Kuidas kirjutada mittesolvavat kommentaari? Kultuurimapp*

Küll see oli huvitav raamat. Ja mul on äärmiselt kahju, et ei juhtunud seda lugema paarkümmend aastat tagasi. Nii mitmedki - hissand, kui loll ta on, iseloomusüüdistused oleks saanud enda jaoks positiivseks mõelda kultuurierinevustega. Aga abiks tänagi.

Erin Meyer vaatab üle 8 erinevat kultuuridimensiooni, fookusega äril ja juhtimisel: Suhtlemine (low/ High kontekst), Hindamine (otsene/kaudne negatiivne tagasiside), Veenmine (põhimõtted vs rakendus esimesena), Juhtimine (egalitaarne vs hierarhia), Otsustamine (konsensus vs ülevalt alla), Usaldamine (ülesande- vs suhtepõhine), Mitte nõustumine (vastasseis vs selle vältimine), Aja planeerimine (lineaarne vs paindlik). Milledest omakorda moodustub maatriks, kuna üks parameeter ei tingi teist ja vastupidi.
Raamat on väga hästi vormistatud, arvestades mõlemat sihtgruppi ( miks vs kuidas). Alguses tundus kummaline, aga hiljem selle peatüki juurde jõudes sain aru.. :)
kenasti on kirjas metoodika, statistilise vea piirid. Seda, kuidas andmeid tõlgendada jne. Erinevused grupi sees, eelarvamused, stereotüüpide oht  jne abc on samuti meelde tuletatud.  
Palju on lõbusaid näiteid ning näpunäiteid ja nõuandeid kuidas siis ikkagi riske maandada ja erinevate kultuuridega hakkama saada,
Väga väga sümpaatne. Kindlasti soovitan seda raamatut kõikidele, kel erinevatest kultuuridest pärit inimestega vaja koos tööd teha. 

Raamatus toodud näiterahvuste põhjal olen kõige rohkem kokku puutunud venelastega. Teised, kellega olen tihedamalt koostööd teinud- lätlased, leedukad, soomlased, rootslased ja portugaallased, neid käsitletakse  vähem.  Teiste rahvustega on mu kokkupuuted pigem põgusad, seega on raske hinnata, kas läks täppi või mitte. 

Lugedes proovisin skaalale paigutada ka Eestit. Kuigi Erin naljatab, et nagu ka kala ei saa aru, et ta elab vees st see on tema loomulik keskkond, nii on ka seestpoolt päris raske end positsioneerida.  Ja tõsi, sest igas ettevõttes, kus olen töötanud on olnud oma töökultuur. Erinevad arusaamised on Eesti erinevates otstes. Mu tänane ja eelmine eestlasest ülemused esindavad skaala erinevaid otsi.. Ja samas ma tean, olen ise kogenud, et erinevatel rahvusrühmadel ON erinevad kultuurid, ükskõik kui palju erandeid sa näiteks ei tooks.

Mulle tundub, et Eesti on kultuuride ristumiskohas, sest kui mõne peatüki puhul noogutasin- jaa, Eesti nagu Saksamaa, siis teises kohas leidsin ühisosa hoopis Aasiaga jne.  Lugedes tuli hullult palju tuttavat ette- me oleme importinud ja katsetanud väga erinevaid juhtimismeetodeid alates Jaapani Ringi süsteemist kuni ameerikalike ja skandinaavialike nippideni. Ma ei teagi, on see hea või halb, kui nn rahvusele loomuomast üritatakse muuta. On see paidlikkus, avatus ja mõistlikkus? 
Aga kindel on, et kaasa toob see vähemalt mõõduka kultuurikonflikti.

Mõned näited.
Põhimõtted vs rakendus esimesena. Meie koolisüsteem on seni olnud saksalik (või siis venelik). Alustades  Miks? küsimusega:  Faktid, valemid, sõnad, grammatika ja siis alles kuidas. Nüüd aga, liigume pigem ameerikaliku Kuidas? poole. Hoogu annab sotsiaalmeedia levik, mis on samuti üles ehitatud Kuidas? süsteemile.   

Negatiivne tagasiside
Negatiivse tagasiside andmise näidete juures tuli venelaste iseloomustus, millele annab lisavindi veel nende hierarhiline õigeusklik ühiskond, väga tuttav ette- hinnangu saab nii su ema kui ka sinu enda seksuaalne sättumus.:) Selles osas, kuidas eestlane tagasisidet annab, jäin hätta. Keskmine eestlane ilmselt ei annagi? Loe mu silmadest ja pilgust (nagu Aasias)? Aga mida vanemaks, seda venelikumaks? 

Suhtlemisstiil
Näiteks, mulle tundub, et meil peetakse heaks tooniks ja positiivseks ameerikalikku ( ja hollandlikku) otseütlemist. "Tell them what you are going to tell them, then tell them, then tell them what you`ve told them"
Aga reaalsuses on ilmselt meie dna-s + nõukaaegne ellujäämiskoolitus = kõrge kontekstiga (aasialik) suhtlemisviis. Ma ju kergitasin kulmu, kuidas sa aru ei saanud?! Vähem sõnu, rohkem tegusid ja kõik need muud vanasõnad. Mul tuleb enda kogemusest meelde kultuurikonflikt oma venelastest kolleegidega, kes pidasid mu tavapäraseid e- maile "Ok. Saada leping"- ebaviisakateks, ülbeteks.

Sanuti nagu hollandlastel, on ka meil sõna "suurepärane" erijuhtumiteks, ja ok on.. "normaalne"vs ameeriklaste ülivõrded ja " kolmede eest kiitmine", mis nüüd tasapisi koolisüsteemi osaks saab.

Üks huvitav võrdlus oli virsiku vs kookose kultuur. No siin on Eesti selgelt kookos, eks?. Kõva koor ja mahlane sisu.

Personaalselt enda osas oli skaalat määrata lihtsam. Mul on aasiapärane holistiline makrolt mikrole probleemilahendusmõtlemine, task- orienteeritud usaldamine ja saksalik lineaarne ajajuhtimine. Täiesti kindlasti olen ma otseütlev Miks? inimene :) Ja seetõttu huvitas mind väga, miks. Miks on nii et mingi kultuur on just selline. Kohati saab raamatust ka vastuseid.
Laia pintsliga tõmmates võib öelda, et ühiskonnad, mis põhinevad immigrantidel a la Ameerika, on õppinud suhtlema lihtsalt (low context), et kõik, sõltumata taustast ja päritolust saaksid sõnumist aru. Ja need, kus on sajandeid elatud homogeenses ühiskonnas ( Aasia riigid), seal pole vaja pikalt seletada, kõik saavad niigi aru.

Lisaks viitab autor professor Laurentile, kes toob põhjuseks Rooma impeeriumi vs viikingite mõju, mis siis vastavalt on ühiskonna vorminud hierarhiliseks vs egalitaarseks, riigis valdav religioon ja industraliseerimise alguse aeg. Mulle, aga tundub, et need on tagajärjed, mitte põhjused?
Pigem ma usun Gladwelli osutatut, et üks peamisi põhjusi on geograafiline asend ning sellest tulenevad toidu hankimise võimalused ja kliima, mis siis omakorda on mõjutanud kultuuri ning religiooni. Gladwelli väitis ka, et isegi pikemalt teises kultuuris elamine ei muuda peamisi põhimõtteid. 
Igatahes, lisaks etümoloogiale ja religioonide ajaloole lisandub nimekirja " mida tahaks õppida, kui olen pensionile jäänud" ka antropoloogia. väga huvitav.

Kirjutasin enda jaoks, et oleks hiljem lihtsam leida, välja ka mõned näited.

high/low context suhtlemine ja negatiivne otsene/mitteotsene tagasiside moodustavad nn erinevad maatriksid
selgesõnaline suhtlemine/otsene neg tagasiside - holland, austraalia, taani, saksamaa
selgesõnaline (low context)/ mitteotsene tagasiside- us, can ja uk
kaudne (high context)/otsene tagasiside- venemaa, israel, prants, hisp, ita
Kaudne/mitteotsene tagasiside- aasia ja ladina ameerika

Veenmisstrateegiad.
Põhimõtted enne, st Miks?  itaalia, prantsusmaa, venemaa, saksamaa
rakendus enne st Kuidas? usa, kanada, austraalia
põhjamaad keskel, pigem rakendus

Negatiivse tagasiside andmine:
Hiina mitte kunagi avalikult teiste ees. Mitteotsene, pehme, diplomaatiliselt + vähendajad ( peaaegu,  natuke.. Temaga koos on Jaapan, Tai, Indoneesia
Hollandi alati avalikult, avameelselt ja ausalt + Iisrael, Saksa ja Venemaa + ülivõrded- täielikult, absoluutselt jne
Ameeriklane nn võileivameetod st negatiivne on pakitud positiivse sisse.
Prantslane kirglikult negatiivset ja säästlikult positiivset.

 

*Erin Meyer The Culture Map. Breaking trough the invisible boundaries of global business.