Lugesin Maailm kontoris uut postitust ja tekkis deja vu.
Aegajalt jooksul pöördub "riik" ettevõtjate poole, et küsida sisendit mingile asjale. Tegelikult on see ju tore. Mu cv-s on lausa paar rida, kuidas ma olen seeläbi aidanud oma valdkonnale paar positiivset muudatust välja võidelda.
Maikuus küsiti taaskord, et mida me arvame ekspordimeetmetest. Et kuidas ja millega saaks riik panustada.
Kogunesime, rääkisime, vahetasime meile ja tiimsikoosolekuid. Ning panime kokku (taaskord) oma sektori näemuse. Ega meil aastatega midagi muutunud pole. Mina isiklikult olen täpselt sama sisendit andnud ikka tugev kümmekond aastat. Aga, okei, teisel pool lauda on otsustajad vahetunud. Organisatsioonid liitunud ja lagunenud.. jne. Ma ise seepärast väga ei viitsinudki, aga uuemad ja aktiivsemad alaliidu liikmed käisid taaskord ministeeriumis kohapeal lõppfaili tutvustamas.
No ja siis sel nädalal sain kutse... palun teeme veebikohtumise, et saaksite anda sisendit... kuidas ja milliste meetmetega saaks riik toetada eksporti....
Kas te nagu üldse omavahel ei suhtle?- olin päris kuri. Ministeeriumi esindaja oli hetkeks segaduses, siis tuli tal meelde, et jajaaa... oli vist küll maikuus selline asi.
Hüva. Ja siis (grupi)intervjuu käigus hakkab pihta. Keegi mainib, et võiks olla see... ja intervjueerija vastab.. aga, meil on ju selleks veebileht X. Siis tuleb juttu, et see meede.. ja intervjueerija vastab, et.. aga, meil on ju selleks veebileht Y.
Nagu päriselt. Iga allasutus on loonud oma veebilehe.
Ma jätan oma kokkuvõtte ja arvamuse kirjutamata, sest mul on tunne, et olen sellest juba 100x kirjutanud ja ega sest midagi muutu.
Suu on väsinud kordamast. Raha On. Riigil. Ja minu, kui maksumaksja raha laristamine on see, mis ajab mind.. jooma...
Ja siis tahtsin veel kirjutada tolerantsusest, sallivusest. TT näide on viimatine, aga eks ma olen ka ise seda korduvalt kogenud. Kui ma kunagi viitsin, siis võiksin koostada keskmise blogija ja kommentaatori maailmavaateprofiili. On kindlad teemad ja seisukohad, mida on kosšer kajastada. Ja on midagi, mis pole.
Ükskõik, kui palju me sõnades ei jahvataks sõnavabadusest, avatusest, sellest kuidas me armastame erinevaid seisukohti. siis reaalsus on midagi muud.
Taas teema, millest ma olen liigagi palju kirjutanud ja uut väga lisada pole. Aga mind häirib, et pean kasutama blogides enesetsensuuri.
St, muidugi, ei pea. Aga milleks teha meelega haiget? Milleks meelega provotseerida?
Võib olla meie kõikide, kes mind praegu loevad uusaasta lubadus võiks olla: õpin väitlema. Õpin kirjaliku kommunikatsiooni abc-d.
Mina ka.
Kontori-blogi zoomi lugu - jaa absoluutselt. Nii on. Nii täiega on. Iga kord.
VastaKustutaKaasamine. See on riigis õhinapõhine. Ei, omavahel ei suhelda. Ei, ka sama asutuse ega osakonna sees mitte. See kõik on nii mõttetu ja kurb.
Konkreetse näitena olen ma igasugu jalgratta-gruppides. Paariaastase sagedusega ilmub keegi, kes ütleb, et on Tallinna linna ametnike volitusel ja linna raha eest loonud keskkonna (geoinfosüsteem + mobiilirakendus), millega saab kaardistada Tallinna (ja ainult Tallinna, mitte Viimsi ega Tartu) probleemseid kohti rattataristus. Ja palun, armas kogukond, aidake. Mõni vanem olija siis küsib, et kus on üleelmise ja üle-üleelmise aasta sama töö tulemus ja mis sellega tehtud on. Vastus on lihtsalt õlakehitus - mis see meie asi on, meil on ülesanne ja tähtaeg ja eelarve, meie asi pole ajaloos kaevata.
Just leidsin enda jalgratta küljest ühe sellise kaardistuse anduri. Inimestele jagati mingi füüsiline vidin, mis käis jalgratta külge. Siis tuli uus eelarve-aasta ja projekt suri vaikselt maha.
Ehk, jah. :(
see kõlab kui anekdoot... kui ei teaks sind, ei usuks.
KustutaAlgatuseks, igaks juhuks: ma väga pikalt ei saa siin arutleda, homme reisile, aga no lihtsalt PEAN sõna sekka ütlema, sallivuse ja tolerantsuse osas. Mu meelest on see nö. muna või kana teema (blogija versus kommentaator). Tahtsin tegelikult haiget tegemisest ja haiget saamisest postituse teha, tõukeks sinu hiljutine tunnistus sarkastilisest viitamisest su viitamissoovitusele. Esimese hooga üllatusin, et kas tõesti, ka sina? Kuni sain aru, et enamikul meist on turvises augud.
VastaKustutaSee selleks. TT postitus provotseeris meelega, vastu tuli sama mõõduga. Selles ma probleemi ei näe, ta enda väitel toitubki säärasest (TT, ära pahanda, me sinuga oleme viimasel ajal heal jalal, mu kommentaar pole sinu halvustamiseks, kordan üksnes su enda sõnu). Probleemi näen siis, kui tasakaal on parlanksist väljas. Kui blogija kirjutab heas usus, kommentaator ründab. Või vastupidi.
Ja see viimane, et meie kõigi lubadus võiks olla etc. See on ühest küljest ilus ja õige. Aga teisest küljest kuidagi… ee… matroneeriv (äärepealt oleksin kirjutanud patroneeriv:)) Samas, et see mind torkis, lähen ja vaatan nüüd peeglisse, et näha, MIKS torkis.
:) Ma nüüd matroneerin edasi.
KustutaNagu kirjutasin " võib-olla", " mina ka" jne- me vist vajame kõik pisut puhkust. Rebane kirjutas täna TT juures väga hea kommentaari.
Tundub, et asjad on läinud käest. Vaja oleks korra sisse ja välja hingata. Ja otsast alustada.
Ma vähemalt ise üritan:)
Mõnusat reisi!
Miskit pole teha, olen tume, palun selgitust :) Mida sa silmas pead "puhkuse" ja "asjad on läinud käest" ja "otsast alustamise" all? Puhkus nagu puhkus leivateenimisest, jõulupuhkus? Või puhkus blogimaailmast? (Loodetavasti mitte seda viimast, parasjagu tore advendiblogimine käsil mitmel blogijal, see oleks nende osatamine.)
KustutaOtsast alustamise osas tekib mul otsekohe mõtteseos teistelt kuuldud mälestustega nn. vanast heast blogiajast, mil kõik kordamööda kõiki pimedasse kohta saatsid, ja mitte keegi ei pannud pahaks :)
p.s. Tänan heade reisisoovide eest, reisime mõnusasti!
Ah, ma loen praegu nii head raamatut kultuuridevahelisest erinevusest/ suhtlemisest:) proovin siis sealseid nippe.
KustutaMinu jaoks oli TT postitus naljakas ja minu jaoks on blogimine meelelahutus, võimaldades olla ebaloogiline, naiivne jne.erinevaid rolle.
Aga ilmselt on, nagu KK viitab, noor, vana või täiskuu ja ma kipun üle reageerima. Peaks pidama puhkust kommenteerimises. Olema mõnda aega vait. Kogu maailm on seetõttu ehk pisut parem koht
Ma olen vist enne sellest ka kirjutanud kuskil kommentaariumis, et halb kooslus on noorkuu und jõudeaeg või täiskuu und jõudeaeg. See kõlab naljakalt ja absoluutselt umbluuna, ma tean, aga no mina ei tea, iga kord kui kuskil läheb "andmiseks" on kas täiskuu või noorkuu. Olen täheldanud seda nii blogides kui kohaliku valla foorumis. Sellest võiks lausa mingi uskusmuse välja aretada, oleks lõbus :) Igatahes olen jõudnud ise selleni, et kui tekib ilge kihk emotsiooni pealt kirjutada mõnele natuke tobedale (minu arust) või ärritavale asjale kommentaar, siis loen teisi, vaatan mobiilis kuuäppi ja panen selle blogi siis kohe kinni. Igaks juhuks. Hea enesedistsipliin igatahes, aga vajab veel arendamist :P
VastaKustutaJah, väärt järgimist ❤️
Kustuta