2024 saab läbi

kui 2022 oli piduri aasta, 2023 gaas põhjas-aasta. Siis 2024 on ilmselt " minu aju" aasta. Usutavasti pole täna eestlast, kes poleks endalt küsinud- äkki on ka minul ath. Nii sotsiaal- kui ka muidumeedia on olnud täis kogemuslugusid. Mul on tegelikult hea meel selle üle. Lootus. Kui ma siiani teadsin, et on olemas pillid, mis teevad mu rõõmsaks ja toredaks inimeseks, siis nüüd on  lisaks lootus, et kusagil on väike väänik, mis muudab virgaks ja tähelepanelikuks. Ehk kunagi tekib aega sellega tegeleda.

ja minu aju... sel aastal tundsin reaalselt hirmu, et lähen hulluks, et aju ütleb üles. Detsembris olen võtnud väga vabalt ja õnneks! praegu tundub, et aju pidas vastu :) Endiselt sama ebanormaalne ja hull nagu varem.

See oli ka endale antud lubaduste mittetäitmise aasta. Lubasin, et vähendan koormust nii tööl kui ka hobidega. Nojust. Siis lubasin, et loon endale lõpuks oma kogukonna. Hakkasingi hooga pihta. Mingi veebruaris olen juba vingunud, et ei viitsi enam ja juunikuus andsin lõplikult alla . Ehk. Kunagi. Tulevikus.

Itaalia.
P-ga Firenzes rohkelt kultuuri ja mõõdukalt head toitu. Mehega Sitsiilias rohkelt head toitu ja mõõdukalt kultuuri.
Hea meel on, et saime mehega Londonis käidud. Ta ise oli ka rahul- taevas ei kukkunudki alla, kui üks tööpäev nn varastada. Väga loodan ka tuleval aastal üks pika nädalalõpu citybreak.

Pühadevahe

Ma siiralt tänan kõiki, kes aitasid kaasa, et meie "sekulaarse" riigi kalendris on kolm vaba päeva.

3x 10-11 tundi und. Ja veel tahaks.

Esimene " jõul" st koossöömine, kinke ei tee me juba sada aastat, sai peetud 21., seega lihtsalt lebo. Isegi süüa pole pidanud tegema, kuna kapp on jääke täis. Eile surasin kõik seljankaks.

Täna õhtul on järgmine pidu. Ja tore-tore. Alates kell 10 pole meil olnud vett. Kell 14 pidi tagasi tulema. Praegu 15.02, pole endiselt. Õnneks taipasin eile liha ja salati valmis teha. Täna tegin pirukaid. 

Hullult hästi kukkus välja. Käsi ei pidanudki pesema- taigen lõi kenasti lahti. Tuba on nüüd megahead lõhna täis...

Paar tundi veel töö tegemist (kodukontori rõõmud)ja siis peole.

Miks Keskerakond võidab?

Mu meelest Maslow mõtles pisut üle. Inimesel on ainult üks baasvajadus. Omada oma elu üle kontrolli 

Mõni aeg tagasi kuulasin Rita Rätseppa loengut kuidas tekib tööstress ja kuidas seda vältida. Üks väga hea definitsioon oli. Et keskmine stress on, kui tahaks öelda. Ja tugev, kui kõik on paha.
Aga mulle tundub, et üks stressi definitsioon oli puudu, See millest alustasin. Abitus. Lootusetus. Arusaam, et sa ei saa midagi muuta. Viimasel ajal on seda just seoses riigiga. Ja ma pole kindel, et minna laskmine.. a la mida ei saa muuta... on kõige õigem strateegia.

Kuulan ja mõtlen. Ma saan teoreetiliselt aru, miks ja kuidas tekivad sellised mõtted. Me kõik oleme inimesed oma arusaamiste, vaadete ja hoiakutega ning lahendused on üks suur kompromiss. Mis teatavasti ei tarvitse olla alati parim lahendus. Aga kuidas ikka ja järjest loen ja ei saa aru? Kuna ilmselgelt ei saa olla nii, et ainult mina olen tark ja kogu muu maailm loll, siis on vastupidi. Ja see ei ole meeldiv tunne. Ma  ei taha hull olla. Toon mõned näited. Kuna ma ise olen neil teemadel (liiga) palju kirjutanud, siis toon toeks hoopis autoriteedid, kes on minuga sama meelt.

Näiteks.

Eeldus: Kui keelame koolis nutitelefonid, siis lapsed on vähem sotsiaalmeedias ( ja teevad rohkem muid asju). Nii puhas lihtsameelsus, et ei oskagi kommenteerida.  Maria Murumaa-Mengel ja ka TT on nimetatud eelduse ka ümber lükanud.

2024 raamatud

Kiidame siis Goodreadsi ka- toreda uuendusena on nad teinud sel aastal ka meilile saadetud kokkuvõtte. Väga tore :) Sain teada, et olen 10% usinama lugeja ja ülevaate kirjutaja hulgas. Mu lemmikžanrid olid Fiction, nonfiction ja lasteraamatud.
Viimane oli teadlik otsus. Kas teil ei ole kahju neist raamatutest, mis on kunagi olnud su lemmikud ja nüüd lihtsalt riiulil tolmu koguvad? Lasteraamatud, kuna on õhukesed aitasid mul ka raamatute arvu
vs eelmise aastaga peaaegu kahekordistada. Sel aastal jätsin ka väga palju raamatud pooleli.

Aasta üks märksõna oli Itaalia. Nii meeleolu loomiseks kui ka reisiideede saamiseks.
Teine nn haridus. Nagu ka eelmisel aastal., lugesin palju nn erialast kirjandust. Huvitav arusaamine
oli, et vahepeal on märkamatult möödunud pea 20 aastat.. tarkused on samad. Midagi uut pole vahepeal leiutatud...

Kaubandusuudised

Infoks, et lisaks põldubadele saab nüüd Selveri sügavkülmaletist ka pelmeenitaigna ringikesi. Väga mugav.
(maksmata reklaam)

Ja neile, kelle meelest oli film " Võta või jäta" oskarivääriline: ETVst saab praegu järele vaadata originaali-  5 Oscariga pärjatud " Kramer Krameri vastu",

https://x.com/i/status/1873838196737691811

https://x.com/i/status/1873838196737691811

Mida ma teen

Öösel ärkasin kassi okse lõhna peale. Kes ei tea, siis kassi okse lõhnab kui konserv, selline tugev umamine lõhn. Öösel käib aeg hoomamatult, aga ikka üsna pikalt tegeles aju-huvitav, ma ei kuulnud midagi; kui ma nüüd jala maha panen kas ma astun siis sisse; lõhn on nii tugev, äkki oksendas voodisse jne jne. 
Lõpuks jäin uuesti magama. Hommikul tegin nn inventuuri ja okset mitte kusagil. Müstika. üks variant, et kassil oli jäänud konservi kusagile kasukasse ja ta oli piisavalt lähedal.. ? Inimese aju on uskumatu. Lõhn ei lase magada.

Eile öösel oli meil häire. Ma oleksin koos ülejäänud majarahvaga rahulikult edasi maganud, aga mu mees on ühistu juhatuses, seega sireeni undamisega kaasnesid turvafirma kõned ja mu mehe trükivalgust mittekannatav vandumine. Saime asjaga ühelepoole. Ja vastu hommikut kordus kõik uuesti. Mees vaatas kella. Esimene häire kestis 20 ja teine 15 minutit.  Kedagi ei huvita.
Täna hommikul rääkis mu Hollandi klient, et neil on õhus küberrünnaku hoiatus ja elanikel palutakse kontrollida, kas patareidega raadio, tikke ja küünlaid on ikka piisavalt. Tuttav lugu. Üks mu evak-rühma naine rääkis, et Päästeamet käis suitsuandurit kontrollimas ja muuhulgas uuris ka kriisivarude olemasolu (!) kohta. Korraliku naiskodukaitsjana olid tal loomulikult kõik olemas. Mul ka.

Aga mulle tundub, et võtmeküsimuseks saab hoopis häiresignaalide tõsiselt võtmine.

Mu vanematel oli sel aastal õunauputus. Sügisõunad st hakkavad juba tossiks minema. Täiesti kopp on ees. Tahaks hoopis mandariini ja hurmaad. Õunapõhiseid moose jagub nüüd tuumatalve üleelamiseks.
Mulk minus ei saa lasta 4 eurose poe-kilohinnaga puuviljal lihtsalt raisku minna. Nüüd hakkasin otsast kuivatama.
Aga no elektrihind 40 on ikkagi liiga palju. Ja nuputan siin järjest erinevaid variante, kuidas siis saaks elektrivabalt.

Mina olengi õige eestlane

jätkan kultuuri teemadel. Manjana ja KK juba viitasid Ringvaates tehtud Mikita testile.
Mind ajab alati närvi, kui keegi ütleb.. aga kes meist üldse puhas eestlane on?, justkui vihjates, et me kõik oleme segaverelised.
Vabandust. Mina olen eestlane. Vähemalt alates 17. sajandi alguse kirjalike allikate põhjal. Ma pole kindel, kas see on asi, millega uhkustada:), aga fakt on.

Mikita testi järgi olen samuti üsna tõupuhas. Aga mu meelest on siin liiga palju põlvkonnaga seotud kriteeriumeid- nt Visu ja vikat. Ja see nagu järeldaks, et tänapäeva laps ei saagi olla eestlane? st siis õige. 
üritasin mõelda, et mis on tänapäeva kultuuris sellist, mis teeb meist eestlased. Suur osa on mul juba kirjas selles nimekirjas. Näiteks: sööb sooja lõunat. Võib alla 12 aastasena liikuda ilma saatjata...
Aga tõsi, maailm nn ühtlustub ja samas mullistub. Ühiseid nimetajaid on järjest raskem leida. ..

Kuidas kirjutada mittesolvavat kommentaari? Kultuurimapp*

Küll see oli huvitav raamat. Ja mul on äärmiselt kahju, et ei juhtunud seda lugema paarkümmend aastat tagasi. Nii mitmedki - hissand, kui loll ta on, iseloomusüüdistused oleks saanud enda jaoks positiivseks mõelda kultuurierinevustega. Aga abiks tänagi.

Erin Meyer vaatab üle 8 erinevat kultuuridimensiooni, fookusega äril ja juhtimisel: Suhtlemine (low/ High kontekst), Hindamine (otsene/kaudne negatiivne tagasiside), Veenmine (põhimõtted vs rakendus esimesena), Juhtimine (egalitaarne vs hierarhia), Otsustamine (konsensus vs ülevalt alla), Usaldamine (ülesande- vs suhtepõhine), Mitte nõustumine (vastasseis vs selle vältimine), Aja planeerimine (lineaarne vs paindlik). Milledest omakorda moodustub maatriks, kuna üks parameeter ei tingi teist ja vastupidi.
Raamat on väga hästi vormistatud, arvestades mõlemat sihtgruppi ( miks vs kuidas). Alguses tundus kummaline, aga hiljem selle peatüki juurde jõudes sain aru.. :)
kenasti on kirjas metoodika, statistilise vea piirid. Seda, kuidas andmeid tõlgendada jne. Erinevused grupi sees, eelarvamused, stereotüüpide oht  jne abc on samuti meelde tuletatud.  
Palju on lõbusaid näiteid ning näpunäiteid ja nõuandeid kuidas siis ikkagi riske maandada ja erinevate kultuuridega hakkama saada,
Väga väga sümpaatne. Kindlasti soovitan seda raamatut kõikidele, kel erinevatest kultuuridest pärit inimestega vaja koos tööd teha. 

Raamatus toodud näiterahvuste põhjal olen kõige rohkem kokku puutunud venelastega. Teised, kellega olen tihedamalt koostööd teinud- lätlased, leedukad, soomlased, rootslased ja portugaallased, neid käsitletakse  vähem.  Teiste rahvustega on mu kokkupuuted pigem põgusad, seega on raske hinnata, kas läks täppi või mitte. 

Spotify 2024

 

Ohhooo! 

Kõik mida ma vajan jõuludeks, on Spotify wrapped:) Päriselt! Kiidan nende turundustiimi ja nutikust igal aastal millegagi üllatada. Näiteks sel aastal on mõeldud välja sinu nn muusikaline areng. Väidetavalt oli 
Märtsis  fookuses klassikaline muusika ja Mozart, Liszt ja Tšaikovski
Juunis Hollywood Pop- Dua Lipa ja Miley Cyrus
Septembris Apocalyptic Banjo Folk ( wtf see tähendab??) ja Mari Kalkun, Peter Seeger (pidin guugeldama, kessee on) ning Reet.

Mõned mõtted

Ma ei jaksa praegu korralikku postitust vormistada, aga panen paar mõtet kirja.

Lugesin Maailm kontoris uut postitust ja tekkis deja vu.

Aegajalt jooksul pöördub "riik" ettevõtjate poole, et küsida sisendit mingile asjale. Tegelikult on see ju tore. Mu cv-s on lausa paar rida, kuidas ma olen seeläbi aidanud oma valdkonnale paar positiivset muudatust välja võidelda. 
Maikuus küsiti taaskord, et mida me arvame ekspordimeetmetest. Et kuidas ja millega saaks riik panustada. 
Kogunesime, rääkisime, vahetasime meile ja tiimsikoosolekuid. Ning panime kokku (taaskord) oma sektori näemuse. Ega meil aastatega midagi muutunud pole. Mina isiklikult olen täpselt sama sisendit andnud ikka tugev kümmekond aastat. Aga, okei, teisel pool lauda on otsustajad vahetunud. Organisatsioonid liitunud ja lagunenud.. jne. Ma ise seepärast väga ei viitsinudki, aga uuemad ja aktiivsemad alaliidu liikmed käisid taaskord ministeeriumis kohapeal lõppfaili tutvustamas.

No ja siis sel nädalal sain kutse... palun teeme veebikohtumise, et saaksite anda sisendit... kuidas  ja milliste meetmetega saaks riik toetada eksporti....
Kas te nagu üldse omavahel ei suhtle?- olin päris kuri. Ministeeriumi esindaja oli hetkeks segaduses, siis tuli tal meelde, et jajaaa... oli vist küll maikuus selline asi.

Inimeseks saamine

Eelmine nädal oli eneseabi nädal. 
Käisin kovisioonis. Või on õige alalütlev? (ei viitsi guugeldada). Kuna ma olen sellest palju kuulnud, aga mitte ise kogenud, siis olin väga põnevil. Aga läks nii, et olime juhendajaga kahekesi, üks hilineja ilmus mingi pool tundi hiljem. Teised olid kas haiged või puudusid muul põhjusel. Nii et mitte kovisioon vaid üksühele psühholoogiline nõustamine. Jaanuaris on uus võimalus, ehk läheb paremini,

Ja siis kuulasin Rita Rätsepa loengut kuidas tekib tööstress ja kuidas seda vältida. (Off topic kui hea on kuulata inimest, kes räägib selgelt, ei kasuta sõnu ikkagist, niiöelda. )
Loeng rääkis teada tuntud asjadest. Kontrolli ja suuna oma mõtteid, ära pisenda end, keskendu positiivsele jne. Üks asi ajas naerma. Soovitus naeratada (aju saab siis sõnumi jne). Ma olen viimased kümme aastat seda teinud. Aga täiesti teistel põhjustel. Ja siis mingil koolitusel pidime üksteise kohta kirjutama iseloomustused ning koolituse lõpus uuesti. Üks meestest kommenteeris mulle pärast: ma ei usalda inimesi, kes kogu aeg naeratavad- sellepärast olin alguses väga kriitiline. Aga tuttavamaks saades selgus, et sa oled tegelikult (hoopis) normaalne... Nii et võib ka nii minna.

Rita loengus oli ka üks väga hea definitsioon. Et keskmine stress on, kui tahaks (vot nüüd ma talle alles ütlen)öelda. Ja tugev, kui kõik on paha. 

Aga siis see mittekovisioon. Saime väga hea kontakti, hästi hea oli.  Sain rääkida oma probleemidest. Kas ka lahendusi?  Lahendused on minu sees ( mida oligi ju arvata)