Lõpuks jäin uuesti magama. Hommikul tegin nn inventuuri ja okset mitte kusagil. Müstika. üks variant, et kassil oli jäänud konservi kusagile kasukasse ja ta oli piisavalt lähedal.. ? Inimese aju on uskumatu. Lõhn ei lase magada.
Eile öösel oli meil häire. Ma oleksin koos ülejäänud majarahvaga rahulikult edasi maganud, aga mu mees on ühistu juhatuses, seega sireeni undamisega kaasnesid turvafirma kõned ja mu mehe trükivalgust mittekannatav vandumine. Saime asjaga ühelepoole. Ja vastu hommikut kordus kõik uuesti. Mees vaatas kella. Esimene häire kestis 20 ja teine 15 minutit. Kedagi ei huvita.
Täna hommikul rääkis mu Hollandi klient, et neil on õhus küberrünnaku hoiatus ja elanikel palutakse kontrollida, kas patareidega raadio, tikke ja küünlaid on ikka piisavalt. Tuttav lugu. Üks mu evak-rühma naine rääkis, et Päästeamet käis suitsuandurit kontrollimas ja muuhulgas uuris ka kriisivarude olemasolu (!) kohta. Korraliku naiskodukaitsjana olid tal loomulikult kõik olemas. Mul ka.
Aga mulle tundub, et võtmeküsimuseks saab hoopis häiresignaalide tõsiselt võtmine.
Mu vanematel oli sel aastal õunauputus. Sügisõunad st hakkavad juba tossiks minema. Täiesti kopp on ees. Tahaks hoopis mandariini ja hurmaad. Õunapõhiseid moose jagub nüüd tuumatalve üleelamiseks.
Mulk minus ei saa lasta 4 eurose poe-kilohinnaga puuviljal lihtsalt raisku minna. Nüüd hakkasin otsast kuivatama.
Aga no elektrihind 40 on ikkagi liiga palju. Ja nuputan siin järjest erinevaid variante, kuidas siis saaks elektrivabalt.
Positiivset ka. Mu vanad õueriided said järjest otsa. Paigatud piisavalt, aga lõpuks lausa augud tallas. Pikalt olen otsinud asendusi. Aga no ei leia. Nööridega saapad ( teate küll need, mida igal pool ainult müüakse) on olnud kas liiga rasked, pealt kitsad st jalgasikutamine on ebamugav, keel on lahtine ja säär madal st vesi ja lumi tulevad sisse jne sada häda. ok, aga mitte super. Lukuga saabastel läks peale aastast kasutamist lukk katki ja parandamine ei tasu ära.
Mõtlesin ja sain aru, et ma otsin tegelikult kirsasid. Ja siis hakkas kelluke helisema. Aga lapsed! Lastele ju ometi tehakse lumes ja poris sumpamise saapaid. Ja palun- valik oli nii suur, et lausa raske valida. Võtsin Kuoma- super! udukerge, veekindel (libisesin ojja, seega testitud), mugav luku-paelavaba. Siis leidsin Prismast nn suusapüksid, mida olin ammu otsinud- nööri-kummiga, paraja pikkusega, piisavalt kõrge värvliga ja erinevalt " päris" suusapükstest mitte alt laienevad. Ja kõige tipuks sain Watch Wearist vihmapüksid, mida olin ammu igatsenud. Mul on superkeebid, aga sääred saavad vihmaga märjaks.
Nüüd tuleb vaid leida vabad nädalavahetused ja metsa minna.
Ohh, häiresignaalid... Mina töötan juba 20+ aastat suures tootmisettevõttes. Tuleohutust võetakse meil väga tõsiselt - igal aastal kõikidele töötajatele kohustuslikud koolitused, samuti paar-kolm korda aastas evakuatsiooniõppused. Päris tulekahju pole olnud, aga on olnud reaalse plahvatusohuga keemiaõnnetus ja sööklas on panne kärssama läinud, nii et ma olen häiresignaali peale väga hästi drillitud koheselt evakueeruma.
VastaKustutaÜkskord eelmisel talvel olin varahommikul trennis. Spordiklubi asub suure kaubanduskeskuse neljandal korrusel, kaubanduskeskus muidugi sellel kellaajal alles suletud. Ja läheb tulekahjusignaal tööle... Mina muidugi krabasin kõrvaklapid kõrvast, olin krapsti kohe valvel, vaatasin ringi, valmis evakueeruma - ainult et mitte ükski teine inimene ei liigutanud kulmugi. Kuna ma üksinda evakueeruda ei tahtnud, siis järgisin masside käitumist, ehk siis tegin trenni edasi. Häire kestis ka mingi 15 minutit ja mitte midagi ei juhtunud. Küll aga tegi see olukord mind rahutuks, sest nii palju ma seda trenni ka ei armasta, et spordiklubisse hommikul kell kuus sisse põleda :D Ja ma ei tea siiani, mida avalikus kohas häire käivitumisel teha!
mul on mingilt koolituselt jäänud meelde, et u 5 min, ja kui ei lõppe, siis peaks välja minema. Iseasi, kui mõistlik see on toodud näidete põhjal (ja tulekahju korral võib ka 5 minutit olla liiga palju). Tegelikult ju jube, nagu see karjapoisis hundihõikamine. Ühel päeval, kui on päriselt, siis põlemegi sisse...
KustutaMa olen veebis üldhäire kohta nõnda kirjutanud: https://kriis.ee/kriisideks-valmistumine-eestis/kriisideks-valmistumine-eestis/ohuteavitus - et 30 sekundit järjest on sireen ja vähemalt kolm korda jutti.
KustutaAga sellepärast, mis te Klariga kirjutate, suhtun ma jube skeptiliselt ka sireenide regulaarsesse testimisse (mis on plaanis kui seadusandlus võimaldab). Et noh, jah, ühtpidi muidugi peaks inimene aru saama, mismoodi see sireen kõlab, aga teisalt kui kord kvartalis see niisama käima tõmmatakse, kas siis päris olukorras enam usub? Teisalt, paljudes riikides selline testimine toimib.... Näiteks juhtusin septembris olema Sloveenias koolitusel, mille aja sisse jäi nädalavahetus, mil Ljubljanas traditsiooniliselt ohuteavitust testiti. Neil ei ole sireene vms, aga (vist oli) kord kvartalis pühapäeviti panevad kõik linna alarmsõidukid korraga oma sireenid tööle ja sama loogika peaks kävituma ka siis, kui päriselt jama majas.
Jah nii oni, nagu sa kirjutad. Kõige raskem ilmselt ongi tsiviilkriisid. Tulekahju puhul vast on ikka suitsu ja kellegi kisa kuulda? aga gaas,mürgid, keegi hull pommi või relvaga... loodetavasti pole seda vaja kunagi kogeda.
Kustutaja nt Ukrainast kirjutavad nii kohalikud kui ka seal käinud (Maarja Kangro nt), et õhuhäiret on nii tihti, et puhtalt oma terve mõistuse säilimise nimel enam iga häire pärast varjendisse ei minda, muidu peaks kogu aeg seda vahet seegama. Seiresüsteemid ei tea alati Vene rakettide starti registreerides, kuhu nad täpselt lähevad, alati isegi mitte asula täpsusega.
KustutaMul on kontoris arvutile kleebitud häire korral tegutsemise juhend. Ausalt, ma ei tea, kas see on universaalne või ainult selle kontorihoone puhul kasutatav. Seega kui massid liikuma hakkavad, olen mina tavaliselt rahulik, vaatan häire skeemi ja ootan...kuniks tuleb järgmine liigutus teha. Kui seda täiendavat märguannet ei järgne - on valehäire. Selle õppetunni sain üks kord elus, kui pidin õues räigelt kõva tuule ja tormi käes õhukese siidipluusiga külmetama. Ei enam - tegin asjad pulkadeni selgeks.
VastaKustutaÕunad tuleb viia kellegi juurde, kellel on puupliit ja panna ajalehe peale kuivama :) Või siis ajada nööri otsa ja riputada puupliidi kohale.
Metsa tulen, mul on Samelini lukuga saapad - anti garantii, et kestavad, tagavaraks on ka nöörid, kuid neid ei kasuta.
Meil on korruste kaupa vanemad, kes häire korral panevad vesti selga ja kamandavad rahva tuletõrjetrepi kaudu alla kogunemisplatsile. Korruste kaupa raporteerivad haldusele ja ootavad korraldusi. Hoiatus on üks signaal. Kui ei kordu, siis valehäire.
VastaKustutaTöôajal toimib nagu õlitatult, aga kui ma peale kontorihoone põhitööaega mikrouunis kringlit soojendasin (ootasin kliendilt allkirja, et asi bookimisse saata ja ajakriitiline oli, nälg tuli peale), kukkus juustutükk uuni põhja. Tulemuseks kerge kärsakas, aga see ei mõjunud suitsuandurisse kohe. Ma sain vahepeal allkirja, kimasin liftiga alla garaaži ja siis läks palaganiks! 10+ korruselises lülitus hoones tuletõrjesüsteem sisse. Liftid läksid seisma, signaal otse päästekomandosse (kesklinn ja kõrghoone). Samal hetkel kui majast välja sõitsin, saabus maja ette tuletõrjeekipaaž. Meie korruse kontakt istus just lennukis, teda ei saanud kàtte ei haldur ega meie turvaosakond UKs 😀 Kisa und kära.
Kimasin tagasi garaaži, püksid sõõlusid tuult. Kui oma korrusele sain, tuli vastu tulivihane haldur koos täisrõivis tuletõrjujaga. Sain korraliku peapesu ja firma maksis trahvi valeväljakutse eest.
Aga! Ma sain ka kiita, sest reaalne olukord andis ideaalselt kätte kitsaskohad protsessis - teavitus väljaspool tööaega, olulised infonumbrid, teavitamiskord. See osa oli halduril täiesti dokumenteerimata.
Pole halba ilma heata.
Nüüd iga kord kui meie kvartalis mingi draama on, noritakse minu kallal, et kas tegid jälle kringli soojaks 😀
Nii et mina vist kimaks õue teise alarmi peale, või noh, vastavalt juhistele. Ootama ei jääks!
Hea lugu :)
KustutaMa olen tuletõrjeõppusel kolleegi neljandalt korruselt seljas alla tassinud. See oli väga õpetlik. Mulle - inimene on palju raskem kui ma arvasin!!! Korraldajatele - avariiliftid ei töötanud, viga dokumenteeriti ja loodetavasti ka parandati.
Eriti hull on vist siis, kui on kannatanu või ebaadekvaatne. Vt ka magav laps, kes muutuks nagu tonni võrra raskemaks kui tavaliselt.
KustutaKriisivarust. Meil ka küsiti ja anti nõuandeid kriisi ajal nt vetsukasutuse jms kohta.
VastaKustutaMa olen mõelnud, et kas kortermajades ka liftid seisma jäävad või kas tavakodanik üldse teab, et lifti häire korral kasutada ei tohi?
Teavad teavad... nagu teavad ka seda, et prügi tuleb sorteerida...
Kustuta