädala saavutuseks on siis 250 m jooksu + ca 50 m kõndi + 100 m jooksu. Kella pealt vaatasin, jooksu osa oli mingi alla 2 minuti. Ausõna, aeglasemalt pole lihtsalt võimalik, ma kõnnin ka kiiremini.

Suvine ujumaskäimine oli samuti eneseületamine. Eelkõige külma pärast. Tõsi, seal polnud nn kindlat aega/ distantsi, ujud nii kaua, kuniks külm hakkab või käed ära väsivad (kuigi proffide abiga tegime kindlaks, et tegelikult peaks töötama seljalihas . Aga ju mul see siis puudub). Aga tulemuseks oli rahu. Tõesti, ma pole vist kunagi elus tundnud nii zen tunnet, kui peale ujumist. Mitte, et mul oleks vaja lisaund ja uimasust, aga sellegipoolest.

Ja no ei ole hea tunne. Põlved valutavad, veremaik on suus * ja ahmid suu pärani hapnikku, kui kuivale jäetud kala. Mulle meenub, et kui koolis pidi vahel aja peale jooksma ja keegi ei näinud, siis ma kasutasin liikumiseks galoppi- ja polkasammu, liikusin kiiremini edasi ja keha sai samal ajal puhata :) Äkki pole jooksmine minu keha jaoks ja talle sobib paremini hüplemine ja kulgemine? Aga kõige olulisem küsimus: millal see rahulolu moment tekib ja ma joostes rääkida suudan?

Laupäev, 21. august 2021

Alternatiividest

 

Ma olen üsna protestimeelne inimene. Aga üldjuhul, ma vähemalt üritan, pakkuda välja ka oma lahenduse.

Ilmselt olen ma peavoolumeedia poolt ajupestud või lõpetanud oma peaga mõtlemise, aga viimasel ajal ma ei saa inimestest aru.

No näiteks. Grupp õpetajaid protesteerib selle vastu, et nad peavad esitama mittevaktsineerituse korral negatiivse testitulemuse. Sest " miks ei saa nagu aasta tagasi, kui meil polnud vaktsiine. Meil piisas maskidest.." ( ja haiglad olid ülekoormatud, majandus lukus ja lapsed distantsõppel). Ei saa aru, kuidas ei saa aru, et mida rohkem on vaktsineerituid, seda turvalisem on neil, kes ei saa süsti teha. Mida rohkem on vaktsineerituid., seda vähem on viirusel kohti, kuhu nn pesa teha. Seda vähem on surmasid. Jah, meid võib tabada uus mutatsioon ja kogu mäng algab algusest. Igasuguseid asju võib juhtuda ja juhtubki.

Sa kardad ja ei usalda vaktsiine? Arusaadav. Ava nüüd kõrvalaknas guugle ja pane otsingusse periood juuni- august. Inglismaa ( Astra Zeneca), Iisrael ( Pfizer) ja Gibraltar. Ja guugelda " vaktsineerimise kõrvaltoimetest tingitud surmad ja rasked haigused". " Koroonasurmad". " Haiglate koormus". Ja kui tohib paluda, siis eelista ametlikke andmekanaleid. 

Kolmapäev, 18. august 2021

6 otsustavat kuud 1991

See postitus ilmus esimest korda 2012 aastal. Kuna Vabariik saab 30, siis on kohane uuesti meenutada neid otsustavaid kuid, kui ma lahkusin ENSVst ja saabusin tagasi Eesti Vabariiki. Loe ka Ritsiku , Kuduva koeraomaniku  Tegelinski Tt mälestusi ja kirjuta enda omadest.


Kas sina tead, kus olid sa 1991 aasta suvel, kui sinu kodumaa sai vabaks?
Mina nüüd tean. Kaevusin fotodesse, kultuurikihi sügavustesse ning selgus, et kuigi olen vahepeal mustmiljon korda kolinud, olen usina hamstrikesena siiski säilitanud tollased kirjad ja märkmikud. Uhh, oli see vast õõvastav kogemus. Looja oma heldes armus on nutikalt välja mõelnud, et vanuse kasvades vaimse tervise säilimise huvides inimene unustaks noorpõlve hüsteerilised 24/7 vaevused armastab-ei armasta.
 Ma siiski annan teada, et seksi siit ei leia. Kõik kompromiteeriv on kärbitud. sest teema on Eesti iseseisvus ja no mis on sellel seksiga pistmist, eks?:)

Aga nagu elus ikka, kui sul oleks vaja maikuud, siis selgub, et kirjapanekut vääris aastal 91 hoopis märts ja august. Nii et edasi võib vaid spekuleerida. Ehk ma ikkagi kaitsesin Toompead ning seetõttu polnud märkmeteks aega....:)
(M- on siin loos minu tollane peika ja praegune abikaasa. Sinised lõigud on  raamatust )

Esmaspäev, 9. august 2021

Pärnasõda



Sellest, et Haapsalus võeti maha 115 pärna, olete kõik kindlasti kuulnud. Nüüd on sama teema õhus Viljandis. Uuel tänaval tahetakse 12. augustil maha võtta 55 pärna, sest.. muidu ei mahu ära rattateed. 

Sakalast: “UUS LAHENDUS ON HOOLETUM” ütleb Viljandi abilinnapea Kalvi Märtin tänases "Sakalas" ilmunud intervjuus. Sedasi kommenteerib ta käimasolevaid tänavaremonte, mille käigus võetakse käigu pealt maha rohkesti täies elujõus tammi, vahtraid ja pärnasid. Asemele lubatakse istutada väiksemaid ilupuid ja põõsaid, mis küll varju ei anna, aga see-eest pole linnahooldusel vaja lehti riisuda. Neile, kes suurematest puudest tänava ääres puudust tunnevad, soovitab Märtin: “Astuge 50 m kõrvale ja on jälle puud.” Puude mahavõtmist Uuel tänaval põhjendab abilinnapea aga sellega, et kohalik rahvas (NB! mitte linnavalitsus!) ju tahtis rattateed

“…looduskaitsjad on väga vajalik, ent siiski üsna väike ja valjuhäälne seltskond,” Kalvi Märtin, Viljandi abilinnapea.

Mina olen FB gruppides näinud vähemalt kahte valdkonna spetsialisti ettepanekut, millega oleks võimalik säilitada olemasolevad parkimiskohad, puud ning üllatus- tekitada lisaks ka rattatee. Ehk siis küsimus pole vältimatus vajaduses, vaid mõttelaiskuses, väärtustes ja teen, sest saan, suhtumises.

Kolmapäev, 4. august 2021

Olukorrast riigis


Nii, mis teemad meil siis hetkel aktuaalsed on

Leedu- Valgevene piiritüli. 
Põgenike teema on tegelikult äärmiselt komplitseeritud ning keeruline.  Fakt on, et rändesurve tugevneb, siin pole isegi mitte midagi arutada. Kui mitte sõdade pärast, siis kliimamuutuste tõttu. Ma olen mõõduka immigratsiooni poolt, aga see peaks toimuma meiepoolsetel tingimustel ja protsessi kontrollides. 
Kui ma loen artiklist 1, et Eesti ca 100 (eelmist) põgenikku on töötud ja ei oska eesti keelt, artiklist nr 2, et otsitakse tikutulega prügiautojuhte brutopalgaga 4000 eurot ja artiklit nr 3, mis räägib Valga kesklinna tühjadest majadest.
Siis ei saa aru, kui keeruline on sajale inimesele intensiiv-keeleõppe korraldamine, kohalike ettevõtjatega ühenduse võtmine ning toetuse maksmine (kasvõi) sotsiaalsete töökohtade tekitamiseks  vähemalt aastaks, et inimesel tekiks mingi suhtlusringkond, arusaamine riigi toimimisest ja reeglitest ning elementaarne keeleoskus.  
Me ei saa ka saja inimesega hakkama, kelle kohta me tegelikult teame. Kes nad on, kus elavad jne. Teoreetiliselt.

Leedu- Valgevene juhtum on muidugi pisut teine teema. Hirmutav on, et tegelikult, päriselt, võivad riigid tegutseda süüdimatult. Ja tegelikult  mitte midagi ei juhtu ja mitte keegi ohvrile appi ei tule. Ja nii on alati olnud. Võta või IIMS, kus läks ikka aega, enne kui  reageeriti ja appi tuldi.
Minu lugupidamine Leedu ja Läti osas on viimaste kuudega märkimisväärselt tõusnud. Julguse pärast, ettevõtlikkuse pärast. Seisukoha võtmise pärast. Ja kui selle hinnaks on rünnak Valgevene poolt ja ehk tulevikus ka Hiina poolt. Siis ma usun, et see on seda väärt. Naljakas on muidugi kohalike reaktsioon. Selle asemel, et põgenikekeskuse juures või pealinnas protestida, oleks vaja praegu vabatahtlikuna piirivalvele appi minna. 

Esmaspäev, 2. august 2021

Päris Elu

Heameel näha, et uuema aja keeleõppemetoodika arvestab päris elu vajadustega :)
Kas sa oskad mõne sõna mulgi keeles öelda, küsib reporter poisilt.
Jaa, vastab poiss - jopi.
Mis see tähendab, küsib reporter.
Jope, vastab poiss.

******

Ma olen ka varem pahandanud, et seriaalid eiravad autoriõiguseid. Ma tõsiselt ka, ei saa sellest aru. isegi kui tegemist on vana looga, siis puhtast lugupidamisest autori vastu, oleks ju viisakas kasutatut mainida?
Vaatan Gurtšenkot. Seal mängitakse häirivalt tuttavat valssi. Ja. Loomulikult. Lõputiitrites seda loomulikult pole.